Eakate internetikasutus sõltub sellestki, kui aktiivselt nad oma päevi mööda saadavad. Väikeettevõtja ja külavanem ei saa päevagi internetita, samuti kohalikus kultuurielus osaleja. Vaid oma kodus askeldaja ei istu soojal ajal iga päev arvuti eest.

Tiia Kivesti on pensionärist väikeettevõtja Võõpsu külast Setomaa vallast. Ta lausus, et ettevõtlusega tegelemise tõttu on talle internet hädavajalik ja ta kasutab seda iga päev. „Harva on juhtunud, et levi ei ole, siis olen palunud tütrel arved üle kanda,” andis Müürsepa talu perenaine Kivesti mõista, et tänapäeval on internet ka väikeettevõtjale iga päev vajalik.

Interneti areng on olnud väga kiire ja mõnedki toimingud on vanemaealistele algul keerulised. Kui Kivest tosin aastat tagasi hakkas marja- ja puuviljapüreesid kuivatama ning müüma, oli üritustele, nagu laadad, registreerimine lihtne. „Toona kirjutasin korraldajale, et soovin kaupa müüma tulla ja sellega olin müüjate nimekirjas, nüüd pean vastavas keskkonnas lunastama laadale pääsu ja see teeb minule kui eriliste oskusteta inimesele enda kirjapanemise laadale veidi keerulisemaks.”

Teisalt on Kivest seda meelt, et ettevõtluseta teaks ta interneti võimalustest vähem. „Oleksin jäänud nuputelefoni juurde, kuid juba aastaid kasutan nutitelefoni, sest sellega saan üritustest pilte teha ja neid vajadusel saata või üles panna. Nutitelefoni abil saan üritustele kaupa müüma sõita otsemat teed pidi,” tõi ta näiteid.

Kivesti sõnul on ta majapidamises vajalikke asju interneti kaudu tellinud, kuid ainult Eestist ja Lätist.

Viive Tomson peab pensionipõlve Loosi külas Võru vallas. Aktiivse naisena on Tomson aastaid olnud külavanem, nüüd juba seitsme, lisaks Loosile veel kuue ümbruses asuva küla vanem.

„Panen internetti üles kõik meie külade elanikele vajalikud teated. Vallavalitsus saadab minule informatsiooni samuti interneti teel,” rääkis Tomson, kes kasutab internetti aktiivselt kümme viimast aastat.

Ta loeb internetist palju mitmesugust teavet, samuti Delfi tasulisi uudiseid ja lugusid. Postimees ja LõunaLeht on paberlehena koju tellitud. Arveid eakas proua enam ise interneti teel ei maksa, seda teevad tema eest maale kolinud tütrepere liikmed.

Tomson kinnitas, et Loosi kandis on interneti levi hea ja kiire ning piirkonda kolinud noored pered saavad vajadusel teha ja teevadki kodus kaugtööd. Tõsi, Loosi kandi külades on majapidamisi, kus veel internetti ei ole.

Internetist uusi tantse ja retsepte
Liivia Vaas on aktiivne pensionär, keda jagub nii kohalikule teatrilavale, tantse õpetama kui ka teiste eakate lugusid kuulama.

„Esimese arvuti ostsime koju 2004. aastal ja siis oli see mulle suur mõistatus, kuid nüüd ei kujuta elu internetita kuidagi ette. Internet on selline kaaslane, kust hangin alati vajalikku informatsiooni,” rääkis Vaas, kes peab pensionipõlve oma kodumajas Piigaste külas Kanepi vallas.

Kui ta ristsõnade lahendamise ajal ei tea mõnda vastust, otsib seda internetist, Facebooki vahendusel suhtleb tuttavatega, YouTube'ist vaatab erinevate valdkondade kohta õpetlikke videoid. „Olen YouTube'ist saanud lisateavet isegi tantsude õpetamiseks ja mõne uue toidu tegemiseks,” tõi ta näiteid.

Vaas lisas, et internetist on talle abi ka fotode tegemisel. „Teen nutikaga klõpsud, saadan need fotoärisse, kust saadetakse paberkandjal pildid mulle pakiautomaati,” kirjeldas ta.

Aino Põllu elab Peri külas Põlva vallas. Ta märkis, et internetti hakkas ta kasutama kaugelt üle kümne aasta tagasi, kui käis veel palgatööl. Nüüdseks on ta juba kümme aastat pensionär ning arvutit kasutab aktiivsemalt sügisest kevadeni, soojal ajal harvem, sest eelistab aias toimetamist.

„Kuna Postimehe tellimuse eest olen tasunud, saan selle lehe kõiki lugusid algusest lõpuni arvutist lugeda. Teistes väljaannetes ilmunust saan pealkirju ja sissejuhatust lugeda,” rääkis Põllu.

Ta koostab arvuti abil sugupuud, samuti on tal arvutis kesk- ja ülikoolikaaslaste nimekiri ning Ovetškino külla Novosibirski oblastisse küüditatud eestlaste nimed. Olude muutudes ehk kellegi lahkumise järel teeb ta nimekirja vastava muudatuse.

Arveid Põllu enam arvuti teel arvete raha üle ei kanna, seda teeb tema eest tütar. „Loen arvutist tervise kohta kirjutatud lugusid ning uusi toiduretsepte,” lisas ta.

Hooldekodudes kasutavad arvutit töötajad
Oletus, et hooldekodude hoolealused saadavad tunde arvuti ees mööda, osutus vähemalt kahe kagunurga hooldekodu juhi sõnul valeks.

„Meie maja elanikud on 85-aastased ja vanemad, kellest keegi arvutit ei kasuta, paljud neist ei ole seda õppinudki,” ütles Ene Mölder, EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu tegevjuht.

Tal isas, et kui hooldekodu töötajad kuulevad, et hoolealused otsivad ristsõnade lahendamisel mõnele küsimusele vastust, leiavad töötajad vastuse netist ja ütlevad lahendajatele.

Samasugune seis on ka Rõuge hooldekodus. „Meil ei ole praegu ühtegi hoolealust, kes sooviks arvutit kasutada,” sõnas juhataja Siiri Kuus ja täpsustas, et hetkel on majas palju lamajaid.

Rõuge hooldekodus on WiFi Covidi ajast olemas.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/09/2025 10:14:49