Kuu algul Võrus poeskäigul kinni võetud kuldses keskeas mehed ei ole endiselt kuidagi rahul politsei käitumisega ning peavad seda ülemääraseks jõu kasutamiseks. Väidetavalt viis filmiliku kinnipidamiseni näiliselt kinnitamata turvavöö ja tõik, et mehed neid peatada soovinud politseiautot ei märganud.

Selle kuu alguse poole kirjutas LõunaLeht juhtunu kohta järgmist:

„Ma pean rääkima teile, mis juhtus 3. augustil umbes kell 20 Võrus Grossi poe parklas,” alustas oma sotsiaalmeediapostitust 70-aastane Kalev. „Et väidetavalt sõbra autos kaasreisijal ei olnud turvarihm kinnitatud, aga oli kinnitatud.”

Kalevi sõnutsi peatas politsei auto poe parklas. Autos kaasa sõitnud läksid poodi ja ostsid juba kaupa, kui politsei sõbrad kinni võttis. Mehed suruti asfaldile pikali ja neile pandi käerauad peale. Asfaldile suruti ka autojuht, kes oli Kalevi kinnitusel kaine.

„Me ei saanud kaupa osta ja olime nagu vargad Grossi poe parklas asfaldil pikali ... Sõprade keha välimised vigastused on kiirabi poolt fikseeritud. Võru politsei poolt peeti kinni kolm tundi! Me ei saanud poes kaupa osta ja pidime nagu vargad olema asfaldil, väidetavalt turvavöö pole kinnitatud!? Mul oli väga häbi! Eesti politsei võiks häbi tunda!” oli Kalev emotsionaalne.

Täpsustavale küsimusele vastas mees, et kaks tema kaaslast – Rein ja Aare – pandi asfaldile pikali, teda aga viidi lihtsalt politseibussi ja sellega politseimajja.

„3. augustil veidi pärast kella 20 märkas politseipatrull Võru linnas Niidu tänaval liikumas sõidukit, mille kaasreisijatel ei olnud kinnitatud turvavöö. Patrull järgnes sõidukile, andis peatumismärguande ja auto peatus poe parklas. Seejärel väljusid inimesed sõidukist ja kuna nad üritasid auto juurest lahkuda ega allunud politseinike korraldustele, siis peeti nad kohapeal kinni ja viidi politseimajja. Selgus, et kaasreisijad olid joobes ning sõidukijuhile tehtud narkokiirtest andis positiivse tulemuse. Joobe tuvastamiseks viidi juht täiendavasse kontrolli ning tema võimalik joove selgub ekspertiisi käigus,” teatas LõunaLehele Kagu patrullitalituse juht Madis Soekarusk.

Pahurad kinnipeetud
„Täna saime oma lühimenetluse otsuse: turvavöö kinnitamata sõitja poolt, 80 eurot,” teatas Kalev 8. augustil. „Tänud! Meid võeti kinni, väänati, pandi käeraudadega kinni, asfaldile maha, viidi Võru politseimajja plate peale. Kolm tundi peedistati, kiirabi tuvastas vigastused, põlved, käed, nägu. Nüüd, kui tahate veel kaevata edasi, siis läheb kalliks maksma ... Tänan kõiki toetajaid, neid oli palju! Ma saan aru, et ka politsei tahab suvepäevi korraldada, trahvide arvelt, oma plaan ...”

LõunaLeht sattus vahepeal samade meestega – 60ndates Reinu ja Aarega – juttu puhuma Antslas Hauka laadal. Meestel tegi tagantjärelegi meele mõruks see, et politsei kohtles neid nagu kurjategijaid, ja sealjuures ei saanud nad ise arugi, mis üldse toimub. Põhikõnelejaks oli autojuht Rein – kes kahtlemata võis politseiga raksu minna sellepärast, et ta end tingimata käsutada ei lase ning sealjuures pole ka üldse mitte suu peale kukkunud.

„Ma ei olnud mingit narkot tarbinud. Olin kaine. Tulime maalt, et ostame väikse kala, mingit grilli. Läheme sinna Grossi. Keerasin. Siis tuli mingi auto meile vastu. Ei mingeid vilkureid, ei midagi. Ma näitasin suunda, sõitsin poe ette, vend läks kiiresti poodi, ma jäin autosse. Ta (politsei – toim) sõitis meile bussi taha, aga ei peatanud meid. Nii, ja siis tuli too naine (naispolitseinik – toim) ja ütles: ei tule autost välja! Aga ma tulin juba välja, enne ära. Et las ma lähen poodi, te ei ole mind peatanud kinni, et mille pärast ma ei tohi poodi minna. No tegelikult peab alluma, vaata, kui vormis on, vist. Nii, ma ütlesin, et ma ei lähe kuhugi, onju. Ma ei jää siia, lähen poodi, mul on toitu vaja osta, juua,” kirjeldas Rein sündmusi augusti alguse pühapäevaõhtul Võrus.

Politseinikud öelnud seepeale resoluutselt „ei, ei, ei!”. Sõber Kalevil olid juba poes ostud tehtud. Aare oli alles lihaleti juures, kui politseinikud tal Reinu sõnade kohaselt „kratist kinni võtsid ja poest nagu nartsu välja tõid”. Reinuga tegeles politseinik Janar.

„See [Aare] röökis. Ütlesin, et jätke järgi, ta on õlaoperatsioonilt tulnud. Et te väänate tal käe üldse ära. „Sina oled vait, kõhuli, kõhuli!” Ma ütlesin, et ma mingi koer ei ole, et kõhuli viskan. „Kõhuli, kõhuli!” Hea küll, viskasin kõhuli siis. Siis väänas mul kuradi põlve puru. Mul niigi käsi haige. Raudasid pani siia taha, pigistas nimelt kinni, siis tõmbas veel üles niimoodi. Ma ütlesin, et minge püüdke pätte, onju. Et tõstate käed päise päeva ajal, minge jõusaali. „Me käime jõusaalis!” Ma ütlesin, minge siis maadelge kuskil omavahel, noh. Siis ma ütlesin, et mis sul käed värisevad? Vahtu tuli suust niimoodi. Ma ütlesin, mis sa värised siin? Ütles: „Me saame adrenaliini, adrenaliini saame, te ei teagi, mis adrenaliin on.” Täitsa hullud, noh,” kirjeldas Rein värvikalt.

Politseinikud käskinud Reinul korraldustele alluda, sest tal olevat juba kolm rikkumist kirjas – näiteks see, et ta ilma loata mikrobussist välja tuli. Rein teatanud seepeale, et muidugi tuli ta bussist välja, sest ega ta ju bussiga koos poodi minna saa.

„Hakkas laduma, onju, ja väänas mu kõhuli maha, täitsa ikka hull noh. Ma ütlesin, minge püüdke pätte, mis te, kurat, päise päeva ajal, me vanamehed, üle 60 aasta vanad. Et mida te väänate, minge harjutage omavahel. Nii oled kõva mees, käsid kõhuli mul minna ja siis tambid umbes jalgadega üle, oled kõva maadleja. Teeme üks ühele ... no seda ma ei öelnud talle muidugi,” pajatas autojuht kuraasikalt.

„Ma olen maailma läbi käinud, igal pool käinud, Euroopa, Venemaa, olen kõik läbi sõitnud, vot sihukest juhust ma ei ole veel kusagil näinud. Te (politseinikud – toim) peate rahvale eeskuju näitama, mitte kurikaela mängima. Et te peksate umbes tänava peal, väänate maha, mitte millegi eest. Et „arvatavasti nendel polnud rihmasid peal”,” pahandas Rein politsei jõukasutamise üle.

Mehed demonstreerisid vahepeal Kalevi tehtud värisevat mobiilivideot, kust sündmused kuigivõrd näha, muu hulgas tõesti kõlamas sõna „adrenaliin”.

„Oleks ta peatanud siis meid! Ta ei peatanud,” on mehed veendunud, et nad ei saanud politseiautot kuidagi märgata.

„Ja siis andis politseinik selle puhumise (alkomeetri – toim) mulle,” jätkas Rein sündmuste kirjeldamist. „Küsis: miks te nii kõvasti puhute? Vastasin, et ma teen suitsu ja puhun trombooni, sellepärast puhun nii kõvasti. „Vaiksemalt! Puhuge pikalt.” Viis korda puhusin. Ta mõtles, et ma olen täis, aga ma olin jumala kaine.”

LõunaLeht märkis siinkohal, et politsei info kohaselt kahtlustati autojuhil narkojoovet.

„Ta ütles, et miks te närviline olete? Et te olete narkouimas. Ma ütlesin, issand jumal, te lööte mind kõhuli maha ja siis ma peaks rahulikuks jääma või?” kommenteeris Rein. „Küsib, „miks sa nii närviline oled”, ise vahutab ja käed värisevad.”

Meeste jutt läks siinkohal selle peale, et kõnealune „adrenaliinine” politseinik Janar olevat ka varem torganud silma ülemäärase jõu kasutamisega – muu hulgas seoses ühe kinnipidamisjuhtumiga, mida kajastas mõnd aega tagasi ka „Kuuuurija” saade. Olevat „murdja tüüp”. Igatahes oli meestel plaanis juhtunut mitte nii jätta ja ülemäärase jõukasutamise asjus politsei vastu pretensioon esitada.

Teisalt nägid Rein ja Aare ka juhtunu koomilist poolt. Nad arutasid, et ehk oleks Aare pidanud poes riiulist kinni haarama, kui politseinik teda õue vedas.

„Kujutad ette, nad ei teadnud mitte midagi sellest. Nad olid poes juba ja siis tuleb järsku mingi politsei selja tagant, veab su välja,” muigas Rein kaaslaste üllatuse üle.

„Põhimõtteliselt: kui politsei tuleb ja sõidab sulle vastu, siis sa pead auto kinni peatama, välja tulema ja kõhuli viskama. Kui küsitakse, et miks te kõhuli viskate, siis vastad: aga igaks juhuks, äkki me olime kahtlased,” kommenteeris autojuht mõru huumoriga.

Omajagu janti oli meestel sellega, et Reinu auto toimetati talle arusaamatul põhjusel Grossi poe juurest politsei parklasse, tal tuli anda valve all narkoekspertiisi jaoks uriiniproov (mis olnud vahepeal tükk aega ka politsei käes), kõik asjaajamised ja politseis istumised kestnud kella üheni öösel ja üldkokkuvõttes läksid grillipeo plaanid põhjalikult vett vedama. Auto kättesaamise eest tuli Reinul tasuda 75 eurot. Peamine etteheide on meestel aga see, et politsei võinuks nende kui pahaaimamatute kodanike suhtes märksa rahulikumalt käituda.

„Et tulge välja, räägime, mitte nii, et tõmbad tuled ja viled peale,” resümeeris Rein.

Sisekontroll uurib juhtunut
LõunaLehel tekkis meeste jutust politseile oma kaheksa täiendavat küsimust. Muu hulgas küsisime, mida näitas Reinu narkoproov, kas politsei hinnangul oli selline jõu kasutamine ehk kodanike mahamurdmine ja käerauastamine sellises olukorras proportsionaalne meede ning kas juhtunut politsei enda sisekontroll uurib. Veel küsisime, kas politseinik Janari suhtes on sisekontroll varem pidanud uurima võimalikku ülemäärast jõu kasutamist ning mida ütleb politsei kodanike väite kohta, et nad isegi ei märganud, et nende autot sooviti peatada seoses võimaliku lahtise turvavööga. Võimalusel palusime jagada politsei rinnakaamera kaadreid kinnipidamisest.

„Narkojoobe ekspertiisi kohta pole veel vastust tulnud. Kuna me ei taha teha ennatlikke järeldusi ega väljaütlemisi, enne kui kõik asjaolud on selged, siis ei saa me hetkel vastata enamikule esitatud küsimustest. Enne asjaolude selgitamist ei ole võimalik ka vormikaamera salvestist jagada,” teatas sel nädalal PPA pressiesindaja Martin Raid.

„Politsei sisekontroll on saanud nimetatud sündmusega seoses kaebuse politsei tegevuse ja võimaliku ülemäärase jõu kasutamise kohta. Oleme hetkel kogumas teavet ja selgitamas asjaolusid, et anda hinnangut toimunu õiguspärasusele ning kasutatud meetmete proportsionaalsusele ja vajalikkusele,” vastas PPA Lõuna sisekontrolli juht Tiit Melts.

Sisekontrollile tuleb Meltsi sõnul aeg-ajalt kaebusi peamiselt just välitööd tegevate ametnike ja esmareageerijate kohta, „kes peavad oma töös sagedamini kasutama vahetut sundi füüsilise jõu või erivahendi näol”. PPA esindaja tõdes, et iseenesestmõistetavalt ei ole see inimestele meeldiv.

Politseinik Janaril pole seni liigse vägivaldsuse süüd leitud. „Küsitava politseiniku tegevuse kohta on laekunud varem sisekontrollile kaebusi, mida on ka kontrollitud, aga nende kaebuste alusel ei ole tema suhtes alustatud ega läbi viidud süüteomenetlusi ning teda ei ole karistatud distsiplinaar- ega muu süüteomenetluse korras,” teatas sisekontrolli juht.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 28/08/2025 09:17:41