Proua Võrumaalt kahtlustab korduvate kogemuste põhjal, et Maxima kassasüsteemid eiravad kliendile lubatud allahindlusi ja võtavad ostjalt ka näiteks samal päeval aeguvate toidukaupade eest lubatud 50% asemel täishinna. Kaubanduskett kinnitab, et sellised asjad juhtuvad vaid inimliku eksimuse tõttu. Olukorda valgustab ka tarbijakaitse.

„Käisin Võru Maximas, ostsin 30 euro eest kaupa. Tulin maalt 40 kilomeetri kauguselt ja linnas käies võtan alati naabrile ka midagi. Võtsin hiljem tšekid ja hakkasin välja kirjutama, et kui palju naabri kraam maksis. Ja avastasin, et see kaup, millel oli hind alandatud – kollase sildiga, imeväikene triipkoodikene –, oli mul täishinnaga pandud. Ja teisel kaubal ka,” pajatab LõunaLehele proua Mai Võrumaalt.

See polnud prouale esimene kord Maximas allahinnatud kauba eest täishinda maksta. Allahindlus on tal jäänud rakendamata nii selve- kui ka tavakassas. Iseteeninduses, kus tavaliselt teised kliendid närviliselt kuklasse ei hinga, on Mai kollase sildiga kaupa lugerist läbi lastes sageli kohe allahindluse rakendumist kontrollinud. Ning avastanud, et süsteem arvestab täishinda. Nii on proua kutsunud klienditeenindaja ja märganud, et too mitte ei piiksuta kaupa uuesti läbi, vaid tipib allahindluse käsitsi sisse.

„Ma ei ole seni arvanud, et see on süsteem, aga praegu küll juba arvan nii. Kui inimesed ostavad alandatud hinnaga kaupa, seda hinda kohe kohapeal ei kontrolli, sest kogemust ei ole, siis nemad saavad tüssata,” räägib proua, mis ajendas teda ajalehe poole pöörduma.

Kodust telefonitsi kaubandusketiga ühendust võtnud naine sai enda sõnul pahandada, miks ta kohe poes hindu ja tšekki ei kontrollinud. Mõistagi soovis Maxima ka, et ta allahindluse saamiseks kauba füüsiliselt tagasi tooks. See aga tähendab Maile kokku 80-kilomeetrist autosõitu ja umbes viit eurot kütusekulu. Proua ütleb, et ega teda lisarahakulu „ei tapa”, aga ta hindab, et väga paljud kaugema kandi inimesed löövad koju jõudes täishinna maksmist avastades sellele käega.

„Mina arvan, et see on süsteemi viga, sest ma olen juba enne seda täheldanud. Ma ei hakanud sinna sõitma, ükskord ma tõesti viisin, läksin tagasi ja ma sain kassast raha tagasi. See on mul nüüd kolmas kord, kui olen selle avastanud – ja kui palju on neid teisi inimesi [kes täishinna maksnud]?” küsib Mai. „Ja siis klienditugi ütleb niimoodi, et saatke pilt tootest ja saatke tšekist ka pilt meili peale. Küsisin ta käest, et mida need inimesed teevad, kellel ei ole arvutit või nutikat – et kuidas nemad peavad siis enda eest seisma? Ütles, et nemad kontrolligu kassa juures tšekid üle. No see ei ole ju mingi vastus. Ütlesin klienditoele ka, et teil on süsteemis mingi viga sees.”

Viimase ostu tegi proua tavakassas, varem on ta allahindluse rakendumata jäämist märganud iseteeninduses. Lühidalt kokku võttes kutsub proua üles allahinnatud kaupade puhul väga tähelepanelik olema – eriti siis, kui too kollane uus hinnasilt on natukenegi kortsus.

Tähelepanekuid allahindluse mitterakendumise kohta on proual kogunenud umbes viimase aasta jooksul. Konkreetne viimane näide oli naabrile ostetud rulaad, mille kasutustähtaeg oli lõppemas, aga mille eest tuli lubatud 50% asemel maksta täie rauaga.

Niisiis, kodanik kahtlustab, et kassatehnikas esineb allahindlustega seoses mingi häire. Kas Maxima poole on selliste pretensioonidega pöördutud? Milline on selgitus?

„Tooted, millel on märgitud „kõlblik kuni” või „parim enne” kuupäev, saavad riiulis uue hinnasildi koos triipkoodiga ja sõnumiga „hind alandatud”. Kassas on oluline, et skannitaks just see uus triipkood, sest ainult siis rakendub soodushind. Paraku võib inimliku eksimuse tõttu juhtuda, et skaneeritakse originaalpakendi triipkood, mille puhul soodushind ei kehti,“ kommenteeris lühidalt Maxima müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa.

Tarbijakaitse: pood ei pea „kollase” hinnaga müüma
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve (TTJA) ameti kaupade ja teenuste talituse juhataja Diana Lints kommenteeris, et kaupade juures peavad teavitatud olema lõpphinnad ja kui selgub, et kassas on teine hind, millega kaupa müüakse (ehk õige müügihind on kassas), siis on tarbijal õigus otsustada, kas osta kaup või mitte.

„Juhul, kui hinnaerinevus selgub peale ostu, on tarbijal soovitatav esitada kauplejale kirjalik kaebus. Kui kaupleja ei nõustu vaheraha maksma ehk kauba juures olnud hinnaga müüma, siis kauplejat selleks kohustada ei saa,” teatas Lints.

Juhul, kui kõrgem hind ei selgu kassas ja tarbija avastab selle alles peale ostu, soovitab TTJA pöörduda lahendi leidmiseks kaupleja poole. Kauplejal on kohustus vastata tarbija esitatud kirjalikule kaebusele 15 päeva jooksul.

Hinnaerinevustega seotud pöördumistes esitatud teavet käsitletakse TTJA-s järelevalvevihjetena ja neid ameti teatel aeg-ajalt ikka laekub.

„Kui vihjete hulk näitab, et tegu ei ole vaid ühekordse tehnilise rikke tõttu tekkinud eksimusega, vaid vale hinnateave on sage probleem, siis võib tegemist olla juba eksitava kauplemisvõttega. Üldjuhul on aga kauplejad alati koostööaltid ja lahendavad tekkinud probleeme operatiivselt,” ütles tarbijakaitse esindaja.

TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi nõustamise valdkonnajuht Margot Leen lisas, et tarbijate pöördumised hinnaerinevuste ja võimalike eksitavate hindade tõttu on suhteliselt sagedased.

„Arvestades tänapäevaste kaubanduskettides, kaubanduskeskustes ja kauplustes pakutavate toodete hulka ja mahtu ning ka e-poodides pakutavaid tuhandeid erinevaid kaubaartikleid, on eksimused selles osas samas ka mõistetavad. Pidev dünaamiline hinnastamine ja sisseostuhindade muutmine, erinevad allahindlused ja sooduskampaaniad suurendavad võimalikke inimlikke eksimusi,” selgitas Leen.

„Tarbijatel, kellel ei ole kassas rakendunud allahindlus, soovitame esimese asjana pöörduda kaupleja poole. Enne kassa juurest või kauplusest lahkumist tasub alati kontrollida üle tšekil olevad kaubad ja nende hinnad, veendumaks, et lubatud allahindlused on rakendunud,” sõnas ta.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/08/2025 10:38:27