Võru Katariina kirik. Foto: Vidrik Võsoberg

Enamik eestlastest saab elu elatud kirikuta, kuid väikesele osale meist annab pühakoda hingerahu ja tuge elamiseks. Õpetaja näol on neil seal ka kuulaja ja soovi korral saadakse nõugi. Kirikuõpetajate sõnul on kirikuuksed kõigile avatud.

Ristitud ja leeriski käinud võrulanna Krista sõnas, et temas võib olla usuinimest kümnendik: „Jõule ja ülestõusmispüha tähistan, meieisapalvetki tean ja võib-olla saan palvetamisegagi hakkama, kuid kirikupühade ajal kirikus ei käi.”

Kirikusse läheb ta mitmesugustele üritustele lahkunu ärasaatmisest kuni kontserdini, kuid ta ei tunne vajadust Jumalat tänada peale seda, kui tal on läinud hästi, ega Jumalalt abi paluda halva seisu parandamiseks. Heas ja halvas pöördub ta sõprade ja sugulaste poole.

Väljaspool Eestit vaatab Krista kirikuid kui arhitektuurimälestisi. „Mõned aastad tagasi olin jõulude ajal Krakovis ja astusin Bazylika Bozego Cailasse, et kuulata-vaadata, kuidas toimuvad jumalateenistused katolikus kirikus ja missugune on selle kiriku sisemus,” lisas ta.

Räpina vallas elav Rita on kirikuga seotud sajandivahetusest. Ta sõnas, et saab kirikust tuge vaimule ja hingerahu.

Naise sõnul oleneb kirikus käimine palju kogudust teenivast õpetajast. „Kui õpetaja oskab sõnu seada, on karismaatiline ning paneb kirikusse tulnud ennast kuulama ja kaasa mõtlema, siis soovidki igal pühapäeval minna ja kogudusega osaduses olla,” rääkis Rita. Ta lisas, et õpetaja peab oskama ja soovima inimesi kuulata.

Pensionieas naine usub Jumalat, seda enam, et inimesed on tuhandeid aastaid millessegi kõrgemasse uskunud. „Ma ei tea, mis jõud see on, mis paneb seemnekesest idulehe välja tulema, kuid usun, et keegi on olemas ning see keegi võib sulle hingerahu anda,” arutles Rita. Jumalalt toe otsimise kohta märkis ta, et seda vajadust peab igaüks seesmiselt tunnetama.

Võrulastest abielupaar Helbe ja Kuldar on mõlemad üle 20 aasta Katariina koguduse liikmed. Helbe märkis, et saab kirikust hingelist tuge, mis teda aitab. „Kõrgemalt poolt tulev nähtamatu abi on eriti oluline praegusel keerulisel ajal, sest see abi aitab edasi elada,” kõneles Helbe. Tal on kahju, et nii palju inimesi usub vaid rahasse ja võimu.

Kuldar lisas, et praegu on meil väga palju stressi, kuid ükski inimese samm ei jää Jumala eest varju.

Kirik kui kuulaja ja moraalne toetaja
Põlva Maarja koguduse õpetaja Robert Bunder ütles, et kirikuuksed on kõigile alati avatud ja kirikus kuulatakse kõik ära: „Ma ei küsi siin, kui palju inimene usub, ja mul ei ole nende usu mõõtmiseks kraadiklaasi.”

Bunder lausus, et mured, millega tema poole pöördutakse, on erinevad, kuid kõige rohkem pöördujaid on tervisemuredega. On neid, kes paluvad tervenemiseks palvet pidada ja neid, kes tänavad, et tervis on veel korras.

Miks toovad inimesed oma tervisemured kirikuõpetaja ette? „Kui inimene tajub, et kui juba arst ei oska tema tervise parandamiseks enam midagi ette võtta, ei ole tal peale Jumala kedagi, kelle poole abi saamiseks pöörduda,” selgitas Bunder.

Vastseliina koguduse õpetaja Jaanus Torrim ütles, et inimesed pöörduvad õpetaja poole materiaalsete raskuste, töökoha kaotuse, ebakindluse, hingeliste katsumuste ja üksildusega seotud murega.

„Inimesed tunnetavad, et vajavad kedagi, kellega oma lootuse- ja hirmutundeid jagada ning vaimselt ja emotsionaalselt raskel ajal tuge küsida,” kõneles Torrim. Ta lisas, et õpetaja nõustab, sisendab lootust ning sisemist rahu keerulistes olukordades.

Kirikuõpetaja julgustab üksteise toetamist kogukonnas ning meenutab, et ükski mure pole liiga väike ega lootusetu, sest igale inimesele on tema mure oluline ja väärib hoolimist.

Torrim on kogukonnas märganud, et inimesed on muutunud avatumaks murede jagamisel ja nad julgevad rohkem tuge otsida. „Keerulistel aegadel tuntakse eriti vajadust ausa vestluse ja toetava kuulaja järele,” sõnas ta.

Võru Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere lausus, et usk lisab inimesele julgust, enesekindlust, lootust ja ka teadmisi. „Kirikuskäijad teavad, et nad ei ole oma muredega üksi, sest nii koguduse liikmete kui ka taevane ligiolek on lähedal,” sõnas ta.

Lisaks sellele, et kirikuõpetaja peab olema hea kuulaja, peab ta tundma ka psühholoogia aluseid.

Õpetaja sõnul saavad Katariina koguduse liikmed eluga hakkama: „Kellel toidule ja erinevate maksude tasumise järel veidi raha üle jääb, saab ka üritustele kulutada.” Mäevere märkis, et riigis tekkinud nigela majandusliku seisu paremaks muutmiseks saab kirik vaid selle nimel palvetada.

Kirik on üks püsivaimaid ühendusi
Põlvas, kus kirik asub sõna otseses mõttes keset küla, on õpetaja sõnul elu koguduses aktiivne, näiteks mullu enne jõule käis kirikus nädala jooksul pea 1200 inimest. Noorenemist näitab ka koguduse liikmete koosseis.

Põlva Maarja kogudusel on 160 annetajaliiget, lapsi ristitakse järjest enam ja leerilapsed olid kõik noored. Põlvas töötab ka kristlik erakool, mis eesootaval õppeaastal jätkab juba 8-klassilisena ja ligi 70 õpilasega.

Bunder märkis, et kirik annab inimese elule mõtte ja julguse elada, samuti julguse surra. „Kirik on väga vana ühendus ja tänases keerulises maailmas üks püsivaim ühendus,” sõnas Põlva koguduse õpetaja.

Vastseliina koguduse õpetaja sõnul lisandus mullu 36 annetajaliiget, mistõttu on kogudusel nüüd kokku juba 310 toetajat. Vastseliina on suur maakogudus, millel on liikmeid üle Eesti.

Torrim on seda meelt, et kogudus püsib elujõuline ajani, kuniks jagub ühtehoidmist, hoolivust ning valmidust panustada, seda nii aja, mõtete kui ka annetustega.

„Noorenev liikmeskond, aktiivne osalemine ning vabatahtlik töö annavad põhjust loota, et kirik suudab ka edaspidi olla vaimse toe, kogukonnatunde ja väärtuskasvatuse kandja. Kirikuuksed jäävad avatuks kõigile otsijatele ja kahtlejatele,” rõhutas Torrim. Ta lisas, et kiriku tulevikku toetab avatus uutele ideedele, koostöö kohaliku kogukonnaga ning traditsioonide ja pärandi hoidmine.

„Kui iga inimest väärtustada ja ühist vaimsust hoida, on võimalik koguduse areng ning kogudus leiab üha uusi väljundeid tänapäeva ühiskonnas,” sõnas Vastseliina õpetaja.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 07/08/2025 09:21:04