Äikeseootus Põlvamaal 31. juulil 2025.

3.–4. juulil üle Eesti liikunud tormiga kaasnesid tugevamad tuuleiilid, äike ning siin-seal ka tugev sadu, mõnes kohas tuli vihma sekka ka rahet. Tormituuled räsisid nii Lõuna-Eestit kui põhjarannikut – torm murdis hulgaliselt puid, lennutas siin-seal katuseid ja tugevatest sadudest tekkisid mõnel pool lühiajalised üleujutused.

Teine suurem äikesetorm jõudis Lõuna-Eestisse 11. juuli õhtupoolikul ning liikus sealt edasi loode suunas. Maksimaalseks tuule kiiruseks 11. juulil registreeriti Valga meteoroloogiajaamas – 24,2 m/s. Enam kui 20 m/s iile mõõdeti Osmussaare ja Kõrgessaare rannikujaamades. Mujal jäi tuule maksimaalne kiirus alla 20 m/s. 12. juulil küündis tuule-iilide kiirus Osmussaare rannikujaamas veel 23,0 m/s, kuid mujal jäid puhangud alla 20 m/s.

Kuu esimesel poolel oli ülekaalus normist jahedam ilm. Kuu keskpaiku jõudis lõpuks kohale ka kaua oodatud südasuvine soojus, mis tõi endaga kaasa esimese suvise kuumalaine. Mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur kuni viiel järjestikusel päeval (16.–21. juuli) +27 °C-ni ja kõrgemale. Paiguti esines veel ka teine kuumalaine, mis kestis kuni kaheksa päeva (24.–31. juuli).

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), s.o alates 1922. aastast soojuselt 6. kohal. Maksimaalne õhutemperatuur oli 31,3 °C, mis registreeriti 30. juulil Kunda rannikujaamas. Õhutemperatuuri miinimum oli 5,5 °C, mis mõõdeti 5. juulil Kuusikul. Troopilisi öid, mil minimaalne õhutemperatuur ei lange alla +20 °C, oli siin-seal 1–3.

Sadusid jagus piirkonniti suvele iseloomulikult väga erinevalt ja kuu jooksul oli vaid paar päeva, mil seirejaamad sadu ei registreerinud. Mitmes seirejaamas oli juuli pikas vaatlusreas üks sajusemaid. Eriliselt saduderohke oli Vilsandil ja Lääne-Nigulas, kus juuli oli vaatlusreas sademete rohkuselt teisel kohal. Lääne-Nigulas oli juuli sademete summa 165 mm (norm 74 mm) ja Vilsandil 127 mm (norm 49 mm).

Äikesega kaasnesid sageli tugevamad vihmavalingud – nii sadas näiteks Vilsandil 16. juulil 46 mm, sellest 44 mm tuli ligikaudu kahe tunniga. Roomassaare sai suurema vihmavalingu 30. juuli õhtul, mil ligikaudu pooleteise tunniga tuli vihmavett 44 mm. Valga- ja Võrumaal märgiti siin-seal rahesadu ning raheterade läbimõõt oli 2–6 cm.

Eesti keskmine sajuhulk oli 90 mm ehk 134% normist (norm 67 mm). Pilv-maa välke oli juulis rohkelt – 21 116 (perioodi 2005–2024 keskmine 9 442), sellest 6 080 lööki oli 12. juulil.

Kuigi päikeseta päevi oli üksikuid, siis päikesepaistelisi tunde oli normist vähem. Eesti keskmisena paistis päikest 259 tundi ehk 89% normist (norm 290 tundi).

Juulikuu kõrgeim UV-indeksi väärtus 7.6 mõõdeti Roomassaare ja Pärnu jaamades 2. juulil (eelmise aasta juulikuu kõrgeim väärtus 7.9, Tartu-Tõrevere). Selle aasta juulikuu UV-indeksi kõrgeimad väärtused teistes jaamades: Tallinn-Harku 7.4; Tartu-Tõravere 7.4; Haapsalu 7.1. Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast – kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga.

Järvede veetase püsis terve juulikuu tublisti üle pikaajalise keskmise. Pikaajalist kuukeskmist ületas veetase Peipsil 34 cm, Võrtsjärves 54 cm ja Tamula järvel 21 cm. Ka Kulgu sadamas püsis veetase kõrge.

Kuu alguses päästis Narva hüdroelektrijaam lisalüüsidest valla veevoolu, mis ujutas Narva linna promenaadi. Narva linna hüdromeetriajaamas tõstis see veetaset 1,2 meetrit. Veetase Kulgu hüdromeetriajaamas küll esialgu langes, kuid asus seejärel taas tõusma ja saavutas tipu 17. juulil – 206 cm.

Juuli oli seiratavates jõgedes väga veerohke. Liivi lahe vesikonna jõgede äravool oli juulis veidi üle kahe korra suurem tavapärasest, Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna äravool oli isegi ligi kolm korda suurem pikaajalisest juulikuu keskmisest. Kõige suurem erinevus tavapärasest oli Kirde-Eesti piirkonna jõgedes Tagajõel, Rannapungerja jõel, Purtse jõel ja Alajõel. Silma paistsid veerohkuse osas aga ka Pärnu jõgi, Õhne jõgi, Vihterpalu jõgi, Halliste jõgi ja Pedja jõgi.

Sademete piirkondlikud erinevused põhjustasid veetaseme tippe jõgedes erineval ajal. Veetasemete maksimumid esinesid Kirde-, Kesk- ja Edela-Eesti jõgedes valdavalt 16.-18. juulil, Kagu-Eestis mõned päevad varem. Põhja-Eesti mõnes jões oli tipp 8.-9. juulil. Kuu lõpus olid veetasemed valdavalt languses. Uued juulikuu veetaseme maksimumid said 12 hüdromeetriajaama. Teiste seas purunes rekord Taheva jaamas: 324 cm varasema 262 (2014) cm asemel.

Kuu lõpus olid veetasemed valdavalt languses. Vee soojenemine jõgedes on eelmisest aastast olnud tagasihoidlikum. Üldiselt oli veetemperatuur kuukeskmise lähedane.

 

Autor: KÜLLI LOODLA, keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist
Viimati muudetud: 07/08/2025 09:13:59