Võrumaa edukaima ettevõtte Puratos Malt tootmishoone.

Kui vaadata Võru-, Põlva- ja Valgamaa mulluseid (2023. aasta tulemuste põhjal) kõige edukamaid ettevõtteid, siis leiame, et ka eelmine majandusaasta läks neil valdavalt kaunis kenasti: nii mõnigi neist teenis kasumina summasid, mida kirjutatakse kuue nulliga.

Võrumaa
Majandusväljaanne Äripäev valis mullu 2023. aasta majandustulemuste põhjal Võrumaa kõige edukamaks ettevõtteks OÜ Puratos Malt. See Võru linnas Räpina maanteel registreeritud ettevõte tähistab tuleval aastal 30. sünnipäeva ning on pühendunud linnaste tootmisele. On üsna kindel, et edukate edetabelisse on sel firmal asja ka mulluste tulemuste põhjal: rentaablus küll mõnevõrra vähenes, aga majandusnumbrid olid kenad. Ettevõtte müügitulu ehk käive oli 6,6 miljonit eurot, kasum aga 1,9 miljonit. Aasta varem oli käive 6,4 ning kasum 2,3 miljonit eurot.

„Peamised tegevuskeskkonda mõjutavad tegurid olid 2024. aastal toorainega toimunud muudatused,” kirjutas Puratos Malt majandusaruandes. „2022. aastal tõusid oluliselt vilja hinnad seoses sündmustega Ukrainas, mis tõstsid ebakindlust kogu maailmas, see on mõjutanud ka järgnevaid aastaid. Tooraine ja energeetiliste ressursside hinnamuutused Eestis mõjutavad oluliselt toodete väljastushindu. Oluline on optimaalne hinnapoliitika ja tootmise efektiivsus.”

Ettevõtte võtmeisik on Ursel Kaarna, juhatuses on lisaks temale Ivar Pukspuu ning kaks Belgia ärimeest.

Siinse kandi mõjukaimaid soojatootjaid, kuraditosin aastat tagasi Võru Soojuse ära ostnud Saksa päritolu Danpower Eesti AS oli 2023. aasta majandustulemuste põhjal mullu maakonna edukaim ettevõte nr 2.

„2024. aasta oli majanduslikult keeruline, kuna esimesed kolm kvartalit iseloomustas Eesti majandust püsiv langus. Selle põhjuseks oli peamiselt eksporditurgude vähenenud nõudlus ja lõpptarbija ostujõu vähenemisega seotud ebakindlus. Kuigi aasta lõpus võis täheldada stabiliseerumise märke, oli majanduskasv endiselt habras,” tõdeti värskes majandusaruandes.

5,9 miljonit käivet oli väiksem kui aasta varem, mil müügituluks kujunes 6,6 miljonit eurot. Kasum aga märkimisväärselt ei muutunud: 933 000 eurot ehk paar tuhat rohkem kui 2023. aastal.

Danpoweri juhatuse liikmed on Burkhard Vogel ja Markus Friedrich Süßmann. Tänavu tahab firma hakkama saada kõigi alustatud investeerimisprojektidega, käimas on Võru kaugküttetorustiku rekonstrueerimine 1,3 miljoni euro eest ning sama suur summa on plaanis mahutada Väimela katlamajja.

Erinevalt ligi poolesaja töötajaga soojatootjast on ASil Lõuna-Eesti Haigla ligi pool tuhat töötajat. Veidi firma enda kirjeldusest tegevuse kohta: „Lõuna-Eesti Haigla AS on Kagu-Eesti suurim tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutav ettevõte ja ühtlasi suurim tööandja Kagu-Eestis. Üle 25% haigla patsientidest tuleb ravile väljastpoolt Võrumaad. Haigla tagab ööpäevaringset valmisolekut neljal arstlikul erialal ning ööpäevaringselt töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ja erakorralisi operatsioone. Meie kolme kiirabibrigaadi ja EMO üksuse abil tagatakse patsientidele erakorralise meditsiiniabi ööpäevaringne kättesaadavus.”

Arvi Vaski juhitav haiglafirma teenis mullu 23,8 miljonit eurot müügitulu (3,1 miljonit varasemast enam) ning kasumiks kujunes 554 000 eurot. Seda on pea viis korda vähem kui aasta varem. Käesoleval aastal on haiglafirmal plaanis investeerida seadmetesse ja ruumidesse 590 000 eurot.

Põlvamaa
„Eesti Muna OÜ on tootmisettevõte Põlva maakonnas Põlva vallas. Ettevõtte põhitegevusalaks on kodulinnukasvatus ning kanamunade tootmine ja hulgimüük. Eesti Muna OÜ toodetud kanamune müüakse Kodukoha, Hää ja Muna Liisa kaubamärkide alt,” kirjeldab iseennast mullune Põlvamaa aasta edukaim firma.

Paarikümne töötajaga munatootja käive oli mullu 4,3 miljonit eurot, aasta varem aga ligi 4,6 miljonit. Kui 2023. aastal teeniti selle käibe juures ligi 1,1 miljonit eurot kasumit, siis mullu pea kolm korda vähem ehk 365 000 eurot.

Osaühingule Agrone kuuluva munatootja juhatuses on Ats Albert ja Jüri Anepaio, tegeliku kasusaajana on äriregistris ära toodud Raul Jeets.

Lammutatud Põlva kaubamaja taga tegutsev vaid kümne töötajaga projekteerimisbüroo Resand oli majandustegevuse poolest mullu maakonna edukaimaid, jäädes alla vaid Eesti Munale. Tänavu ei pruugi nii hästi minna. Firma projekteeris eelmisel aastal kaubandus-, lao- ja tootmishooneid, ühiskondlikke hooned ning koole, kohendas oma bürood, tegi ettemakse uuele põhivarale ja sai lõpuks 28 000 eurot ärikahjumit. Intressitulud aitasid aga üldkokkuvõttes 39 000 euroga kasumisse jääda.

Andres Neeme juhitava Resandi käive oli mullu 731 000 eurot, aasta varem pea 1,3 miljonit.

Nagu Võrumaal, oli ka Põlvamaal mullu edukate firmade edetabeli kolmandal kohal kohalik haigla. AS Põlva Haigla annab tööd 365 inimesele ja toimetab Kristin Raudsepa juhtimisel.

„2024. aastal täitsime tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu lubatud mahus ning ka ületasime seda olulisel määral. Võrreldes 2023. aastaga on Põlva Haigla pakkunud rohkem tervishoiuteenuseid,” kiitles ettevõte oma majandusaruandes. „Arstid, õed ning spetsialistid töötavad meeskonnas. Põlva Haigla tegelik võimekus on veelgi suurem kui tervisekassa soov meilt teenuseid osta. Tulenevalt ravitegevusest katsid meie põhitegevuse tulud kulusid.”

Haiglafirma tegi mullu põhivarasse investeeringuid ligi miljoni euro eest, mitmeaastane EMO renoveerimise projekt maksis 2,4 miljonit. Tulevikus soovitakse haiglasse rajada taastuslinnak.

Haiglafirma teenis mullu 13,8 miljonit eurot äritulu, kulusid tehti aga ligi 14 miljoni eest. Nii kujunes aruandeaasta kahjumiks umbes 188 000 eurot. Aasta varem oli käive pea kahe miljoni võrra väiksem, ent Põlva haigla kirjutas kasumireale +1,2 miljonit eurot.

Tulevikuvaates pole ilmselt väga rõõmustav haiglafirma enda tõdemus, et amortiseerunud haiglamaja vajaks umbes 30 miljoni euro eest renoveerimist.

Valgamaa
Valgamaa kõige edukam ettevõte oli mullu Soome emafirmale kuuluv vineeritootja UPM-Kymmene Otepää OÜ. Pea 250 töötajaga puidufirma toimetab kolme soomlasest juhatuseliikmega ja esindusõigus on ka viiel prokuristil, kellest on neli eestlased. See mõiste tähendab ettevõtte volitatud esindajat äriasjade ajamisel.

Veidi kirjeldust firma tegemiste kohta: „Ettevõtte tootmisvõimsus on 90 000 m³ kasevineeri aastas. Toodetakse nii puitpinnaga kui ka järeltöödeldud kasevineeri. Järeltöödeldud toodetele luuakse lisaväärtust pealistusmaterjalide või heliisolatsiooniga, kasutades vineerikihtide vahel spetsiaalset kummi. Vineeri valmistamiseks vajalik kasespoon toodetakse kohapeal. Tootmisprotsessi käigus tekkinud kasehaket saab kasutada tselluloosi- või plaaditööstuse toorainena, puidugraanulite tootmiseks, soojusenergia tootmiseks tehases või ümberkaudsetes katlamajades. Lisaks hakkele müüakse kõrvaltoodetena kasekoort ja lihvtolmu. Tootmistegevuseks vajalik soojusenergia toodetakse kohapeal tootmistegevuse käigus tekkinud puidulistest küttematerjalidest.”

Vineeritootja käibe ja kasumi kohta võib öelda, et need on summad, mis ikka summad on. Käive kukkus 87 miljoni euro peale 77,1 miljoni peale, kasum aga tõusis 10,8 miljonilt 13,2 miljoni euro peale.

Tegevuskeskkonna kohta märgiti firma majandusaruandes järgmist: „Nõudlus kasevineeri järele oli plaatmaterjali tootmises stabiilne ja leevendas madalamat nõudlust tööstuslikel kasutusaladel, näiteks sõidukipõrandate tootmises. Nõudlus oli suur kasevineeri järele, mida kasutatakse veeldatud maagaasi tankerite ehituses. Kasepalgi turuhinnad stabiliseerusid 2024. aasta jooksul ja jäid 2023. aasta esimese poole väga kõrgetele hindadele mõnevõrra alla.”

OÜ Raial Invest nimi ei ütle paljudele midagi, ometi oli see mullu Valga maakonna edukaimaid firmasid. Rait Alliku juhtimisel toimetava Tõrva ettevõtte tegevusalaks on märgitud „enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus”.

„Raial Invest OÜ on 2009. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev investeerimisettevõte. Raial Invest OÜ investeerib kinnisvarasse ja ettevõtetesse, olles avatud uutele väljakutsetele. Raial Invest OÜ-l on osalus mitmetes ettevõtetes ja kinnisvaraportfellis on nii ärihooneid kui ka krundiarendusi,” teatab firma enda kohta.

Kui tunamullu oli firma käive 6,6 miljonit eurot, siis mullu juba 9,2 miljonit. Kasumit teeniti 2,4 miljonit, aasta varem 4,2 miljonit eurot.

Valgamaal tehakse nagu Põlvamaalgi edukat munaäri. Linnu Talu OÜ kuulub Astre Jaagantile ning tegutseb tema enda ja Jarno Hermeti juhtimisel.

„Majandusaastal 2024 oli kanamunade turg pigem stabiilne. Aasta lõpupoole nõudlus kasvas ning meie ettevõttel ei olnud niipalju toodangut, et nõudlusele vastata. Endiselt hoidis munade nõudlust Eestis, Euroopas ja ka maailmaturul üleval Ameerikas ja Euroopas leviv linnugripp ning kestev sõda Ukrainas. Söödakomponentide hinnad püsisid enam-vähem samal tasemel kui aastal 2023 või isegi langesid veidi,” kirjeldas firma ausalt ja optimistlikult mullust tegevusaastat.

13 töötajaga ettevõte lisas, et majandusnäitajad pisut langesid, sest linde oli munemas vähem. Tekkinud kasum ja positiivne rahavoog võimaldavad firmal tulevasteks investeeringuteks kapitali koguda. Endiselt on põhilised investeeringuvajadused linnupuuride väljavahetamine õrre- ja vabapidamisseadmete vastu. Firma jälgib selles osas turunõudlust ja seadusandja samme.

Kui 2024. aastal oli firma käive 3,4 miljonit eurot, siis mullu 3,3 miljonit. Kasumireale kirjutati 887 000 eurot, aasta varem 984 000.

***
15 Kagu-Eesti edukaima ettevõtte kasum/kahjum 2024. aastal
Puratos Malt OÜ: 1 933 478 €
Danpower Eesti AS: 932 894 €
Lõuna-Eesti Haigla AS: 553 579 €
Kagu Elekter OÜ: 659 912 €
Värska Originaal AS: 1 207 762 €

Eesti Muna OÜ: 364 888 €
Resand AS: 38 531 €
Põlva Haigla AS: ‒188 278 €
Eltam OÜ: ‒143 266 €
Ekso Kogumiskeskus OÜ: 577 250 €

UPM-Kymmene Otepää OÜ: 13 168 953 €
Raial Invest OÜ: 2 391 402 €
Linnu Talu OÜ: 887 010 €
Mapri Ehitus OÜ: 10 187 042 €
Atria Eesti AS: 6 661 000 €

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 24/07/2025 09:06:00