Kagunurga turismitalude pidajad pajatavad muutustest ja ettevaatlikult viimase aja käekäigust ning leiavad, et uutele tegijatele seal ruumi jagub.

Savi turismitalu Kanepi vallas alustas ametlikult külastajate vastuvõttu 1999. aastal, enne seda võttis pererahvas endale paar aastat prooviaega. Nüüd, 25-aastase tegutsemise järel sõnas perenaine Eela Jää, et külastajate vastuvõttu Savi turismitalus nad lõpetanud ei ole, kuigi nii tema kui ka peremees Arvo on tükk aega juba pensionieas. Puhkajate hulk on veidike vähenenud küll.

„Külastajaid on viimasel paaril-kolmel aastal hakanud pisut vähemaks jääma. Soome ja Saksamaa külalistest on meile jäänud truuks need, kes on siin aastaid puhanud ja kes hindavad vaikust. Leedust ei ole kedagi kaua aega käinud, kuid lätlasi käib tihti. Kui läheduses on mõni kultuuriüritus, ööbivad lõunanaabrite tantsurühmad meil,” rääkis perenaine.

Eestimaa inimesed on Savi turismitalus alati puhanud. Eela Jää on tähele pannud, et just viimastel aastatel on ülekaalus keskealised ja vanemad. „Narvast ja pealinnast tulnud vene emakeelega puhkajad püüavad ikka eesti keeles suhelda,” märkis ta.

Ühe olulise muudatusena nimetas Eela Jää külalistele vastusõitmise ärajäämise: „Aeg, kus me külalistele Kanepisse bussi või Põlvasse rongi bussi vastu sõitsime, on minevikku jäänud.”

Algusaastatel olid Hurmioru kümmekond majapidamist turistide tarvis koopereerunud: üks pakkus majutust, teises sai käsitööd, kolmandas lemmikloomi uudistada jne. Nüüdseks on osal majadel uued omanikud, teised on uste avamise võõrastele lõpetanud. Vaid Uibu talu perenaine Sirje Kukk näitab huvilistele meelsasti oma põnevat lilleaeda.

Küsimusele, kas praegu on turismitalu rajamine raskem või kergem kui sajandivahetuse eel, vastas Eela Jää, et kõigepealt peab talu rajamiseks sobiv koht olema. Kui koht olemas, on hea, kui seal on juba mõni ehitis, mida saab edasi arendada.

„Praegu alustavatele turismitaludele on nõudmised suuremad kui ajal, mil meie alustasime, ning külalistel on samuti teistsugused soovid, näiteks noored eelistavad atraktsioone, vanemad jälle vaikset ümbrust,” rääkis ta.

Eela Jää teada on maakonnas mõned turismistalud erineval põhjusel lõpetanud. „Meile pensionäridena sobib väikest viisi askeldamine,” sõnas ta ning lisas, et Savi turismitalu jääb kaardile, sest järeltulevast põlvest keegi kindlasti jätkab.

Uus tegija peab järjekindel olema
Vaskna Rõuge vallas oli esimene talu, mis Võrumaal alustas külastajate vastuvõttu. Peremees Ahti Utsal meenutas, et esimesi külalisi võõrustati eelmise sajandi viimasel kümnendil. Ta naljatas, et kes praegu suudab oma majas võõrastele ulualust pakkuda, see on end proovile pannud ja võib turismitalu pidamist alustada.

Vasknal oli, nii nagu teistelgi turismitaludel, raskeim aeg koroona-aastatel, mil reisimine oli väga piiratud. „Mullu läks meil rahulikult, tänavu palju paremini, sest kõik laagrilised Soomest, kes enne koroonat meil käisid, tulid tänavu taas. Kokku oli meil kuus laagrigruppi, igaüks veidi üle nädala,” rõõmustas Utsal ja täpsustas, et laagrilised suurendasid soomlastest puhkajate hulka Vasknal tublisti.

Peamiselt käivadki Vasknal puhkamas püsikliendid, kellest ülekaalus on Eestimaa inimesed.

Pererahvas hakkas 30-kohalist puhkemaja ehitama läinud sajandil, esimene tuba valmis 2000. aastaks, viis aastat hiljem olid toad ja seminariruum valmis.

Kas uuele turismitalule on veel kagunurgas ruumi? „Aeg turismitaluga turule tulekuks ei ole praegu kerge, sest tegijaid on palju ja reklaam on kallis,” sõnas Vaskna peremees.

Samuti Rõuge vallas asuv Kiidi turimistalu tegutseb 1998. aastast. Külastajate kohta sõnas peremees Aigar Piho lühidalt, et talul on oma kindlad koostööpartnerid.

Piho on seda meelt, et turule mahub uusi tegijaid küll, kuid nad peavad olema järjekindlad ning tegema seda, mis neile meeldib: „Kui nad tegelevad omale meelepäraste tegevustega, tulevad ka samasuguste huvidega külalised.”

Kiidi peremehe sõnul peab turismitalu pererahval olema kaks olulist omadust: paindlikkus ja külalislahkus. Need tekitavad külastajates usalduse ning nii jäävadki nad talus alalisteks puhkajateks.

Oodatakse erilist miljööd ja head kohalikku toitu
Karin Sepp on kahe turismitalu perenaine Võru vallas. Maamehe Golfi talul, kus on 14 voodikohta, täitub tänavu kümme aastat turismiga tegelemise algusest. Koka talus on üheksa voodikohta ja külaliste majutamist alustati 2018. aastal.

Varem aktiivselt põllumajandusega tegelenud Sepp märkis, et nad ei ole seda tegevusala kuhugi jätnud, sellega tegeletakse endiselt. „Turism päästab igapäevarutiinist. Kuna mulle väga meeldib suhelda inimestega, on turism loomulik jätk. Naudin kohtumist inimestega ja rõõmustan, et saan elamusi pakkuda,” rääkis ta.

Taludes toimetab kaks peret: Karini ja tema venna Tarmo Koka pere. Aastatega on neil välja kujunenud nii, et igaüks teeb tööd, mis talle kõige enam sobib: kellele meeldib voodipesu pesta, kellele tolmuimejaga töötada, kellele külalisi vastu võtta jne.

„Maamehe Golfi talus saavad külalised maamehe golfi mängida. See on mõnus liikumine looduses, kus muru ei pea olema madalamast madalam ja golfipall on nähtav kaugemalt. Rajal liikudes saab põske pista nii mustikaid kui metsmaasikaid ja praegu on rada kukeseentest kollane,” rääkis perenaine. Ta lisas, et sõpruskonnad naudivad aktiivset liikumist ja täpseid lööke.

Sepp on tähele pannud, et puhkajad ootavad turismitaludes omanäolist, erilist miljööd ning maitsvat ja elamust pakkuvat kohalikku toitu.

„Inimesed tulevad ju külla ootustega ja kui neile ootustele vastata kurjalt või negatiivselt, on pärast kõigi tuju rikutud. Osa Eesti inimestest on muutunud kapriissemaks ja nende ootused on suured. Lõunaeestlaste trump on vastata neile lihtsuse, avatuse ja positiivsusega,” kõneles Sepp. Tema sõnul on suhtumine külastajatesse ülioluline, kuna positiivne vastuvõtt, sõbralik suhtlemine ja emotsioonide pakkumine on eeldus järgmisteks külastusteks.

Sepp rõõmustab, kui kagunurka kerkib mõni uus turismitalu, sest see paneb ka teisi valdkonnas tegutsejaid rohkem pingutama ja panustama. „Uutel tulijatel peab aga olema see miski, mis külalise tema juurde meelitab,” lisas ta.

Turismitalude tuleviku suhtes on Sepp optimistlik, sest turism oli, on ja jääb. Mõned asjad lihtsalt muutuvad ajaga, nagu see, et külla tulevad grupid soovivad aktiivset tegevust.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 28/07/2025 14:07:59