Põlva lasketiir. Foto: LLi arhiiv

Hiljuti tõusis riigikogu tasandil diskussioon koos arupärimisega värskele kagueestlasest siseministrile: miks ehitatakse Võrru uus lasketiir, mitte ei remondita lagunevat Põlva oma? Veidi valgustas juba sotsiaalmeedias küsimust endine siseminister.

Teatripäeval anti riigikogu istungi alguses üle mitmeid arupärimisi, teiste seas esitas kagueestlasest parlamendisaadik Anti Allas (SDE) energeetika- ja keskkonnaministrile soovi selgitusteks kaitsealade kaitsekorra „arvatava ebaseadusliku muutmise osas”.

Tema järel võttis sõna isamaalane Priit Sibul, kes märkis algatuseks, et sai koos hea kolleegi Rain Epleriga (EKRE) osaliselt inspiratsiooni arupärimiseks just eelkõnelejalt.

„Aga kuivõrd Michali uus valitsus on tuure üles saamas ja mõned uued näod valitsusse, siis meil on palve, et Igor Taro (Eesti 200) värske pilgu ja kaine meelega vaataks üle osad siseministeeriumi investeeringute read,” teatas Sibul. „Miks inspiratsiooni eelkäijast? Siis mäletatavasti see aeg, kui Jürgen Ligi alles ajas jälgi, teatas eelkõneleja Anti Allas, meie hea kolleeg, Võru lasketiirust, et see tiir võimaldab laskmist 270 kraadi. Ehk see saab olema moodsaim politseitiir Eestis, kus saab mitte lihtsalt otse tulistada, vaid teha harjutusi liikumisega, erinevas suunas lasta. Nii püstol kui automaat, kirjutas ta sotsiaalmeedias.”

Sibul selgitas, et eelarve arutelu käigus öelnud rahandusminister, et Võru tiir peaks maksma üheksa miljonit eurot, ja hiljem sõnanud ta, et see investeering kajastub hoopis 2026. aasta eelarves.

„Ja nüüd meil ongi palve, et Igor Taro teeks selgeks, mis seis selle tiiruga on. Ja loomulikult, veelgi olulisem on see, millega Ilmar Tagel (aktiivne põlvalane, veteransportlane – toim) on meie poole pöördunud, et miks just Võru. Sest teadupärast iga Kagu-Eesti inimene teab, et väga pika traditsiooniga on laskmine just Põlvas, ja miks ei olnud võimalik siis Põlva tiiru korda teha sellesama investeeringu käigus. Ja meil on ministrile väga konkreetsed küsimused: kui kaugel see tiir on? Kas üldse, nii nagu Soomes, väga palju lasketiire avati, et kas on võimalik uusi lasketiire avada, ja plaanib ta laiemalt? Ja kuna tegelikult Põlva tiir korda saab?”

Arupärimise lõpuks ütles Sibul, et pikalt kaalus selle küsimusega liitumist ka Andrus Seeme (RE), kes siiski viimasel hetkel öelnud, et „jääb meile kaasa elama aktiivse kolleegina”.

Anti Allas pahandas hiljem sotsiaalmeedias, et „juba mitmendat korda käivad Isamaa saadikud närimas Võru pääste ja politsei territooriumile planeeritava lasketiiru kallal, mille projekteerimise-planeerimise eeltegevused on juba käivitatud”. Ta märkis ära, et isamaalase Sibulaga liitus seekord ka Võru linnakodanik, Võru linnavolikogu liige ja riigikogu hea kolleeg EKREst Rain Epler.

„Hääd kolleegid – see on olnud pikalt Võru politseinike unistus ja reaalne vajadus. Olen kahel korral reaalselt juures olnud, kui nad on seda ametlikul kohtumisel endise siseministri Lauri Läänemetsaga (SDE) sõnaselgelt väljendanud ja põhjendanud. Tegemist pole pelgalt lasketiiruga, vaid vaja on ka muid treeninguruume ja toetavaid olmeruume. Kui seda teha taibukalt – et ühtlasi saaks neid ruume kasutada ka reaalse varjendina, siis saaks ka Võru ometi esimese sellise. Kriisikeskusena Võrus oleks see kooslus ideaalne variant. Lisaks saaksid treenida ka teised sihtrühmad – näiteks kaitseliitlased. Loomulikult tuleb ka Põlva lasketiir korda teha – just selle eest, hääd Kagu-Eestist valitud saadikud, peaksime koos võitlema, mitte käima üksteisele jalga taha panemas.”

Omaaegne riigikogulane ja maaeluminister, põlvakas Tarmo Tamm (KE) märkis seepeale, et Võru ja Põlva vastasseis lasketiirude ehitamisele kindlasti kasuks ei tule. „Kui vaidluste tulemusena jääb Võrru lasketiir ehitamata ja Põlva tiir remontimata, kes siis vastutab?” küsis ta. „Siseminister ja ka valitsus tervikuna,” vastas Allas.

Endine siseminister Lauri Läänemets esitas Tarmo Tammele selgituse, mida on kohane siinkohal ka LõunaLehe lugejatele vahendada.

„Nimekirjas olid ka Põlva ning Piusa tiir. Neid ka politseil vaja. Kuna sai teha ühe, siis valiti keskel olev võimalus. Seda kahel põhjusel. Esiteks on igalt poolt, ka Valgast, vahemaa treeningutele liikumiseks kõige lühem. Teiseks aga on Võru tiirus 270 kraadi laskmisvõimalus pluss taktikamaja, oluliselt rohkem väljaõppe jaoks, kui Põlva otselaskmisega tiirus teha oleks saanud,” pajatas Läänemets.

„Tegelikult lootsime ka viimasel hetkel Põlva sisse panna, aga kui küsisime, siis vallavalitsuses kasvas hind varasemast kahekordseks: kolme miljoni asemel öeldi seitse. Ma ei tea, miks hind kasvas tunniga poole võrra, aga selles väikeses ajaaknas aruteluks aega enam polnud,” lisas Läänemets.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 10/04/2025 09:01:52