Üleujutuste projekti tunnuslause on mõtestatud ja mitmekihiline parafraseering tuntud julgeolekule viitavast ladinakeelsest väljendist*. Turbulentne globaalpoliitika, jahenev majandus ja soojenev kliima – elame sama segases olukorras kui ilm konvektiivsetes õhuvooludes ning tõejärgse ajastu infokülluses orienteerumine võtab selja sama higiseks nagu hea sahmakas leili kuumas saunas. Pole hullu, leilist jääauku, sabas saunaukse avamisel tekkinud aurupilv ehk saunaefekt ja pea saab jälle selgeks. Mis on sellel kõigel pistmist üleujutustega?

Märtsi lõpus toimus kolm märgilist sündmust. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon avaldas globaalse kliima ülevaate 2024, mis viitas seninägematutele ilma- ja kliimanäitajatele. Tegime sellest ka lühikokkuvõtte, milles tõdesime, et kliima põhiindikaatorite näitajad kerkisid taas rekordkõrgusele ning varajane hoiatus ja kliimateenused on kogukondade ja majanduse kaitsmisel üliolulised.

Järgnes Eesti Vee-ettevõtete Liidu korraldatud ülemaailmne veepäeva konverents, millel polnud ettekannet, kus muuhulgas poleks juttu tulnud ilmast ja selle muutumisest, ikka äkilisemaks ja ohtlikumaks, üleujutused lisaks. Mina oma ettekandes rääkisin sajuhulkade ja valingvihmade esinemise suurenemisest Eestis – tunnistame, et see on kliimamuutuste ilming. Ja viimaks, keskkonnaagentuuri korraldatud maailma meteoroloogiapäevale pühendatud konverentsi kandvaks sõnumiks oli „Varane hoiatus päästab äärmuslikes oludes“. Teadlikkus ja oskus ohuolukorras õigesti käituda, võib päästa elu ja vara. Keskkonnaagentuur, teadusasutused ja erasektor töötavad iga päev selle nimel, et andmetest saaksid teenused ja teenustest turvalisus.

Üleujutuseks valmistu kuival ajal. Kevadine suurvesi on selleks korraks lõpufaasis, sestap paras aeg teha kokkuvõtted ja järeldused viimastest üleujutusohu olukordadest. Kui võtta selle blogi fookuse ajaarvamise alguseks üleujutuste projekti stardipauk 2024. aasta jaanuaris, siis on neid hetki olnud üllatavalt palju, nii Eestis kui Euroopas.

Vaevu oli üleujutuste projekt saanud avapaugu, kui saabus esimene päris olukord. 7. jaanuari 2024 hommik, Loo külas on üleujutus! Üleujutus paigas, kus seda varem polnud olnud. Pirita jõe looduskaunis lammiala, uuselamurajoon. Allavoolu mõned aastad tagasi rajatud kalakärestik. Sula, sellele järgnenud pakane ja jääummistus.

Klassikaline kombo, ütleks tagantjärgi. Ent sel pingelisel hetkel polnud seda tagantjärgi tarkust kuskilt võtta, oli põhiliselt teadmatus. Päästeameti inimesed tegelesid kohapeal vee pumpamisega majade ümbrusest kraavi. Samal ajal meie keskkonnaagentuuris käisime iga päev vooluhulka mõõtmas ja saime selle pealt anda vähemalt mingitki prognoosi. Jääummistus lahenes nelja päeva pärast kui ilm pöördus sulale. Hoiatuse andsime? Ei andnud. Järeldus – pole jaama, pole ka prognoosi, pole prognoosi, pole ka hoiatust.

Suvi 2024
Paduvihmad juunis, juulis, augustis. Linnaüleujutused Tartus, Tallinnas, Viljandis, Valgas ja mujal. Keskkonnaagentuur andis äkksadude hoiatusi, mõnes kohas sadas ööpäevaga maha enam kui terve kuu norm. Kanalisatsioonikaevudelt ära ujunud luugid, autod viadukti all veevangis, tagurpidi tööle hakanud ja fontäänina purskuvad äravoolukaevud, inimesed tänaval põlvini vees – tundub, et kohati oli isegi lõbus? Ei, selles ei ole tegelikult midagi lõbusat ning iseenda või oma kaaslaste ohtu seadmine pole tark tegu. Järeldus: teadlikkus paduvihma ja linnaüleujutusega kaasnevatest ohtudest on madal, sellega tuleb tegeleda. Võtmesõnad on sõnumiselgus ja mõjupõhisus.

Tugevad sajuhood jätkusid ka augusti alguses ja Tamula järvevana ajas korraks ärevile Võru linnaisad ja elanikud. Seekord oli olukord prognoositav, keskkonnaagentuuri hoiatus õigeaegne ja piisav ning üleujutus piirdus rannaalaga. Hästi!

Septembris laastas Kesk-Euroopat torm Boris, mis enneolematute sadudega ajas üle kallaste suuremad jõed Saksamaal, Poolas, Ungaris, Tšehhis ja mujal. Alpides sadas samal ajal alla sama hullumeelne kogus lund – saunaefekt! Inimohvrid ja miljonitesse ulatuv majanduskahju. Poolteist kuud hiljem katastroofiline üleujutuste olukord Valencias. Hoiatussüsteemid olid, operatiivinfo oli, aga kõik juhtus ootamatult kiiresti ja palju mastaapsemalt kui keegi oleks osanud arvata (loe: prognoosida). Järelanalüüs: tiheasustusala infrastruktuurid koos muundatud looduslike tingimustega pakuvad äärmuslikele ilmanähtustele mitmekülgseid võimalusi tuua katastroofilisi tagajärgi.

Käesoleva aasta algus. Kas kõik kordub?
3. jaanuar, saime teada üleujutusolukorrast Surju külas. Mitukümmend maja veest ümbritsetud, hooldekodu nende seas uppumas! Taas oli küsimus prognoosis. Kui kaua see olukord kestab? Kas tuleb evakueerida? Hooldekodu elanik võib vajada meditsiinilist abi, mis ei pääseks vajadusel hooneni, sest teed olid meetrise veekihi all. Reiu jõel, ca 10 km sündmuskohast allavoolu on Laadi hüdromeetriajaam. Selle andmete põhjal oli võimalik veetaseme dünaamikat jälgida ja vähemalt mingitki prognoosi anda. Aga õigeaegset hoiatust? Ei, meil pole Laadi jaamas isegi mitte kriitilist veetaset määratud. Järeldus: nüüd teame ja loome ka sellesse piirkonda süsteemi õigeaegseks hoiatamiseks.

Veebruaris ajas Emajõgi üle kallaste. Jääummistus, mis vaikselt Ihastest ülesvoolu Kvissentali suunas arenes. Veetase tõusis, hoiatus läks välja, veidi tõusis veel ja siis lahenes. Kolm pingelist päeva kriisikommunikatsiooni, milles meie jaoks oli taaskord teatav annus teadmatust. Jääummistusest tekkivat üleujutust ei aita prognoosida mudelid vaid olukorrapõhine know-how. Järeldus: üks veetasemeandur Tartus allavoolu ja üks ülesvoolu oleks andnud parema pildi jääummistuse tekkest ja arengust. Ju tuleb panna.

Mis neid kõiki olukordi ühendab? Kahe sõnaga – kliimamuutused ja teadmatus (nii info puudumine kui mitteteadlikkus). Üleujutus ei ole lihtsalt liigne vesi seal, kus see tavaolukorras ei peaks olema. See võib tähendada kahjustatud taristut, sõidukeid, mööblit, seinu, midaiganes ning erinevat sorti (nii bioloogilise kui keemilise) saaste levikut. Üleujutus on kõige suuremat majanduslikku kahju, halvimal juhul ka inimkahju põhjustav ohtlik ilmanähtus.

Üleujutuste projekti eesmärk on ennetada ja leevendada üleujutuste võimalikke kahjusid Eestis läbi seire- ja hoiatussüsteemide arendamise ning elanike ja ametkondade teadlikkuse ja tegutsemispädevuse tõstmise. Keskkonnaagentuuri ülesanne on tagada usaldusväärsed prognoosid ja ohtlike ilmanähtuste õigeaegsed hoiatused, olgu selleks külmalained, valingvihmad või üleujutused. Meie pikaajalised andmeread annavad aimu kliimamuutustest ja sagenevast üleujutusohust (muuhulgas). Tahad jääda kuiva jalaga, valmistu üleujutuseks!

* Si vis pacem, para bellum – kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks.

***
Taristuminister kinnitas 34 üleujutuste riskipiirkonda
Ajakohastatud riskihinnangu põhjal kinnitas taristuminister varasema 16 piirkonna asemel 34 riskipiirkonda, mis on ohustatud jõgede ja mere veetaseme tõusust. Üleujutusmõjude leevendamiseks saavad kõikide riskipiirkondade kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtted ja omavalitsusliidud taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt.

„Üleujutused põhjustavad kahjusid kogu maailmas ega jäta puutumata ka Eestit. Aasta alguses anti Tartule esimese astme üleujutushoiatus, kui Emajõgi hakkas üle kallaste tõusma. Möödunud suvel tabas linna aga sajandi suurim vihmasadu, mis muutis mitmed tänavad ja piirkonnad ajutiselt jõgedeks. Peame sellisteks olukordadeks valmis olema,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.

2025. aasta juunis esitletakse uuendatud üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaarte, mis näitavad, kuhu maani üleujutused ulatuda võivad ning millised riskid esinevad.

Üleujutuste ennetamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks on mitmeid võimalusi planeerimisest tehniliste tegevusteni. Kõige tõhusam ja soodsam viis on uute hoonete ehitamisel võtta arvesse looduslikke tingimusi. See hõlmab muuhulgas sobiva asukoha valimist ning ehitusnõuete seadmist, näiteks esimese korruse ja tehnovõrkude kõrgema paigutamisega.

KIK-ist Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest taotletava toetuse abil on võimalik rajada kaitsetamme ning rekonstrueerida kraave, aga ka näiteks taastada kuivendatud alade veerežiimi, taastada lammialasid, soetada ajutisi veetõkkeseinasid ning teostada tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks.

Kliimaministeerium uuendab iga kuue aasta järel üleujutusohuga seotud riskide hinnanguid, ohu- ja riskikaarte ning maandamiskavasid, et ennetada võimalikke kahjusid ja tagada elanikkonna ohutus.

Suurem osa riskipiirkondadest on mereäärsed asulad. Sisemaalt on üleujutuste riskipiirkondade nimistusse teiste seas kantud Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn ja Kirumpää küla.

LL

 

Autor: JANA PÕLDNURK, keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja
Viimati muudetud: 10/04/2025 08:17:20