Terviseamet, tervisekassa ja Eesti Proviisorapteekide Liit teatasid juba märtsikuu algul, et puugid on liikvel ning mõistlik oleks end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Ka lemmikloomad tasuks varustada puugitõrjevahendiga.

Eelmisel aastal haigestus terviseameti andmetel puukentsefaliiti 138 inimest ning viimaste aastate soojad talved on haiguse levikut soodustanud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Kuivõrd ka tänavu oli pehme talv ning püsivad soojad pole enam kaugel, on õige aeg end vähemalt puukentsefaliidi eest kaitsta ning minna vaktsineerima.

Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtumite arv viimastel aastatel tavapärasest kõrgem olnud ning kui 2021. aastal registreeriti 82 juhtu, siis 2023. aastal oli haigestumisi juba 209. Möödunud aastal õnnestus kasvutrend peatada ning juhtude arv taas langes. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva ütleb, et tõenäoliselt on langus seotud vaktsineerimishuvi kasvuga. „Vaktsineerimine on tõhus ning aitab puukentsefaliiti haigestumust vähendada. Kui 2023. aastal vaktsineeris end üle 68 000 inimese, siis eelmise aastal oli neid juba üle 103 000. See on tubli saavutus,“ rääkis Vikentjeva.

Laialdane vaktsineerimine aitab kaasa ka ravikulude vähendamisele. „Puukidest põhjustatud haiguste raviks kulub igal aastal meie kõigi ühisest ravirahast miljoneid eurosid. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam viis sellesse haigestumise ja tervisekahjude tekkimise ennetamiseks,“ lisas tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. 

Puukentsefaliidi vältimiseks pakutakse vaktsiini nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse kuuajase vahega, soovituslikult enne aktiivse puugihooaja algust, ning kolmas süst aasta hiljem. Aga kevadel esimesel võimalusel vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks siiski esmane kaitse olemas.

Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse enam kui 50 apteegis, mis on toodud veebilehel vaktsineeriapteegis.ee. Samal veebilehel on võimalik broneerida endale sobiv aeg vaktsineerimiseks apteegis. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 30-45 euro vahemikku. Meie kandis vaktsineeritakse Põlvas Mäe tänava Apotheka apteegis kaks korda kuus teisipäeviti, Võrus Grossi Benus neljapäeviti ning Kagukeskuse Südameapteegis esmaspäeva ja teisipäeva õhtuti.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kes soovivad kaitset uuendada.

„Eestis on vaktsineerimiseks mitmeid võimalusi ja inimene saab valida endale võimalikult mugava variandi. Näiteks apteekides on tagatud kõik tingimused, et see kaitsesüst muude tegevuste kõrval kiirelt ära teha. Soovitame aeg eelnevalt broneerida, vaktsineerimiseks kulub 10-15 minutit. Juhul kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel näiteks terviseportaalist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme- või viieaastase intervalliga,“ selgitas Rootslane.

Tervise arengu instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas. Kõige enam levib puukidega puukborrelioos ning seda haigustekitajat tuvastati möödunud aastal lausa 32%-l puukidest. „Terviseamet jätkab ka tänavu puukide korjamisega, et haigustekitajate levikut seirata ning hooaja jooksul korjame ühest kogumiskohast vähemalt 1000 puuki, mida hiljem terviseameti rahvatervise laboris uuritakse,“ rääkis Vikentjeva. Kõige enam tuvastati 2024. aastal puukborrelioosi Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Hiiumaal.

Puukentsefaliit on raske kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis on ainus puukide levitatav haigus, mille vastu saab vaktsineerida. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga.

Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole. Sellele haigusele on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Haigestumist saab ennetada vaid puugihammustusi vältides.

Loomaomanikud, olge valvsad: puukide hooaeg on alanud
Kevaditi muutuvad aktiivsemaks puugid ja tekib oht, et nad levitavad lemmikloomadele mitmesuguseid haigusi. Ilma õigeaegse diagnoosi ja ravita võivad nakatunud loomi tabada tõsised terviseprobleemid. Oma kallite kaaslaste kaitsmiseks tasub järgida paari lihtsat nõuannet.

If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kait Raudsepa sõnul on mõistlik praegu koos veterinaaridega valida oma lemmikule sobiv puugitõrjevahend, et puukide rünnakut ennetada.

„Kas inimene eelistab oma lemmikloomale puugitõrje kaelarihma või soovib ta anda loomale tablette või tilgutada turjale spetsiaalset ainet, selle valiku peab tegema loomaomanik ise. Otsustamisel tuleb mõelda selle peale, kui pikk ja tihe on lemmiku karvkate ning millised on tema suplemis- ja pesemisharjumused. Mõistlik on teha see otsus koos veterinaarapteegis või -kliinikus töötava spetsialistiga, kelle käest saab erinevate vahendite kohta täpsemalt küsida,“ selgitas Raudsepp.

Juba praegu tasub pärast iga jalutuskäiku kontrollida looma karvastikku, et seal ei oleks puuke, kes võivad olla ühtmoodi ohtlikud nii koerale kui ka inimesele. Kui puuk on looma küljes kinni, tuleks see eemaldada nii kiiresti kui võimalik, et vähendada nakkusriski. Puuki eemaldades ei tohi teda tugevalt pigistada, võimalusel tasub kasutada spetsiaalseid puugieemaldusvahendeid või -pintsette.

„Kui loomaomanik pole kindel, kuidas puuki õigesti eemaldada, võib ta pöörduda veterinaari poole – protseduur on lihtne ega maksa tavaliselt palju. Pärast puugi eemaldamist tuleb looma tervist jälgida ning muret tekitavate sümptomite puhul veterinaari poole pöörduda,“ rõhutas Raudsepp.

Tema sõnul ilmneb haigus tihti nii, et lemmikloom hakkab lonkama, tundub nõrk või loid, väheneb aktiivsus ja söögiisu või tõuseb kehatemperatuur. Kuna omanik tunneb oma lemmikut hästi, tasub tähele panna igasugust tavapäratut käitumist ja muutusi.

Kui lemmikloomale on kinnitunud haigestunud puuk, võivad esimesed haigusnähud ilmneda mõne päeva või isegi mitme nädala jooksul. Seega on tähtis looma jälgida pikemat aega. „Ravimata jäänud lemmikloom võib kahjuks ka elu kaotada,“ lisas Raudsepp.

Õigeaegselt avastatud haiguse ravi maksab ligikaudu 200-400 eurot, kuid summa võib varieeruda sõltuvalt haiguse raskusastmest ja vajalikust ravist. Kui lemmikloom on kindlustatud, siis katab kindlustus puukide eemaldamise, nendega levivate haiguste testide ja raviga seotud kulud. Puugitõrjevahendid tuleb igal loomaomanikul endal valida ja osta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 03/04/2025 08:06:43