Foto: justiits- ja digiministeerium

Justiits- ja digiministeeriumi kuritegevuse ülevaate järgi registreeriti möödunud aastal 28 345 kuritegu, mida on 3% enam kui aasta varem. Kõige enam kasvas varavastaste kuritegude arv.

Levinuimad varavastased kuriteod on vargused, järgnevad kelmused, arvutikelmused ja omastamised. Möödunud aastal registreeriti Eestis 14 841 varavastast kuritegu (osakaal kasvas 7%). Neist 3659 olid kelmused ja arvutikelmused.  

Isikuvastaste kuritegude arv 2024. aastal varasemaga võrreldes ei muutunud, moodustades u 20% kõikidest kuritegudest. Registreeriti 6701 isikuvastast kuritegu, millest 5412 olid kehalise väärkohtlemise juhtumid. Tapmisi ja mõrvu (k.a katsed) registreeriti mullu 33, mida oli kümne võrra rohkem kui aasta varem.

Liikluskuritegude arv kasvas eelmisel aastal 5%. Registreeriti 2714 liikluskuritegu. Nendest üle 80% moodustasid mootorsõiduki joobes juhtimised. 

10 000 elaniku kohta registreeriti eelmisel aastal Eestis keskmiselt 206 kuritegu. Kõige rohkem kuritegusid 10 000 elaniku kohta registreeriti Ida-Virumaal (326 kuritegu), järgnesid Lääne-Virumaa (277 kuritegu) ning Tartumaa (248 kuritegu).

Viimane ohvriuuring näitab, et oma kodukandis pimedas liikudes tunneb end turvaliselt 71% inimestest. Küsitluste andmetel on inimeste turvatunne nõrgem linnades ja tugevam maal. Piirkondadest oli turvatunne keskmisest väiksem Ida-Virumaal, kus on ka suhteliselt suur linnarahvastiku osakaal.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/02/2025 08:35:52