Tehisintellekti nägemus maksude üle muretsevast kagueestlasest. Foto: AI

Alanud aastal kummitab meid paarisaja värske õigusakti tagajärjel muu hulgas värske tulumaksutõus, arstivisiidi tasu kerkib neli korda, auto või traktori omamise eest tuleb riigile maksta vähemalt 50 eurot ja kõiki maaomanikke tabab peatselt ka maamaksu tõus.

Palgalise sissetulek langes maksu arvelt
Kes on tänaseks kätte saanud palga 2024. aasta detsembrikuu eest, on juba omal nahal tundnud tulumaksumäära tõusu. Varem 20-protsendiline tulumaks tõusis 1. jaanuarist nii füüsilistel kui juriidilistel isikutel 22 protsendile. 1000-eurose brutopalga puhul tähendab see, et palgateenija saab nüüdsest igal kuul 20 eurot vähem kätte. Aastane sissetulek väheneb tänavu – kui just palka ei tõsteta – sellisel juhul 240 euro võrra.

Kagu-Eesti maakondades oli keskmine palk mullu kolmandas kvartalis 1500 euro ringis (Põlvamaal pisut rohkem, Võru- ja Valgamaal veidi vähem). See tähendab tõusnud tulumaksu tõttu kuus 30- ja aastas 360-eurost palgakaotust (täpsustuseks: osa palgakaotusest kompenseerib kas jooksvalt või tagantjärgi tuludeklaratsiooni koostamisel maksuvaba tulu määr - toim).

2026. aastast lisandub sellele veel kaks protsenti niinimetatud julgeolekumaksu, mida sotsiaalkindlustusamet peab kinni alates esimesest eurost, ning seda ka kõikidelt riiklikelt pensionidelt, vanemahüvitistelt ja muudelt väljamaksetelt. Ehk siis: tuleval aastal tõuseb tulumaksumäär sisuliselt 24% peale ja praegusega võrreldes kaotab keskmine kagueestlasest palgasaaja kuus 60 ning aastas 720 eurot.

Kui selles olukorras püüda midagigi head leida, siis niigi nirus olukorras alampalgasaajad peaksid maksutõusu juures laias laastus nulli jääma. Vastavalt Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu kokkuleppele on tänavusest alampalk 886 eurot, võrreldes mullusega kasvanud 66 euro võrra.

Alampalk moodustab Eesti Panga poolt alanud aastaks prognoositud keskmisest palgast 43 protsenti.

Ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask on öelnud, et alampalgal on töötajate heaolule otsene mõju. „Miinimumpalga tõstmine aitab vähendada nii sotsiaalset ebavõrdsust kui töötavate inimeste palgavaesust. Kõik me soovime ju tunda end väärtuslikena ning katta enda ja pere kulud kuu lõpuni. Ometi on ka lisanduva 66 euroga töötajatel edaspidi raske ära elada. Seetõttu peab palgakasv ametiühingute arvates edasistel aastatel jätkuma kiiremas tempos ning tagama töötajatele piisava majandusliku kindlustunde ja toimetuleku,” kommenteeris Vask.

Suurem maksukoormus ka ettevõtjatele
Kui seni oli ettevõttest väljavõetava dividendi tulumaksumäär 20% ja regulaarselt makstud dividendidel 14%, siis 2025. aasta jaanuarist on maksumäär kõigile 22%. Ka ettevõtte kasumile kehtestati (tulevast aastast) kaheprotsendiline nn julgeolekumaks.

1. juulist tõuseb käibemaks kahe protsendi võrra ehk 24 protsendini. Majutusteenustele seni kehtinud üheksaprotsendiline maksumäär kadus ning nüüdsest on nende käibemaks 13 protsenti. Ka meediaväljaannetel tuleb viieprotsendilise käibemaksu asemel arvestada üheksaprotsendilise maksumääraga. Arvata võib, et maksutõusu maksavad kinni tarbijad – aga kuna meie taluvus pole lõputu, siis kindlasti tuleb püksirihma pingutada ka ettevõtjatel.

Kallimaks nii hea kui halb
Riigilõiv abiellumise puhul tõusis 70 eurole (seni 30) ja lahutuse puhul 90 eurole (50). Nimemuutmise taotluse läbivaatamiseks tuleb lõivu tasuda 150 eurot (100). Isikutunnistuse riigilõiv tõusis 45 euro peale (seni 30). Kiirkorras taotletava isikutunnistuse riigilõiv kerkis 250 eurole, seni oli see 45 eurot.

Ehk siis: abielluda on nüüdsest üle kahe korra kallim, lahutada pea kaks korda kallim ja ID-kaardi soetamine poole kallim.

1. jaanuarist tõusis trahviühik seniselt neljalt kaheksa euro peale. Kirjalikus hoiatusmenetluses tõusis aga sõidukiiruse ületamise trahvimäär viie euro pealt seitsme euro peale ületatud km/h kohta. Väärteoasjades on võimalik väikseim trahvimäär nüüd üks trahviühik (kaheksa eurot) ja suurim 300 trahviühikut (2400 eurot). Kiirmenetlusega määratav maksimaalne rahatrahv on kuni 200 trahviühikut (1600 eurot).

See tähendab, et tehnoülevaatuseta või kindlustuseta sõiduki juhtimine läheb roolikeerajale nüüdsest maksma 160 eurot senise 80 asemel.

Liiklust ohustav kiiruseületamine läks autojuhile kallimaks, aga kallimaks läks ja läheb kõigile ka enda tervise ohustamine ja kahjustamine. Tubakatoodete aktsiisimäär tõuseb tänavu kümme ning alkoholi aktsiisimäär viis ja 2026. aastal kümme protsenti. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiis tõuseb viis protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Juulisse kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus jäeti ära piirikaubanduse ohule viidates.

„Jälle olen selili ma auto all ...”
Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Arvutuslikult läheb suvel saja liitri bensiini tankimine umbes 3,5 eurot kallimaks.

Kütuse hinnatõusust karmim on aga see, et tilkugu või karterist sirinal õli, on sisuliselt kõik autode, traktorite, kaubikute ja tsiklite omanikud sellest aastast vähemasti moraalselt „selili auto all”. Parimal juhul pääseb sõidukiomanik 50-eurose aastamaksu tasumisega, paljude masinate aastamaks on aga tunduvalt kõrgem. Sõiduki müügi korral on uus ebameeldiv nõue tasuda esmakordse võõrandamise puhul registreerimismaks, mis võib nii mõnelgi masinal moodustada näiteks poole selle väärtusest. Autode legaalne müük ja ümberregistreerimine on sel aastal kahtlemata langustrendis, sest ei ostjad ega müüjad ole vaimustatud mitmete sadade eurode suuruse registreerimismaksu tasumisest.

Võtame mõne juhusliku näite. Firmasõidukina registreeritud 2014. aasta Škoda Octavia (aastamaks 50 eurot) registreerimistasu on 351 eurot. Võru linnatänaval kohatud punase universaalkerega Volkswagen Golfi omanik maksab samuti 50-eurost aastamaksu, kuid selle 1997. aasta masina müümisel peab keegi sõiduki madala hinna kiuste tasuma 286-eurose registreerimistasu.

Vähemalt on hea see, et riik leidis kummitusautode omanikele võimaluse n-ö surnud hobuse pealt automaksu maksmisest pääseda. 1. jaanuarist jõustus seadusemuudatus, mis lihtsustab kadunud või hävinud sõidukite registrist kustutamise.

Eestis on liiklusregistris umbes 220 000 peatatud kandega sõiduautot ja väikekaubikut, millest paljude kohta pole teada, kas need enam eksisteerivad. „Aasta algusest jõustuv seadus võimaldab lihtsamini kustutada registrist sõidukeid, mis on hävinenud või mille asukohta omanikud ei tea. Kui praegu tuleb sõiduautode ja kaubikute registrist kustutamiseks esitada lammutustõend, siis uuest aastast pole see kadunud või hävinenud sõidukite puhul enam vajalik,“ selgitas taristuminister Vladimir Svet.

2025. aastal on kadunud või hävinud sõidukite ilma lammutustõendita registrist kustutamine tasuta, edaspidi on kustutamine tasuline. „Tasub tegutseda aegsasti, sest lisaks riigilõivu suurenemisele tuleb alates 2027. aastast tasuda kõikide peatatud registrikandega sõidukite eest mootorsõidukimaksu,” lisas minister.

Omanikul on alles oleva sõiduki registrist kustutamine alati tasuta. Selleks tuleb sõiduk viia ametlikku lammutusse, kus väljastatakse nõuetekohane lammutustõend. Lammutustõendi alusel sõiduki registrist kustutamine on ja jääb lõivuvabaks ka edaspidi.

Ka haige olla on nüüd kallim
1. jaanuarist tõusis ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole. 1. aprillist suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu viielt eurolt 20 eurole ja haigla voodipäevatasu kasvab 2,5 eurolt viiele eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, siis visiiditasu maksmist ei tohi nõuda.

Tervisekassa kinnitab aga samas, et 1. jaanuarist laienes Eesti elanikele õendusabi teenuste valik ja paranes ravivõimaluste kättesaadavus. Tervisekassa võttis enda kanda ööpäevaringse erihoolekandeasutustes osutatava õendusteenuse eest tasumise kohustuse, mille kuluartikliks on 2,6 miljonit eurot. Lisaks töötati välja ühtne teenuse kirjeldus, et tagada erihoolekandeasutustes ühtlaselt kvaliteetne õendusabi.

Iseseisva statsionaarse õendusabi puhul vähenes ravikindlustatud inimese omaosalus 15%-lt 10%-le. „Kui 2024. aastal oli statsionaarse õendusabi teenuse ööpäeva maksumus umbes 145 eurot, millest Tervisekassa tasus 123 eurot ja patsient ligi 22 eurot, siis 2025. aastal langeb patsiendi omaosalus 14,4 eurole ööpäevas,“ selgitas Tervisekassa õendusabi teenusejuht Aivar Koppas.

Veel midagi natukenegi head tervisevallast: selle kuu algusest kehtib täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 81 uut Tervisekassa rahastatavat seadet, mida inimestel on võimalik kasutada kodus iseseisvalt või oma lähedaste abiga. Hüvitatavate seadmete valik laienes erinevate krooniliste haigustega patsientidele, näiteks diabeetikutele, uneapnoega ja urineerimisfunktsiooni häirega patsientidele. Samuti lisandus uusi ravivalikuid patsientidele, kes vajavad aspiratsioonisonde, stoomitarvikuid, ortoose, tallatugesid, haavasidemeid, venoosse kompressiooni tooteid, armiravi plaastreid ja rinnakompressiooni tooteid.

Väiksem taastuvenergia tasu, lihtsam (?) vabanemine kaltsudest
Kliimaministeerium tõi enda haldusala oluliste muudatuste seas välja muu hulgas selle, et taastuvenergia tasu vähenes 20 protsenti: 2025. aastal alaneb lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu 1,05 sendilt 0,84 sendile kilovatt-tunnist ilma käibemaksuta. Taastuvenergia tasust rahastatakse taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetusi. Ajalooliselt on taastuvenergia tasu olnud sellest madalam vaid 2014. aastal, kui see oli 0,77 senti kilovatt-tunni kohta.

Veel tõi ministeerium esile, et omavalitsused peavad nüüdsest korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise – kodanik ei saa ega pea kaltse enam kodusesse olmeprügikonteinerisse toppima. Ka laieneb pakendite tagatisraha süsteem. Seadus annab võimaluse liita näiteks mahlapakk pandisüsteemiga – ja kodanik võiks saada seda tagastades võimaluse oma raha tagasi saada.

Muudatusi sotsiaalvaldkonnas
Tervise- ja sotsiaalkaitseministri valdkondi ühendav sotsiaalministeerium teatas tähtsamaid muudatusi kokku võttes kiitvalt, et „alanud aasta toob sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda mitmeid olulisi uuendusi, mille ühine nimetaja on luua tervet ja hoolivat, tugevat Eestit”.

Kas see on kiidukõne, on muudatustest kasu või kahju, otsustagu igaüks ise.

1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule.

2025. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 5,3%. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 813 euroni ja rahvapensioni 391 euroni. Samas aga ei maksa riik enam kokkuhoiuvajadusele viidates pensione varem välja, kui viies kuupäev langeb nädalavahetusele. Pensionärid ja sotsiaaltoetust saavad puudega inimesed peavad õige mitmel selle aasta kuul ootama esmas- või teisipäevani.

2025. aastast jääb pensionide tulumaksuvaba piir püsima 776 eurole kuus ehk 2025. aasta riigieelarve kärped ei mõjuta vanaduspensioni suurust ning vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib endiselt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu.

1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid. Samuti makstakse samadele sihtrühmadele esimeses kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus.

1. septembrist hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Esmakordselt on seaduses alus sekkuda ka libameditsiini levitamisse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seadus annab terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMSi tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel.

Kohalikel omavalitsustel on 2025. aastast püsirahastus kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. KOVidele on vaimse tervise teenuste jaoks ette nähtud 1,54 miljonit eurot, millega riik on loonud eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav.

2025. aastast ei maksa riik üksi elava pensionäri toetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele, sest hooldereformi tulemusel vähenes inimeste omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel ja 200-eurone aastas korra makstav sotsiaaltoetus ei ole enam eesmärgipärane. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest.

Maamaks tõuseb
Uuel aastal kostitavad paljud omavalitsused oma kodanikke senisest märksa suurema maamaksuga. Veebruaris saavad inimesed maamaksuarve, mis võib olla varasemast poole suurem. Edaspidi võib omavalitsus maamaksu aasta jooksul ka kasvõi kahekordistada.

Kõik meie kandi omavalitsused tõstavad maamaksu vähemasti kolmandiku võrra, Otepääl küll napilt vähem.

Maamaks tõuseb Tõrva ja Valga vallas ligi 34, Otepääl 31, Kanepi ja Põlva vallas 42, Räpina vallas 57, Võru linnas 49, Võru vallas 53, Antslas 47, Rõuge vallas 35 ja Setomaa vallas 59 protsendi võrra.

Ekrelane: toimetulek muutub keerulisemaks
LõunaLeht palus detsembris meie kandist valitud riigikogulastel hinnata 2025. aasta riigieelarve mõju kagueestlastele, tuua välja selle plussid ja miinused. EKRE esindaja Rain Epleri kommentaar jõudis toimetusse siis, kui ajaleht oli juba trükki läinud, kuid me ei saa jätta seda süngelt kainet prognoosi tagantjärele avaldamata.

„Ütlen päris ausalt, mina ei näe 2025. aasta eelarves ühtegi võitu ei Kagu-Eesti inimeste ega kellegi teise jaoks. Tegemist on maksutõusude eelarvega, mis seab inimestele otseselt täiendavaid koormisi, olgu näiteks automaksu näol. Lisaks sellele annab eelarve hoogu erinevate kaupade hinnatõusule läbi käibemaksu ja aktsiiside tõusu. Toimetulek muutub paljude jaoks 2025. aastal keerulisemaks,” leidis Epler.

„Kui vaadata käesoleva aasta (2024 – toim) maksulaekumisi, võtta arvesse üsna nukrat majanduslikku seisu kogu Euroopas, siis on väga tõenäoline, et valitsus tuleb 2025. aasta esimeses pooles riigikogu ette negatiivse lisaeelarvega, millega tuleb kulutusi kärpida. Arvestades koalitsiooni senist käekirja, ei julge mina välistada sedagi, et meid mõni uus ootamatu maksutõus ei taba,” tõdes opositsionäär lõpetuseks.

***
Mitmed töötutoetused ja -hüvitised suurenesid

Uus töötutoetuse päevamäär (kõik järgnevad on brutosummad) on alanud aastal 13,23 eurot. 31-kordne töötutoetuse päevamäär 410,13 eurot. Kõigil klientidel, kellele on töötutoetus juba määratud, muutub toetuse päevamäär automaatselt ja inimene ei pea suurema toetuse saamiseks avaldust esitama.

Sellel aastal kehtib ka uus töötuskindlustushüvitise maksimummäär, mis on esimesel sajal päeval 95 eurot kalendripäevas ehk 2945 eurot 31 kalendripäeva eest ning alates 101. päevast 63,34 eurot kalendripäevas ehk 1963,54 eurot 31 kalendripäeva eest.

Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses. Töötuskindlustushüvitise miinimummäär 2025. aastal on 13,67 eurot kalendripäevas ehk 423,77 eurot 31 päeva eest.

Sellest aastast on suurem ka summa, mida võib tööampsuga teenida. Töötuna registreeritud inimestel on õigus töö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek lõppeks või toetusi vähendataks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Ühes kuus võib sellest aastast tööampsudega teenida mitte rohkem kui 354,40 eurot.

Muutus ka tasemeõppetoetus. Nii töötavad inimesed kui tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest nüüd tasemeõppetoetust 410,13 eurot kuus.

Töötuskindlustusmakse määr ei tõuse ja see on ka alanud aastal 2,4%, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/01/2025 08:57:43