Vabaõhumuuseum kogub lugusid kolhooside algusajast

Esimene vili riigile. Ropka valla Ühise Jõu kolhoos, 1950.

Eesti Vabaõhumuuseumis on kavandamisel ekspositsioon varasest kolhoosiajast. Selleks tuuakse 19. sajandi lõpu Lõuna-Eesti külasepa talu (Võrumaalt Rõuge kihelkonnast pärit Sepa talu) olustik 1950. aastate algusse, täpsemalt aastasse 1952. See on raske ja tume aeg enne Stalini surma: suur osa talupidajaid on sunnitud kolhoosidesse astuma, külade kohal on ikka veel tajutav küüditamise vari, metsad on täis ohtlikke saladusi, ollakse vaesed ja riigipoolsete kohustustega koormatud, raskusi on igapäevase toimetulekuga.

Kui Eesti Vabaõhumuuseumis avati 2021. aastal nõukogudeaegne silikaatkividest kolhoosi kortermaja, täitis see olulise lünga meie maaelu käsitlemisel. Hoone koos lähiümbrusega esindab eeskätt 1970. aastaid, selle neljas korteris näidatakse aga tavaliste maainimeste igapäevaelu 1960. aastatest tänapäevani. Tänaseks pakub see algul võõrastust tekitanud maja rõõmsat ja pisut nostalgilistki äratundmist ka linlastele, sest nõukogudeaja tingimustes olid meie kodud ühtviisi sarnased nii maal kui linnas.

Paraku jääb nõukogude perioodi kajastamine üksnes korterelamu näol siiski ühekülgseks ning on tekitanud uue „rääkimata loo“. Muuseum tunnetab vajadust kõnelda ka sõjajärgsest ülekohtust: küüditamisest, sundkollektiviseerimisest kui iseseisvate talude ja peremehetunde hävitajast, tollastest rasketest valikutest ja hirmudest, metsavendlusest, lõhest räige propaganda ja karmi elutegelikkuse vahel, senise mõtteviisi ja elukorralduse murenemisest. Selle keerulise ja vastuolulise loo rääkimiseks saabki ühes muuseumitalus endisest külasepast kolhoosisepp, kes peab uue korra tingimustes hakkama saama ja kohanema.

Sellega seonduvalt otsib vabaõhumuuseum abi inimestelt, kes on ise või kelle pereliikmed-tuttavad on varast kolhoosiaega Eesti külas kogenud. Ootame lugusid elust 1950. aastate alguse kolhoosis: argipäevastest toimetustest ja toimetulekust, rõivastusest, kolhoosi töö- ja elukorraldusest, kohustustest, propagandast, külainimeste omavahelistest suhetest, noorte ja laste maailmast. Kel on soovi oma mälestusi jagada või võimalik mõne teadjama inimeseni juhatada, palume võtta ühendust teadur Maret Tamjärvega Eesti Vabaõhumuuseumis – maret.tamjarv@evm.ee, tel 5553 6302.

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 12/12/2024 08:27:44