25. novembril Võru kultuurimajas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt kokkukutsutud Nursipalu harjutusväljaku laiendamise avaliku arutelu istungil toimunu jääb väga paljudele võrumaalastele, aga ka neid toetama tulnud virumaalastele, Kungla rahva esindajatele ja kogukonnaorganisatsiooni Maarahvas esindajatele meelde kui järjekordne näide, mis on seotud Kagu-Eesti inimeste murede mittearvestamisega, imekauni looduse, eriti harjutusväljaku alale jäävate Keretü ja Timmase looduskaitsealade kaitsmise ja hoidmisega tulevastele põlvedele.

RKIK-i poolse olematu kommunikatsiooni tõttu puudus kohale tulnud inimestel teadmine, mis on avaliku istungi korraldamise eesmärgid. Paljude kohalolijate poolt esitatud küsimuste järel võis arvata, et RKIK-i eesmärgiks on tutvustada kaht valminud uuringut, mis puudutavad Nursipalu harjutusala laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju polügooni terriotooriumil ja lähiümbruses asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele.

Juba istungi alguses ei saanud kohaletulnud aru, kuidas RKIK-i esindajad Andri Maimets, Magnus-Valdemar Saar, Elari Kalmaru ja kaitseministeeriumi esindaja Lauri Kriisa ei ole arvestanud Võrumaa inimeste ja ettevõtete muredega, jättes enam kui pooled nende esitatud 69-st ettepanekust lihtsalt läbi vaatamata.

Ainuüksi MTÜ Meie Nursipalu esitas harjutusväljaku laiendamist puudutavale eelnõule kolmes osas hulgaliselt ettepanekuid ja vastuväiteid, mis olid seotud:
1. Kodude väljaarvamise ja piiride korrigeerimisega,
2. Natura 2000 hindamistulemustega,
3. Müra ja maade omandamisega väljastpoolt harjutusala piiri ning muude oluliste teemadega.

Kolonel Mati Tikerpuu esitas oma sõnavõtus arvukalt numbreid pindalade kohta, mida oleks vaja pataljonile, kompaniile ja brigaadile normaalsete harjutustingimuste tagamiseks. Ka jäi koloneli jutust kõlama, et Eesti kaitsevõime tugevdamiseks jääb 2008. aastal asutatud 3134 hektari suuruse Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest ligikaudu 9898 hektarini veel väheks ja see sunnib harjutusi korraldama ka väljaspool juba kehtestatud harjutusväljaku laienduse piire. Kahjuks ei saanud kohalolijad kolonelilt vastuseid küsimustele, et milleks on vaja tiheda inimasutusega ja looduskaunis kohas rajada vähemalt nelja laskeväljaga harjutusväljak ja kus asuvatele sihtmärkidele hakatakse tulistama ka 40 või enama kilomeetri kauguselt ehk üle inimeste elupaikade.

OÜ Hendrikson & Co keskkonnaekspertide Anni Kurismani ja Kaile Eschbaumi koostatud mõjuhindamistes käsitleti harjutusväljal ja suures osas harjutusväljaku piiridest väljaspool asuvate kotkaste, musttoonekurgede, kanakullide, lõopistrike, hiireviude, händkakkude ja metsiste elupaiku ning kavandatud keskkonnameetmeid harjutusvälja rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks.

Kahjuks ei kajastatud nende poolt koostatud keskkonnamõjude hindamiste aruannetes sõnakestki 9. mail 2004 jõustunud 385,9 hektari (millest 4,5 ha on veekogu pindala ) suuruse Timmase looduskaitseala kaitse alla võtmiseks kehtestatud kaitse-eeskirjadest, kus tulenevalt mitmetest õigusaktidest ja Euroopa ühenduste nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ nähakse ette kaitsta kompaktset ohustatud ja haruldaste kaitsealuste liikide (metsis, kalakotkas, kaitse all olevad lilled, aga ka Rõuge jões olevate paksukojaliste jõekarpide ja rohe-vesihobuste jne) asukohaks olevat metsamassiivi.

Olgu siinkohal tähendatud, et nii Timmase kaitsealal kui 4. okt 2018 määrusega nr 91 kehtestatud Keretü looduskaitsealal on keelatud isegi jalgrattaga sõitmine väljaspool teid, radu ja metsasihte ning muude mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud teid ja parklaid.

Kummaline oli ettekandjate sõnum, et ettenähtud tähtajaks ehk 8. novembriks ei saabunud vastuväiteid ja parandusettepanekuid. Loomulikult ei saanud sellise väitega nõustuda paljud saalis olijad.

Saades teada, et hindajate poolt koostatud materjalides ehk keskkonnamõjude uuringutes ei leidnud üldse kajastamist harjutusväljaku territooriumil asuva Timmase loodukaitseala ja et Keretü LKA olukorda on kajastatud pealiskaudselt; et ei ole üldse pööratud tähelepanu müra ja lenduvate mürgiste ainete mõjule inimeste tervisele, mõjuala suurusele, mõju tugevusele, kestvusele, sagedusele ja paljud muudele täitmata nõuetele, saadeti mitmete MTÜ-de poolt kaheksaleheküljeline ühispöördumine seoses Natura aladele mõjude hindamisega,

Olgu lisatud, et keskkonnamõjude hindamisel ei ole arvestatud isegi kaitseministriks olnud Jüri Luige poolt 21. aug 2017 aastal seaduse jõu saanud keskkonna mõjude hindamist puudutavas otsuses toodud nõuetega.

Kohalolijate südamesse läks ka tuntud looduskaitsja ja metsanduseksperdi Mati Sepa kriitika kaitseinvesteeringute keskuse aadressil. Tugeva aplausi teenis Mati Sepp sõnumi eest, kus ta mainis, et riigil tuleks olla inimeste vastu aus ja vaatamata sellele, et Euroopa liit ei kohusta Nursipalu võtmes uurima, millist mõju polügoon kohalikele elanikele avaldab, tuleb seda siiski inimeste soovide ja inimeste tervise kaitsmise nimel teha.

Ta lõpetas oma lühikese, kuid väga põhjaliku sõnavõtu lausega: „Lugupidamatus kohaliku kogukonna vastu maksab väga rängalt kätte. Ukrainlased rõhutavad, et kogukonna ühtsus määrab meie tugevuse. Mida kuradit ma siin näen? Riik sõidab rahvast üle.”

Lõpetuseks
Ligi tund ja 50 minutit toimunud ettekannete ja küsimustele vastamise käigus ei kuulnud RKIK-i, kaitseministeeriumi ja OÜ Hendrikson & Co esindajate poolt sõnakestki sellest, kuidas kaitstakse enam kui 20 000 ohutsooni jääva inimese ja eriti Nursi ning Sõmerpalu lasteaias olevate laste tervist.

Suurimat pahameelt valmistas saalis olijatele see, et harjutusala laiendamiseks uuritakse väljaspoole harjutusväljaku piire jääva looduskeskkonna ning ohustatud linnu- ja taimeliikide olukorda, samas aga ei pöörata mingit tähelepanu isegi harjutusväljaku piires asuva Timmase looduskaitsealale ja haruldaste kaitse all olevate lillede kaitsele, rääkimata müra ja paugutamistega kaasnevate mürgiste ainete mõjule inimestele, veekogudele ja eriti põhjaveele.

Saalisolijate teadlikkust tegelikust olukorrast näitas seegi, et esinejaid süüdistati valetamises ja salastamises. Oma rahumeelse protesti märgiks võeti mitmel korral ette ühislaulmine ning kõlasid tuntud laulud „Mats alati on tubli mees” ja „Saa vabaks Eesti meri”.

 

 

Autor: JÜRI VARIK, mees metsast
Viimati muudetud: 28/11/2024 09:01:33