Mitte kõigil lastel pole kaasasündinud head arvutikasutamise oskust, IT-pädevaid vanemaid, head kodust internetti ja võimsat kodust raaliparki. Haridussüsteem aga eeldab üha enam, et digipädevuseta koolis hakkama ei saa – seda eeldavat juba elu ise. Üks LõunaLehe poole pöördunud õnnetu lapsevanem kurdab: muidu viieline laps on digiülesannetega hädas, sest seda valdkonda pole koolis piisavalt õpetatud. Mida teha?

Võrumaal elava Tiina loo põhituum on järgmine: kool eeldab lastelt arvuti kasutamise oskust, eeldab internetti, eeldab filmi monteerimise oskust, aga samas ei ole programmis isegi arvutiõpetust. Perekond elab maal, internetti pole (see pole kindlasti vaid nende perel probleemiks) – kuidas siis lahendada kooliasju? Tiina on isegi haridusministeeriumi poole pöördunud, kuskilt aga abi ei saavat, kehitatakse vaid võlgu. Mida teha, kui pere on näiteks arvuti ostmiseks liiga vaene, metsakülas pole internetti (või on see liialt kallis); kui põhikoolilapselt eeldatakse video monteerimise oskust, aga koolis pole vastavaid teadmisi antud ja lapsevanem ka ei oska? Mida teha, kui koolitöödega jännis laps nutab?

Aga vaatame lähemalt ja konkreetselt.

„Sooviksin pisut teie abi, õigemini tahaksin teada, kuidas ülejäänud Eestimaa rahvas suhtub sellesse infosse, mis ma teile tahaksin anda,” pöördus lehe poole Tiina, kelle lapsed õpivad Võru Kesklinna koolis.

„Tihtipeale eeldab see kool, et lastel on oskused arvutist sellised, et nad peavad oskama igasuguseid programme, animatsioone,” jätkas ta. „Reaalselt meil siin ei liigu ka internet väga hästi ehk siis ma ei oska oma lapsi aidata ka. Õppetööd on antud siis kas lapsevanemale pigem või ... täiesti põhjendamatud, arusaamatud tekstitöötlused ja muud asjad ...”

Tiina vanemal lapsel algas koolis äsja uus õppeaine, kus järjekordselt nõutakse ja eeldatakse infotehnoloogilisi oskusi. Ta tõi näite: õpilane pidi järjestama millegi alusel mingisugused pildid. Laps ei saanud aru. Lapsevanem ei saanud aru. Selgus, et ka pooled lapse klassikaaslased ei saanud aru.

„See torkab erinevates ainetes silma. Õpilased on õpetajale öelnud, et aga meil ei ole ju arvutioskust, me ei ole õppinud seda asja tegema. Õpetaja ütleb: ma tean! Ja annab ikkagi. Kuidas võib niimoodi teha? Ja kui sul pole kodus internetti ka, siis mismoodi neid asju teha?” küsis lapsevanem.

Probleem seisneb tema hinnangul kooli enda pakutavas napis arvutiõppes.

„Esimeses klassis vist oli lapsel paar arvutitundi. Nad ei ole tunnis seda asja isegi läbi võtnud. Kuidas saab jätta kodutööks asja, mis tegelikult on läbi võtmata? Õpetaja pole andnud neid teadmisi,” kurtis lapsevanem. „Ma ei tea, milleks neid lapsi seal koolitatakse, raamatutarkust väga ei omandata. Väga palju eeldatakse, et lastel ongi arvuti, arvuti, arvuti. Aga kustkohast? Kuna täna on e-õppe päev, siis enamik asjadest nagu on võimalik ära teha. Mu lapsed õpivad hästi, aga ma tunnen praegu, et õpetaja tahab lastel kiskuda seda õppeedukust niivõrd alla ... Ma ei oska tõesti aidata. Kuidas aidata maal elavat last?”

Tiina tõdes LõunaLehega suhtlemise päeval, et ta on püüdnud ise last aidates teha nõutavaid õppetöid kolm tundi järjest. Muu hulgas käidi ka sugulaste pool, kel on parem internet. Lahendused on nõudnud auto ja kütuse kulutamist, kannatada said pereema enda päevased tööplaanid.

„Küsimus ongi selline, et kuidas saab haridusasutus nõuda arvutioskust lastelt, kui haridusasutus seda ise ei paku,” sõnastas ta põhiküsimuse. Enda sõnul on ta pöördunud ka haridus- ja teadusministeeriumi poole ning sealt öeldud: kuskil ei olegi otseselt kirjas, et koolis peaksid olema arvutitunnid.

„Kui mu laps saab „mittearvestatud”, siis kuidas ta seda järele vastab, kuidas seda asja annab parandada? Et mul ongi e-õppe päevad, kui mu laps saab kahe või? Ta on väga tark laps, õpib viitele muidu. Aga vaat see arvutiteema, arvutiõppe tunnid siis ikka võiks koolis olla, aidake neid lapsi, jumala eest. Mina ei ole õpetaja, ma ei pea nende eest palka ära teenima, mulle ei ole vaja koduseid ülesandeid anda,” sõnas Tiina lõpetuseks.

Ministeerium: digipädevuse arendamine on õpetaja ülesanne
LõunaLeht kirjeldas Tiina muret haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) ning küsis: mida teha, kui kool nõuab üle jõu käivat arvutioskust? Kas koolil on õigus eeldada lastelt (ja nende peredelt) edasijõudnu tasemel arvutioskust, seadmete ja interneti olemasolu? Kas ja kuidas abi otsida? Milliseid võimalusi peaks pakkuma omalt poolt kool? Kindlasti esineb seda muret just maapiirkondades mitmel pool veel: internet on kehv, pere arvutioskused keskpärased, samas eeldab kool arvutikasutuse oskust koos arvuti ja internetiga ...

HTMi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe leidis, et seisukoha võtmiseks on kirjelduses detaile vähevõitu. Näiteks, kas kool võimaldab nende koduste ülesannete tegemiseks kasutada vahendeid koolis? Mil määral on õpilasi varem digipädevuste arendamisel toetatud? Digipädevust loetakse tema sõnul üheks kaheksast üldpädevusest, mis on õppeaineid läbiv ning millest tuleks õpilastele rääkida kõikides kooliastmetes.

„Õpilaste digipädevuse arendamine on iga õpetaja ülesanne. Sealjuures peab õpetaja ülesannet andes olema veendunud, et õpilastel on lahendamiseks vajalikud digipädevused olemas. Kui õpilane tunneb, et vajab tuge või nõustamist, siis esmalt peaks ta kindlasti pöörduma õpetaja poole ja oma murest rääkima. Vajadusel saab aidata kooli juht,” sõnas Eesmäe.

„Vanemad ei pea kindlasti olema suutelised õpilast selliste ülesannete tegemisel aitama. Kui kodus puuduvad võimalused ülesannet lahendada, peab kool pakkuma võimalust kasutada kooli vahendeid ülesannete lahendamiseks,” lisas HTMi esindaja.

Kool: tehnoloogia areng esitab kõigile nõudmisi, aga pakub ka võimalusi
Võru Kesklinna kool ei soovinud konkreetse lapsevanema muret kommenteerida. Küll aga koostasid kooli õppejuht Õnne Kronberg ja haridustehnoloog Tõnis Anton sel teemal LõunaLehe lugejatele põhjaliku laiema käsitluse, milles kirjeldatakse, kuidas tänapäeval koolis arvuti käsitsemise oskuste ja digipädevuse arendamisega asjad käivad.

„Kaasaegne haridus hõlmab digipädevuste omandamist, sest selle väljakutse esitab elu ise. Ka suur osa õppetööst on kolinud küberruumi,” märgivad nad muu hulgas. „Tehnoloogia kiire areng esitab nõudmisi nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele, kuid see avab ka uusi õppimisvõimalusi ja meetodeid.”

Kooli käsitlust selle kohta, mida on lapsevanematel ja lastel kasulik teada koolihariduse digiteerumisest, loe lisaloost.

Kas tänapäeva koolis saab hakkama vaid õpiku ja vihikuga?

Tehnoloogia kiire areng ja digilahenduste muutumine igapäevaelu osaks aina suuremal määral loob elukestva vajaduse uute oskuste omandamiseks ning see puudutab meid kõiki. Erandiks ei ole ka õpetajad, õpilased ega lapsevanemad.

Septembrikuu lähenedes, kui kooliaasta on algamas, tunnevad lapsevanemad alati huvi, milliseid õppevahendeid laps kooli minekuks vajab. Valmis ostetakse pliiatsid ja pinalid, joonlaud, vihikud ja kustukumm. Heast pinalist ei puudu ka käärid, liim ja pliiatsiteritaja. Kõik õppevahendid leiavad koha õpilase koolikotis. Nüüdisajal on enamikus peredes lapse koolivarustuses ka nutitelefon: suhtluseks, meelelahutuseks, paremal juhul ka õppetööks. Digimaailm on pugenud lapse koolikotti ja taskusse ning hõivab järjest rohkem tema aega.

Tänapäeva koolis on paratamatu, et õpilane peab õppima ka arvutit käsitsema. Sellega on seotud mitmed õpiülesanded, näiteks info otsimine, esitluste loomine, kodutööde esitamine Stuudiumisse, e-kirja kirjutamine ja palju muud. Nüüdisaegne haridus hõlmab digipädevuste omandamist, sest selle väljakutse esitab elu ise.

Ka suur osa õppetööst on kolinud küberruumi. Digitaalsed on õpilaste riiklikud tasemetööd, tulemas on e-eksamid, kus töövahendiks taas arvuti, kõrvaklapid ja hiir. Kool peab tagama tehniliste vahendite olemasolu, kuid lisaks peame hoolsad olema, et õpilane oskaks vilunult nende vahenditega midagi peale hakata. Näiteks kui laps pole harjunud arvutihiirt käsitsema, sest isiklikku koduarvutit ei ole tal kunagi olnud, on tal väga raske digitaalset tasemetööd või eksamit heal tasemel sooritada. Kooliarvutid on küll olemas ja õppetööks alati valmis, kuid nende kasutussagedus ei moodusta kuigi suurt osa õpilase igapäevasest õppetööle kuluvast ajast.

Digipädevuste õpetamine ja omandamine
Digipädevus on üks üldpädevustest, mida riikliku õppekava alusel koolis kujundatakse. See toimub kõigi õppeainete, koolivälise tegevuse ning kooli töötajate isikliku eeskuju kaudu. Selle arendamisel lähtutakse kooliastme lõpuks taotletavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest ning õpe seotakse tervikuks lõimingu kaudu.

Digipädevuse kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös. Digipädevuse kujundamisel suunatakse õpilasi kasutama ohutult erinevaid digikeskkondi, kaitsma enda isikuandmeid ja identiteeti ning saama teadlikuks digikeskkondade ohtudest. Õpitakse info otsimist ja selle usaldusväärsuse hindamist, samuti erinevate digikeskkondade eesmärgipärast ja korrektset ning eetilist kasutamist õppetöös ja igapäevaelus, lisaks õpitakse kasutama erinevaid küsitluste ja testide läbiviimise keskkondi.

Võru Kesklinna koolis toimub digipädevuste õpetamine ja omandamine ainetundidesse ning erinevatesse õpiülesannetesse lõimitult.

E-õppepäevad ehk iseseisva õppe päevad
Õppimine toimub kõikjal, mitte ainult ainetundides ega koolimaja klassiruumides. Õpitakse õues, sõprade pool, kinos, teatris, muuseumis, mänguväljakul, õppekäigul, perereisil jms. Suur osa õppimisest leiab aset kodus. Järjest enam kasutatakse tänapäeva koolis ühe õppimisviisina e-õppepäevade korraldamist. Selline õppekorraldus võimaldab läheneda õpiülesandele teise nurga alt, mitmekesistab õpet ning toob sellesse vaheldusrikkust.

E-õppepäeva ülesanded võivad, kuid ei pruugi alati olla seotud digivahendite kasutamisega, küll aga on seda ülesannete juhendite leidmine näiteks Stuudiumist ning tööde esitamine õppeinfokeskkondadesse või e-kirjana. Üks ühine tunnus siiski on, mis iseloomustab kõiki e-õppepäeva ülesandeid: õppetöö toimub ilma õpetaja otsese juhendamiseta, mitte nagu kontakttunnis tavalisel koolipäeval, vaid iseseisvalt, toetudes tööjuhenditele ja toodud näidetele. Seega võiks e-õppepäevi nimetada ka iseseisva õppe päevadeks.

Õpetaja kavandab õpiülesanded
Töö iseseisva õppepäeva õpiülesande ettevalmistamisega seab õpetajale mitu korda suuremad nõudmised kui nn tavatunni läbiviimine, kus õpetaja saab toimuvale kohe tagasisidet ning tal on võimalus tunni ülesehitust või õppemeetodeid protsessi käigus vastavalt vajadusele jooksvalt muuta. Iseseisva õppe ülesande peab õpetaja põhjalikult läbi mõtlema ning silmas pidama, et see oleks nii ainealaselt kui digipädevustelt õpilastele jõukohane, samuti seda, et ülesande tööjuhend oleks arusaadav ning üheselt mõistetav. Õpiülesanne võiks võimalusel olla lõimitud teiste õppeainetega, kuna nüüdisaegne õpikäsitus näeb õppimist kui terviklikku protsessi, kus õppeained ja üldpädevused on omavahel tihedas seoses.

Samuti peab õpetaja mõtlema sellele, kuidas õpilaste tehtud töid neile tagasisidestada või hinnata. Kui õpetaja planeerib digiülesannet, siis peab ta arvestama ka sellega, et kõikidel õpilastel pole kodus arvutit, piisavalt kiiret internetiühendust või puuduvad tal vajaminevad digipädevused. Sellisel juhul on õpilasel alati võimalus iseseisva õppe päeva ülesanne täita õpetajaga kokkulepitud ajal koolis ning teha seda õpetaja juhendamisel.

Valmistades ette iseseisva õppepäeva ülesannet, peab õpetaja astuma välja oma igapäevarutiinist, mõtlema sageli loovalt ja „kastist välja”. See on hea võimalus ennast proovile panna ja end arendada nii ainealaselt, metoodiliselt kui digioskustelt.

Mida õpilane sellest võidab?
Iseseisva õppe päev pakub õpilasele võimalust arendada end koolivälises keskkonnas, õppimine toimub harjumuspärasest erineval viisil ning see toob vaheldust tavapärasesse koolirutiini. Iseseisva õppe päeval ei ole õpilase kõrval õpetajat, kes tema õpitegevust vaatleb ja vajadusel juhendab.

Õpilane saab võimaluse õppida iseseisvalt töötama, juhendit lugema ja seda mõistma ning võimalikke tekkivaid õpiprobleeme lahendama, samuti toime tulema ka komplekssemate ülesannete lahendamisega. Eriti tõhusalt toetavad õpilase seostamis- analüüsi- ja probleemilahendusoskuste arenemist erinevaid õppeaineid lõimivad ülesanded.

Lisaks, õpilane õpib planeerima aega, täiendab oma iseseisva töö oskusi, õpib infot otsima ja selekteerima. Sooritades iseseisva õppe ülesannet võtab õpilane vastutuse oma õppimise eest, mis on nüüdisaegse õpikäsituse osa ja toetab ennastreguleeriva õppija kujunemist.

Kokkuvõtteks: iseseisva õppe päeva ülesanded mitmekesistavad õpet, toovad vaheldusrikkust tavapärasesse koolirutiini, toetavad õppija õpimotivatsiooni ja arendavad loovat mõtlemist, samuti õpilaste digipädevusi, mis on riikliku õppekava üks üldpädevuste valdkondi.

Nüüdisaegne haridus
Tänapäeva kool ei piirdu enam lihtsalt õpikute ja vihikutega. Digipädevuste omandamine on saanud hariduse lahutamatuks osaks, mis võimaldab õpilastel areneda praegusaegses, tehnoloogiarikkas ühiskonnas. Tehnoloogia kiire areng esitab nõudmisi nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele, kuid see avab ka uusi õppimisvõimalusi ja meetodeid.

Iseseisva õppe päevad ja digivahendite kasutamine rikastavad õppeprotsessi, arendades õpilaste enesejuhtimisoskusi, loovat mõtlemist ja probleemilahendusvõimet. Seeläbi valmistame õpilasi paremini ette tuleviku väljakutseteks ning elukestvaks õppeks. Nüüdisaegne õpikäsitus, mis hõlmab erinevate oskuste lõimimist, praktiliste kogemuste pakkumist ja digitehnoloogia kasutuselevõttu, on võtmeks tuleviku edukatele ja mitmekülgsetele õppijatele.

ÕNNE KRONBERG (Võru Kesklinna kooli õppejuht), TÕNIS ANTON (Võru Kesklinna kooli haridustehnoloog)

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/11/2024 09:24:18