Kolm aastakümmet järjest sai igal kevadel kuulda raadiost reklaami „Üks õige Võrumaa suvi algab ikka Vastseliina laadaga ...”. Tuleval kevadel me seda enam ilmselt ei kuule. Nimelt andis laada korraldustoimkond oktoobris teada, et nemad lõpetavad. Kas Vastseliina Maarahva laadaga ongi kõik?

„Kolmkümmend aastat Vastseliina laata korraldanud põhitoimkond tänab kõiki, kes meid need aastakümned sel teel toetanud on – kauplejaid, laadakülalisi, alevirahvast, vabatahtlikku, sponsoreid, koostöö- ja meediapartnereid –, ning teatab, et annab võimaluse laada korraldamiseks uutele tegijatele,” seisis korraldajate napis teates.

Kui vaadata ajalugu, siis on Vastseliina laat olnud läbi aegade üks Võrumaa tähtsündmusi. Rahvusvaheline laat tõmbas ligi uudistajaid, kauplejaid ja kultuurikollektiive üle maailma, toimusid konverentsid ja seminarid, osalejate geograafia ulatus USAst Gruusiani. Kohale tulid ka kultuurikollektiivid näiteks Koreast, Usbekistanist ja Ungarist, lähematest naabritest lätlastest ja venelastest rääkimata. Läbi aegade on laadal olnud kirev kultuuriprogramm, toimusid rammumehe võistlused ja köievedu üle Piusa jõe. Kui varasematel aastatel oli laat kahepäevane, siis sel aastal kaubeldi vaid ühel päeval.

Laada pikaajaline peakorraldaja Ivar Traagel tunnistas, et korraldusmeeskond hakkas väsima, ja koos otsustati ümmarguse tähtpäevaga laatadele punkt panna. „Iga asi saab ükskord otsa. Oleme laatade lõpetamist plaaninud juba varem, kuid vedasime 30 välja. Sest aeg on muutunud ja meie koos ajaga. Ka ei tasunud laada korraldamine enam majanduslikult ära. Käsitöötegijaid on kõvasti vähemaks jäänud, paljudel kauplejatel ei tasunud Eesti kagunurka sõitmine enam ära. Palju lihtsam on oma lett püsti panna näiteks Türi lillelaadal, mis asub Kesk-Eestis, kui tulla oma kraamiga kohale Vastseliina,” nentis ta.

Traagel lisas, et parem on lõpetada tipus, kui lasta üritusel lihtsalt kokku susiseda. Kas on ka juba uusi korraldushuvilisi, Traagel öelda ei osanud: seda peaks tema sõnul küsima Võru vallavalitsuse käest. Küll aga avaldas ta lootust, et ehk peagi ilmuvad välja uued ja teotahtelised inimesed, kes väärika ajalooga traditsiooni edasi viivad. Kas see juhtub aasta või paari pärast, pole tähtis. Olulisem on tema sõnul see, et latti alla ei lastaks ja laat toimuks kas siis senisel või juba ka paremal tasemel. Traageli hinnangul on kindlasti liikmeid eelmisest korraldustiimist, kes on valmis kaasa lööma ka uues meeskonnas, kui neile ettepanek tehakse.

Võru abivallavanem haridus-, kultuuri- ja sotsiaalalal Piret Otsatalu ütles kommentaariks, et nende poole pole praegu veel keegi otseselt laada korraldamise sooviga pöördunud, kuid vallavalitsus on alati avatud headele ideedele ja valmis läbirääkimisteks. Otsatalu sõnul on kõige suurem probleem noorte hakkajate inimeste puudus, neid lihtsalt ei tule peale. Tema sõnul on laada kadumine suur kaotus nii valla kultuuri- kui majanduselule – oli see ju Võrumaa üks suviseid tähtsündmusi. Vald ise ressursipuudusel aga laada korraldamisega tegelema ei hakka.

 

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 13/11/2024 08:08:08