XVIII Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päev Leevaku raamatukogus. Foto: Põlva keskraamatukogu

Eile lõppesid järjekorras juba 35. korda toimunud üleriigilised raamatukogupäevad. Kümne päeva jooksul oli raamatukogudes tavalisest rohkem mitmesuguseid üritusi. Põlvamaa raamatukoguhoidjad valisid endi hulgast aasta raamatukoguhoidja, kelleks osutus Elve Vals Ruusalt.

Põlva keskraamatukogu direktori Kati Maidla sõnul on nende päevade eesmärgiks raamatukogudes tehtava esile toomine, samuti kogukondade teavitamine raamatukogudes pakutavatest teenustest.

„Oktoobrikuu viimased kümme päeva olid täis erinevaid üritusi, nagu raamatuvahetus, kohtumised loomeinimestega, loengud ja koostegemised töötubades, näitused ja väljapanekud. Selline üleriigiline koostegemine võimestab raamatukogude n-ö pildil olekut ja toob kaasa ka sündmuste kattumise. Kõik raamatukogud tegid midagi ägedat, millest taheti osa saada,” rääkis Maidla.

Ta lisas, et õnneks on raamatukogudes aasta ringi iga päev raamatukogupäevad ning koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonidega on samuti aastaringne. Raamatukogu on ju kohtumispaigaks raamatu, sõprade ja arvutiga.

Neil päevil olid Põlvamaa raamatukogudes olulisel kohal mitmesugused kultuurisündmused. „Geoloog Juulia-Gabrielle Moreau tutvustas oma kollektsiooni Põlvas, teisipäeval oli kohtumine spordiajakirjanik Tiit Lääne ja sporditegelase Anne Vasarikuga. Lapsed käisid koolivaheajal endale järjehoidjat kujundamas ja täna tutvuvad nad halloween’i kombestikuga,” tõi direktor näiteid üritustest keskraamatukogus.

Päevade raames toimus raamatulaat ja avatud oli kirjanduskohvik Vastse-Kuustes, kus üleeile käisid lugejatega kohtumas kirjanikud Loone Ots ja Liina Vagula.

Maidla märkis, et Põlvamaal korraldati ka mitu maakondlikku üritust: „23. oktoobril toimus Leevaku raamatukogus 18. Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päev. Kaks päeva hiljem kohtusid maakonnas suvelugemise bingo tublimad lugejad Põlvas ning homme ootab Põlva kool taas noori etlejaid üle Eesti.”

Põlvamaa aasta raamatukoguhoidja keskendub kohalikele
Põlvamaa aasta raamatukoguhoidjaks valisid kolleegid Elve Valsi Ruusa raamatukogust Räpina vallast, temast sai ka Eesti raamatukoguhoidjate ühingu konkursi üks nominent.

Valsil täitus tänavu Ruusal 35. tööaasta. „Alustasin siin nullist, kuna mind suunati Ruusale, kus siis raamatukogu ei olnud,” lausus ta.

Vals peab väga oluliseks suhtlemist lastega, näiteks nädala alguses käis ta Ruusa lasteaias lugemas õuemuinasjuttu „Kuidas toonekurg rebase lendama õpetas”. Koos mängiti nii toonekure kui ka rebase rolli. Enne kohtumist lastega luges ta aga läbi raamatu „Loomamuinasjutud”.

„Lapsed peavad meie keelest ja kultuurist osa saama, sellepärast on raamatukogul lasteaiaga tihe koostöö. Soovin, et lapsed loeksid raamatuid, mis neile meeldivad,” rääkis Vals ja lisas, et ka emakeelepäeva peetakse koos lasteaiaga. Iga kooliaasta eel korraldatakse lastele pidu, koos Ruusa kultuurimajaga tähistatakse lastekaitsepäeva. Õnneks on Ruusal palju lapsi.

Lastega töö kõrval peab Ruusa raamatukoguhoidja oluliseks suhtlemist kohalikega: „Inimesed tulevad raamatukokku erinevate soovidega, üks palub abi interneti kasutamisel, teine soovib lihtsalt rääkida.”

Eriti palju ta kaugemalt külalisi raamatukokku ei kutsu, sest Ruusa kultuurimajas toimub piisavalt kultuuriüritusi, kus esinejaid on kaugemalt. Vals eelistab keskenduda kohalikele.

Ruusa raamatukogul on üle 200 lugeja, väikestest eakate lugemishuvilisteni.

Loomeinimestega kohtumised annavad inspiratsiooni
Sotsiaalsete olevustena vajame teistega kohtumisi ja suhtlemist. „Loomeinimestega kohtumised on inspireerivad ja julgustavad, loojad tutvustavad oma loomingut ja tavaliselt jutustavad nad, kuidas neist sai kirjanik või kunstnik. Kuulajad saavad samastuda, nad leiavad ühisosa oma niinimetatud tavalise elu ja tuntud inimese elu vahel,” arutles Maidla.

Käesoleval aastal on põlvamaalastel olnud palju meeldejäävaid kohtumisi kirjanikega nii kaugemalt kui ka lähemalt.

Direktori sõnul oli lahe kohtumine Andrus Kivirähkiga, kuid eriliselt tore oli tema kohtumine lastega. „„Sõnaränd 2024”, kus Maimu Berg, Hugo Vaher ja Igor Kotjuh tulid koos lugejatega kohtuma, oli ladus, elav ja huvitav, kuna kirjanikud rääkisid südamlikult. Nad tulid sõna otseses mõttes meiega kokku saama, mitte meid nii-öelda üle vaatama,” meenutas Maidla.

Põlva keskraamatukogus käisid möödunud kuudel lugejatega kohtumas veel Epp Petrone, Heli Künnapas, Liina Vagula, Florika Kolbakov, Triinu Laan, Grethe Rõõm ja Rainer Rahasepp.

Lugemishuvi on põlvamaalastel direktori sõnul alles ning vahel on järjekord mõnele populaarsele raamatule päris pikk. Uusi raamatuid ootavad kõik lugejad, nende seas ka põlvamaalased.

„Inimesed kasutavad raamatukogust laenamist, sest Põlvamaal ei ole raamatupoodi, raamat on kallis ja raamatukogu on tõeliselt hea taaskasutuse näide. Moodsas kodus pole raamaturiiuleid, mis õnneks ei tähenda, et inimesed ei loe, nad lihtsalt ei kogu raamatuid,” arutles Maidla. Tema sõnul tuleb tunnustada neid inimesi, kes laenavad raamatuid raamatukogust.

Mõnigi väikese kogukonnaga raamatukogu juht julges oma lugejatega kohtuma kutsuda toreda jutuga külalisi. „Võõpsu raamatukoguhoidja Aili Jürmanni kutsele vastasid jaatavalt nii kirjandusministrina tuntud Mart Juur kui ka koolijuht Ulla Preeden,” tõi direktor näiteks.

Paraku on tõsi see, et elanike vähenedes kahaneb ka lugejate arv. Põlva vallas jäävad tuleval aastal kõik maaraamatukogud alles, küll lõpetab tegevuse väike raamatukogu Karilatsis Kanepi vallas.

Maaraamatukogu on osas külades ainus kokkusaamise koht
Paljude asutuste väikeste kontorite ja ka maapoodide kadumise järel on külainimestele ainsaks kokkusaamise kohaks jäänud kohapealsed raamatukogud. Nii on see ka Tsolgos Võru vallas. Võru valla raamatukogu Tsolgo harukogu raamatukoguhoidja Vaike Rätsepp sõnas, et neilgi on külamajas asuv raamatukogu ainus koht, kus külainimestel on võimalus kokku saada.

„Lugejaid on meil saja ringis, peale Tsolgo ümbruskonnastki. Suvel on lugejate seas ka piirkonnas suvitajad. Enamik kohalikest lugejatest on vanemaealised, kunagised lugejatest lapsed on juba täiskasvanud ning kuna noort põlvkonda ei ole, polegi ühtegi last lugejate nimekirjas,” rääkis 19. aastat seda ametit pidav Rätsepp.

Kuna haruraamatukogus ruumide kõrval töötab mitu korda nädalas massöör, tulevad tema juures käinud alati ka raamatukokku. Kohalikud laulunaisedki ansamblist Pihlapuu ühitavad lauluproovi raamatukogus käiguga.

Rätsepa sõnul teeb ta uusi raamatuid tellides valiku arvestades lugejate huvi. „Ma ei telli väga väikese kirjaga ja samas pakse raamatuid, sest meie lugejad neid ei loe. Meie inimesed loevad palju eesti kirjanike teoseid, naised eelistavad ajaloolise sisuga armastusromaane, mehed Harry Raudvere teost „Hüüdnimi Eestlane”, mida on ilmunud juba neli osa.” Tellimisel on abiks Võrumaa keskraamatukogu iganädalased uute raamatute tutvustused.

Tänavused raamatukogupäevad möödusid Tsolgos kahe näituse tähe all. Esimene tutvustab rahvusi Eestis, teine mulgi- ja võrukeelseid raamatuid.
„Esimesel näitusel on väljas eesti keeles ilmunud raamatud jaapanlaste, dagestanlaste, ukrainlaste ja kasahhide elust ja tegemistest,” täpsustas Rätsepp.

Telerita saab hakkama, raamatuteta ei kujuta päevi ettegi
Nii ütles lugeja Anu Kasak, kes kevadest peab pensionipõlve peale 40-aastast töötamist raamatukoguhoidjana, alguses Varstus, seejärel 25 aastat Võrumaa keskraamatukogus.

Tema sõnul olid raamatukogupäevad keskraaamatukogus elavamad, sest lugejad külastasid maja tihedamini kui muul ajal. Eks oma osa oli sellel ka oktoobri teise poolega saabunud pimedamal ajal.

Kasakule on meelde jäänud mullune lugemisprogramm toreda pealkirjaga „Tule saarele sa”. Väljas olid maailma saarte elu kajastavad raamatud ning raamatukogupäevade ajal käis reisimees Marko Kaldur kõnelemas lugejatele Eestimaa väikesaartest.

Sisukad on olnud kohtumised Võrus sündinud, kuid mujal töötavate tegusate inimestega, nagu Erkki Koort, Igor Kotjuh jt.

Kasak ei kujuta ette elu raamatuteta, sest viimased on harivad. „Loen kolme sarja raamatuid. Praegu on laual sarjast „Säravad naised” raamat Alma Mahlerist – „Viini muusa.” „Valge raamatu” sarjast lugesin hiljuti „Viiuldaja teekonda”, millest jäid tahtejõulise hiinlanna kõrval meelde mitmed õpetlikud tsitaadid,” kõneles Kasak, kes peale raamatu lugemist guugeldab teostes mainitud isikute ja paikade kohta alati lisa.

Reisiraamatud on tema kolmas lektüür, sest sadadesse maailma eri nurkadesse ei jaksa üks inimene reisida, reisiraamatutest saab paljudest kohtadest põgusa ettekujutuse.

Kuid harivatele raamatutele vahelduseks tasub lugeda muudki. Kati Maidla märkis, et tema luges viimati hoogsalt laste- ja noorteraamatuid. „Eesti autorite raamatud olid „Ingmar ja meri,” „Ema võtab kassi” ning „Mina ja August”. Välismaa autoritelt „Elamiseks liiga pikk”, „Greibikollane tulevik” ja „Koleda tüdruku päevaraamat”.”

Põlvamaa aasta raamatukoguhoidja eelistab vahelduseks samuti lastesarju, kuid ka ajaloolise sisuga teoseid. Viimati luges ta Ahvenamaa autori Sally Salmineni raamatut „Katrina”.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 31/10/2024 08:43:30