Foto: EELK Põlva Maarja kogudus

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Põlva Maarja koguduse nõukogu valis äsjasel koosolekul koguduse uueks õpetajaks praegu Rannu kogudust teeniva õpetaja Robert Bunderi. 26-aastane Bunder võtab ameti üle 43-aastaselt Toomas Nigolalt, kes on – vähemalt osalt – siirdumas tagasi lapsepõlvemaile Pärnusse.

Õpetaja Bunder asub Põlva kogudust teenima novembri alguses. 17 aastat Põlva kogudust teeninud Toomas Nigola valiti septembris Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajaks. Uue õpetaja kõrval jätkab tema abilisena ka koguduse diakon Urmas Koorits.

Robert Bunder on sündinud 16. märtsil 1998. aastal Tartus. Ta on ristitud ja konfirmeeritud Tartu Pauluse koguduses. 2021. aastal ordineeris piiskop Joel Luhamets ta Kambja kirikus diakoniks ning peapiiskop Urmas Viilma pühitses ta preestriks 2023. aastal Tallinna toomkirikus.

Bunder on teeninud Kambja koguduses jutlustajana (2020–2021), Tartu praostkonna vikaardiakonina põhiteenimiskohaga Kambjas (2021–2022), Valga praostkonna vikaardiakonina põhiteenimiskohaga Rannus (2022–2023) ja alates 29. maist 2023 on ta Rannu Püha Martini koguduse õpetaja.

Robert Bunder on omandanud üldhariduse Tartu kunstigümnaasiumis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Usuteaduse magistri kraadi on ta saanud Tartu ülikooli usuteaduskonnast, kus ta töötab 2022. aasta septembrist ka nooremteadur-doktorandina. Ta on ka EELK laste- ja noorsootöö ühenduse juhatuse liige ning EELK hariduse- ja teoloogia komisjoni liige. 26-aastane Robert Bunder on abielus Hanna-Liina Bunderiga ja nende peres sirgub kolm last.

17 aastat tagasi kirjutas LõunaLeht loos „Kirik leidis patustanud vaimulikule vaimuka mantlipärija” järgmist: „Põlva kirikuõpetajana asus tööle senine Pärnu Eliisabeti koguduse abivaimulik Toomas Nigola, kes vahetab välja skandaalsel moel oma kohast ilma jäänud Üllar Kase. Uus õpetaja paistab silma oma modernsusega”. Muu hulgas selgus, et Nigola on pädev IT-valdkonnas, loeb Terry Pratchetti fantaasiaromaane ja paistab silma huumorimeelega.

Nigola on ennast 17 aastaga kenasti Põlvas sisse sättinud ja lisaks kirikutööle on ta ka aktiivne kogukonna liige. Pastor kuulub Põlva vallavolikogu Isamaa fraktsiooni, on Põlva Jakobi kooli nõukogu esimees, kaitseliidu Põlva maleva kaplan, Lõuna prefektuuri abipolitseinik ning paljude silmis läbi ja lõhki meie kandi mees. Miks on ta ometi otsustanud kõige selle juurest n-ö juurte juurde ehk Pärnusse naasta?

„Põlva on nende 17 aasta jooksul meie perele tõesti armsaks ja omaseks saanud. Lapsedki on suuresti just siin üles kasvanud ja täitsa põlvakateks saanud,” sõnas Toomas Nigola. „Seega pole ime, et kui peapiiskop eelmise aasta kevadel Pärnu-jutuga lagedale tuli, olin algul selle mõtte suhtes üsna tõrges. Hiljem oleme siiski mõistnud, et kiriku seisukohast on minu minekus loogika olemas, ning oleme juba uue olukorraga leppinud.”

Pärnu Postimehe taskuhäälingule on Nigola Pärnusse naasmist pooleldi naljaga selgitanud tõdemusega, et „ülemuse hääl on ikka jumala hääl ja seda tuleb uskuda, vähemasti kirikus”. Tema sõnul pöördunud peapiiskop Viilma läinud kevadel tema poole jutuga, et Pärnu õpetajal hakkab pensioniiga kätte jõudma – ehk tuleb tema tagasi.

„Ajasin alguses tagasi, et meil seal Põlvas igasuguseid vägevaid asju käimas, meil on seal oma kool koguduse juures ja tegemist palju. Ka elamistingimused on väga head: järve kaldal, imeline loodus. Ja lastel on kogu sotsiaalne võrgustik seal kandis. Peapiiskop ei jätnud aga jonni ja lõpuks sain aru, et tuleb kuuletuda. Ei olnud ka väga palju vastuargumente, kuna leidsin endale Põlvasse hea mantlipärija. Isegi kaks,” rääkis Nigola taskuhäälingus.

LõunaLehele täpsustas ta, et ei tema ega ta perekond kavatse suhteid Põlvaga katkestada. Muu hulgas käidi üleeile notaris, et osta Põlvasse päris oma kodu.

„Nii saab tütar jätkata Põlvas oma gümnaasiumiõpinguid, ka seovad meid Lõuna-Eestiga abikaasa töö ja poja ülikooliõpingud Tartus. Sestap hakkan igal nädalal Pärnu ja Põlva vahet sõitma ning küllap on ka perel suvel rohkem aega taas Põlvas käia. Nõnda jääme kogu perega Põlva kodanikeks ja toetame oma maksudega siinset arengut. Jätkan ka Põlva Jakobi Kooli SA nõukogu liikme ja kaitseliidu Põlva maleva kaplani rollis ning mandaadi lõpuni ka Põlva vallavolikogu liikmena,” kinnitas Nigola.

LõunaLeht meenutas pastorile omaaegset lehelugu, kus muu hulgas tuli juttu vaimuliku omadusest teinekord vaimukas olla. Küsisime, mille poolest ta on enda arvates vahepealsete aastatega enim muutunud – ehk mis võiks enim eristada toonast noort ja tänast küpsemas eas kirikuõpetajat Toomas Nigolat.

„Võrreldes 17 aasta taguse ajaga olen usutavasti õppinud vähem lõõpima ning valima, kus ja kellega nalja teha,” sõnas mees. „Päris selge see siiski ei ole, kuid loodetavasti antakse veel 17 aastat siin ilmas õppimiseks aega. Toona olin kahtlemata tulipäisem ja reljeefsem oma seisukohtades, mis tulenes suuresti noorusest ja vähesest elukogemusest. Aastate jooksul, olles päris palju osalenud mitmesuguste kiriklike ja ilmalike otsustuskogude töös, olen minetanud mõndagi oma tolleaegsest kriitikameelest. Mitte et paljud asjad ei oleks halvasti, kuid inimesed ongi paratamatult ebatäiuslikud ning sageli pole otsustajatel ka läbinisti häid valikuid kusagilt võtta.”

„Igal juhul arvan, et võin 10. novembri pärastlõunal toimuval pidulikul jumalateenistusel üsna kerge südamega oma ameti Põlvas headele ametivendadele üle anda,” ütles Nigola lõpetuseks.

Vastselt pastorilt, 26-aastaselt kolme lapse isalt Robert Bunderilt uurisime esimese asjana, millised on tema senised kokkupuuted Põlva ja Põlvamaaga.

„Kuna olen sündinud ja kasvanud Tartus, siis Põlva ja Põlvamaa pole kunagi olnud distantsi mõttes liiga kaugel. Kahjuks perekondlikke juuri mul Põlvamaal ei ole, küll aga on Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Nii et Vana-Võrumaa mõttes, kuhu ka ju Põlva kihelkond kuulub, olen mingist otsast võrokene küll,” vastas Bunder.

„Lapsepõlves olid minu peamised kokkupuuted seotud Põlvamaa imekauni loodusega, külastades Taevaskoda, Tilleorgu, Meenikunno raba ja muid kohti. Vaimulikuna oli minu esimeseks teenimiskohaks diakoni ehk abivaimulikuna Kambja kihelkond, mis piirneb Põlva kihelkonnaga. Sellesse aega jäi küllaltki tihe suhtlus ja läbikäimine Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola ja tema perega,” lisas ta. „Mõned korrad viisin Põlva kirikus läbi ka mõne matusetalituse ja jutlustasin jumalateenistustel. Nii sain ka veidikene tuttavaks Põlva inimestega, kes küllaltki noort ja kogenematut vaimulikku võtsid väga südamlikult vastu. Nii et mingid kokkupuuted on lisaks Põlvamaa loodusele olemas ka inimestega, kuid suurem tutvumine seisab veel kindlasti ees.”

Oma ootuste kohta uues ameti- ja elukohas ütles Bunder, et loodetavasti võtavad kohalikud abikaasa ja kolme lapsega Põlvasse kolinud uue noore õpetaja omaks.

„Mõistan ka, et Põlvas on tööpõld lai ja loodan pälvida tubli tööga nii kirikurahva kui ka laiema Põlva kogukonna usalduse. Ma hindan seda väga kõrgelt, et Põlvas on nii füüsilises kui vaimses mõttes kirik keset küla. Ja loodan ka ise olla kirikuõpetaja keset küla, kes on olemas kõigi Põlva kihelkonna inimeste jaoks, kellele saaksin olla abiks ühel või teisel viisil,” sõnas vastne Põlva pastor.

Robert Bunder märkis, et peab Põlva kogudust eriliseks muu hulgas selle poolest, et siin on tegemisi kõigile põlvkondadele, imikutest eakateni välja. Koguduses tegutseb pühapäevakool, kogudusega seotud Jakobi kool, raamatuklubi, korraldatakse noorteõhtuid jms. Seda kõike lisaks tavapärastele jumalateenistustele ja talitustele. Bunder märkis, et loodab jätkata seda tööd, et kirik võiks tõepoolest haarata oma tegemistega eri põlvkondadesse kuuluvaid inimesi.

„Ja eks ikka tuleviku mõttes on üks võtmeküsimusi lapsed, noored ja lastega pered. Kuna olen ise Eesti noorim luterlik vaimulik ja noor isa, siis eriliselt pean oluliseks koguduse laste-, noorte- ja peretööd, sest just nendest valdkondadest tulevad need, kes on kirikuskäijateks ka 50 aasta pärast,” ütles Robert Bunder.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/11/2024 08:57:32