Põlva valla kuue aasta kaugusele ulatuv arengukava näeb ette mitmeid ambitsioonikaid projekte järve puhastamisest kirikumuuseumini välja. Loobutud pole ka unistusest saada aasta ringi kasutatav jalgpallihall, mis aga praegusel kärpeajal ilmselt jääb unistuseks, nagu ka Võrus ja Valgas. Kohalik jalgpallivedur annab mõista, et sellise vajaliku ettevõtmise puhul tuleks kohalikul omavalitsusel rohkem pingutada.

Põlva valla kodulehel on avalikul väljapanekul ja kõigile ettepanekute esitamiseks arengukava aastani 2030.

Kui vahepeal küttis enim kirgi uue vallamaja ehitamine või mitteehitamine, siis ses asjas on nüüd otsused tehtud ja ka ehitus käib. Mitmed investeeringuplaanid on endiselt päevakorral: arengukava investeeringute tabelist võib leida näiteks külakeskustele valmiduse loomise, et need saaks toimida kriisiabikeskustena, ja Põlva Kesk tänava silla remondi koos silla alla jalakäijatele juurdepääsutee ehitamisega.

Maha ei ole maetud ka mõtet ehitada Orajõe ja Himmaste küla vaheline raudteeülesõidukoht. Keskkonnaalastest töödest on lähiaastatel mõttes Põlva järve puhastamine, mis läheks maksma kaks miljonit eurot, sellest pool loodetakse saada riigilt toetusena. Olulise objektina võiks veel nimetada lasketurismikeskuse väljaehitamist, mille maksumuseks oleks viis miljonit eurot, ka sellest summast pool loodetakse saada toetustest.

Üks ambitsioonikaimaid plaane on ehitada välja Mammaste tervisespordikeskuse mäesuusanõlv koos tõstukite ja muu toetava taristuga. Ning kui kõik sujub plaanide kohaselt, siis võib Põlva saada lähitulevikus kirikumuuseumi.

Arengukava uues versioonis on kirjas ka Põlvasse jalgpallihalli rajamine. Möödunud aasta veebruaris kirjutas LõunaLeht, et kui aasta ringi jalgpallitrenni võimaldavate vutihallide rajamise riiklik projekt on suuremas osas Eestist aktiivselt käimas ja mitmel pool edukalt lõppenudki, siis Kagu-Eestis tuleb katusega jalgpallistaadioneid veel oodata.

Riik hakkas kultuuriministeeriumi kaudu 2020. aastal toetama piirkondlike jalgpallihallide ehitamist. Idee oli selline, et Eestisse kerkib 15 jalgpallihalli, vähemasti enamjaolt maakonnakeskustesse. Esmalt anti 2020. aastal kuus miljonit eurot Tartule, Haapsalule, Viljandile ja Raplale, 2021. aasta eelarvest said raha Jõhvi, Pärnu, Rakvere ja Kuressaare. Edasi pidi järg jõudma Kagu-Eesti kolme maakonda. Aga ei jõudnud.

Toonane kultuuriminister Piret Hartman ütles siis LõunaLehele, et 2020. aastast on 12 kohalikku omavalitsust saanud jalgpallihallide rajamiseks kokku 18 miljonit eurot ning ehitushindade tõusu tõttu anti neljale omavalitsusele lisaraha. Hartman kinnitas samas, et ministeeriumil on selge soov leida ka teistele omavalitsustele hallide rajamiseks raha 2024. aasta riigieelarvest. Ja aasta 2024 tõi kaasa kärpekirve, nagu me praegu teame.

Kas Põlva suured ja väikesed vutisõbrad võivad nüüd uuesti pöidlad pihku suruda ning loota, et varsti terendab võimalus aasta ringi soojades oludes treenida?

„Et mitte eksida, suhtlesin jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlakuga ja tema käest sain infot, et tõepoolest, hallid on jäänud rajamata veel neljas maakonnas. Lisaks Põlva-, Võru- ja Valgamaale ka Hiiumaal. Samas on ministeeriumi soov projekt lõpuni viia ja et mitte seada maakondasid ebavõrdse konkurentsi olukorda, on hallide rajamisega vajalik edasi liikuda,” kommenteeris Põlva jalgpallielu pikaajaline eestvedaja Indrek Käo, kes on ka vallavolikogu liige.

„Mis puutub tõenäosusesse see investeering saada, siis valitsuse kärpekavad on hetkel selle projekti külmutanud,” tõdes ta. „Ja probleem pole niivõrra riigis, vaid omavalitsustel ei ole selget nägemist, kuidas oma maakonnas see projekt ellu viia. Arengukavas on see küll sees, aga jätkutegevused, sealhulgas planeeringud, eelarvestrateegias kajastamine, sellega kaasnevad hanked, kaasfinantseering jne, on veel läbi arutamata. Riigile tõenäoliselt on mugav, et kohalik omavalitsus selles osas peale ei käi, arvestades just riigieelarve pingelist seisu ja kõikvõimalikke kärpeteemasid.”

Käo kinnitas, et Põlva jalgpallikogukonnal on halli rajamise suhtes kindlasti õigustatud ootus. Esiteks on harrastajate ja eelkõige laste hulk tema sõnul aastast aastasse suurenenud, samas on treeningutingimused jäänud samale tasemele. 2019. aastal renoveeriti Lootospargi staadionil kunstmurukate, mis üliintensiivse kasutamise tõttu vajaks juba väiksemat sorti hooldusremonti. Lootose treeningud staadionil toimuvad nädala sees esmaspäevast reedeni peale koolitundide lõppu kuni õhtuni välja. Erinevalt spordisaalide kasutusest on staadion teatud kellaaegadel jagatud kohati kuueks kuni kaheksaks treeningualaks, sest treeningugruppe on palju.

„Põlva Lootose tulemused on viimastel aastatel järjest paranenud ja suur roll on selles lisaks koolitatud treeneritele ka kvaliteetsetel treeningutingimustel. Paraku on meie laiuskraadidel siiski neli aastaaega ja novembrist aprillini on treeninguperiood vägagi sõltuv ilmaoludest. Halli rajamisest oleks suur abi meie võistkondade konkurentsivõime suurendamisel,” sõnas Lootose asutajaliige, tegevjuht ja treener. „Kindlasti kasvatab sisehall harrastajate arvu ja kannaks Põlva jalgpallielu edenemisel olulist rolli.”

Kas Põlva hall võiks saada Kagu-Eestis esimeseks?

„Kahtlemata võiks, sest ka meie naabritel on hallide rajamisel tekkinud takistused just KOVi tasandil,” hindas Indrek Käo. „Suhtlemisel seni rajatud hallidega on tulnud välja, et hallide kasutus on väga intensiivne, eriti hooajavälisel ajal, mis meil jääb sügise-talveperioodile. Hästi planeeritud ja läbimõeldult rajatud hall on omavalitsusele korralik tuluallikas. Kohalike klubidega koostöös on võimalik kaasata nii täiendavaid rahastamisvõimalusi (näiteks Rakvere halli puhul andsid kohalikud ärimehed garantiid ülalpidamise kulude katmiseks), aga ka elavdada sporditurismi ja kohalikku kaubandust.”

Käo tõstis lõpetuseks esile Põlva Lootose klubi ühe äsjase saavutuse. Nimelt sai just läbi jalgpalli Eesti meistrivõistluste III liiga lõunatsooni hooaeg, mille esimest korda võitis just Põlva Lootose meeskond.

 

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 29/10/2024 07:54:23