Töötukassa plaanib koondada jaanuarist 74 töökohta, mis on umbes kaheksa protsenti kõigist töötajatest. Koondamine puudutab ka töötukassa Kagu-Eesti kontoreid ja töötajaid.

Koondamine töötukassas on osa riiklikust kärpeplaanist. Valitsuse kavandatava töötushüvitiste reformi tõttu tekib töötukassal üle 40 miljoni eurone lisakohustus.

Töötukassa peaks jätkama kõikide seniste teenuste osutamist. Kõige rohkem koondamisi on plaanis Tallinnas ja Harjumaal, kuid koondamised puudutavad ka Kagu-Eestit. Põlvamaal ja Valgamaal koondatakse kaks, Võrumaal kolm töökohta. Lisaks kaovad uuest aastast töötukassa esindused Räpinas, Antslas ja Tõrvas.

Töötukassa kommunikatsiooninõuniku Lauri Kooli sõnul on koondatavate ametite seas karjääriteenuste inimesi ja ka töötute nõustamisega tegelevaid töötajaid. Koondamise tulemusel on tulevikus näiteks nõustajate kliendibaas suurem. Töökoormus ei suurene nendel, kes tegelevad vähenenud töövõimega inimeste nõustamisega.

Kool lisas, et prognooside kohaselt püsib registreeritud töötus järgmisel aastal samal tasemel kui kahel viimasel aastal, samal ajal tuleb vähendada töötukassa personalikulusid.

Ametikohti koondatakse kõikides maakondades peale Hiiumaa. Kollektiivse koondamise protsess käivitati läinud reedel ja koondamisteated antakse kätte pärast kõikide protsesside toimumist, mis kollektiivse koondamise puhul on vaja teha, seega novembri lõpus.

Töötukassa Võru osakonna juhataja Ene Kerge sõnul ei tulnud selline otsus otseselt ootamatult, kuna Võrumaal on töötute arv praegu suhteliselt madal ja see võimaldab teha asutusesiseseid töö ümberkorraldusi. Ta avaldas lootust, et need inimesed, kes koondamisteate saavad, leiavad õige pea endale uue väljakutse, sest tegemist on tarkade, haritud ja ning korraliku väljaõppe saanud töötajatega, kel on ka hea pingetaluvus. Küsimusele meeleolude kohta töötukassa Võru osakonnas vastas Kerge, et teatud ärevus muidugi on, mis on ka loomulik, kuid väga rusutud olekus ei olda – elu läheb edasi.

Mis puudutab Antsla esinduse sulgemist, siis lausus Kerge, et õnneks on inimesed võrreldes varasemaga palju mobiilsemad, suhtlevad rohkem telefoni teel ja kasutavad aktiivselt ka digilahendusi. Veel tõi Kerge näite, et inimesed planeerivad tihti kord kuus ka nn „linnapäeva” – käivad poes, arsti juures, pangas, teistes ametiasutustes ja siis ka töötukassas.

Kas ja kui palju ümberkorraldusi kohalikul tasandil võiks 2026. aasta jaanuarist jõustuv töötushüvitiste süsteemi muutus kaasa tuua, ei osanud Kerge veel öelda, sest see kõik on paljuski veel riigi ja valitsuse tasandil ebaselge. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab töötuskindlustuse seaduse eelnõu valitsusele käesoleva aasta oktoobri lõpuks.

Uuest aastast aga Kerge sõnul klientidele teenuste kättesaadavuses midagi halvemuse poole ei muutu.

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 24/10/2024 09:03:59