Tsirkus postipakkidega: Põlva asemel Põltsamaale, Kanepi asemel Tõstamaale!
Kuidas teile meeldiks teada saada, et ammuoodatud pakk on väljavõtmiseks valmis 200 kilomeetri kaugusel asuvas pakiautomaadis? Miks ja kuidas postipakid üldse kohati täiesti jabural moel „rändama” lähevad?
Suvel otsustas üks Põlvamaa pereisa, et tellib üht-teist populaarsest Hiina veebikaubamajast. Lihtsalt huvi pärast, sest ta tahtis teada, kas need kaubad on tõesti nii ilusad ja head, nagu reklaamitakse. Täitis hoolikalt kõik nõutud väljad, kontrollis mitu korda üle ka koduse aadressi, taskutelefoni numbri ja postiindeksi – olemaks ikka kindel, et hiinlastest nobenäpud saadetise õigesse sihtkohta saadavad. Möödus paar nädalat ja siis surises telefon, andes märku sõnumist: „Sinu pakk saabus Tõstamaa Food Marketi pakiautomaati. Uksekood ...”
Veerand tundi rippumist kullerfirma klienditelefonil möödus muusikat kuulates. Lõpuks teenindaja vastas, palus vabandust, põhjendas juhtunut süsteemirikkega ja lubas paki õigesse kohta ümber suunata. Paar päeva hiljem tuli rõõmusõnum, et pakk on nüüd õiges kohas, Kanepi pakiautomaadis.
Tundub kurioosne, sest Tõstamaa asub Kanepist rohkem kui 200 km kaugusel Pärnu maakonnas. Aga veel kentsakamaks teeb selle asjaolu, et täpselt sama lugu juhtus kuu hiljem mehe abikaasaga, kes tellis endale kaugelt Hiinamaalt samalt veebiplatvormilt mõned ehted. Pakk saabus samuti Põlvamaa asemel Tõstamaale.
On juhtunud, et inimese kullerpakid lähevad pidevalt Mammaste asemel Ahjale, kuna seal on ka Tartu maantee. Kellegi pakid on antud Tartu kulleri kätte, kuna seal on ka Uus tänav, kellegi pakk on sõitnud Põlva asemel Põltsamaale ja teise oma Rõngu.
Kuna saabumas on aasta kõige tihedam pakkide saatmise aeg – jõulud –, siis on paslik teada, kuidas pakimajandus üldse toimib ja kuidas olla kindel, et saadetis ikka õigesse kohta jõuab.
Eksinud saaja või töötaja, teinekord ulakas kleeps
Selgitusi jagab Omniva sorteerimise juht Evert Rööpson. Olgu siinkohal rõhutatud, et eespool mainitud juhtumitega pole Omniva seotud.
„Pakid jõuavad üldjuhul valesse sihtpunkti kahel põhjusel. Mitmetel juhtudel on põhjuseks saatjapoolsed eksimused saaja andmete sisestamisel. Võib juhtuda, et saatja on valinud kogemata loetelust vale pakiautomaadi, mis küll sarnase nimega, kuid asub sootuks teises piirkonnas. Teine peamine põhjus on seotud töötaja, kas siis kulleri või sorteerija inimliku eksimusega. Süsteemid võivad küll olla automatiseeritud, kuid vahel juhtub, et käsitööd nõudvates töölõikudes asetatakse pakk vale piirkondliku jaotuskeskuse või teise kulleriringi pakkidega kokku. Sellised juhtumid tulevad aga õige pea välja, pakk liigub tagasi sorteerimiskeskusesse ning väljastatakse õigesse sihtkohta järgmisel päeval. Üks harva esinev näide on selline, et pakil olev aadresskaart või pakk ise kleepub teise paki külge ning sorteerimisliin sorteerib seetõttu paki valesse sihtkohta.
Vahetevahel, eriti kõrge pakimahuga perioodidel, tuleb ette, et kliendi eelistatud pakiautomaat on täis ning pakke sinna juurde ei mahu. Seejärel kasutame kliendi poolt eelistatud alternatiivset pakiväljastuskohta. Kui seda pole määratud, siis selleks, et pakk kiiremini kohale jõuaks, suunab Omniva neid ka ise lähedal olevatesse pakiautomaatidesse või postkontoritesse. Juhul kui lähedal teist sobivat väljastuskohta ei ole, võtame kliendiga ühendust ning lepime kokku, milline võiks olla parim lahendus.”
Rööpsoni sõnul tuleks alati veenduda, et pakki või ostu vormistades sisestatakse õiged saaja andmed. Kullerpakkide puhul tuleks lisada ka asula ja postiindeks, et pakk ei jõuaks sama tänavanimega kohta teises linnas. Kontrolliv pilk võiks üle vaadata ka saaja telefoninumbri – aeg-ajalt juhtub sedagi, et mõni number on läinud vahetusse ning seetõttu ei jõua teavitus kliendile kohe kohale või saab SMS-teavituse teine inimene.
Petturid ootavad pikisilmi jõule
Kuna jõulude ajal on pakisaatmise kõrgaeg, siis ootavad seda ilmselt pikisilmi juba ka Eesti ühe viimase aja kõige kiiremini areneva majandusharuga – petturlusega – tegelejad. Ja teada on, et selle ala spetsialistid muutuvad üha leidlikumaks ning üllatavad üha uute tehniliste lahendustega.
Kuidas pakimajanduses mitte petta saada, selgitab Omniva innovatsiooni- ja tehnoloogiajuht Martti Kuldma:
„Õngitsuskirju ja libasõnumeid saadetakse väga paljudel telefoninumbritel, mis on suvaliselt tuletatud või ostetud küberkelmide poolt kokku pandud andmebaasidest – see on üsna lihtne.”
Küberkelmid on leidnud erinevaid viise, kuidas inimestelt nende pangakaardi paroole, kontoandmeid või raha kätte saada. Enamasti viidatakse sõnumis või e-kirjas tollitasude maksmisele või teatatakse puudulikest andmetest, mis takistavad paki kohaletoimetamist.
„Soovitame inimestel olla valvsad ja enne ühelgi lingil klikkimist või andmete sisestamist täielikult veenduda, et tegemist on tõepoolest Omniva saadetud teavitusega. Meie saadetud sõnumites on viide ainult omniva.ee lehele,” sõna Kuldma. „Me ei küsi pangakaardi andmeid ega paki väljastamisel makset ette mobiilis või e-kirjaga. Paki eest makstakse paki saatmisel või kättesaamisel. Kindlasti tuleb tähelepanelikult üle kontrollida e-kirja saatja aadress ja veebiaadress, kuhu teavituses suunatakse.”
Kuldma sõnul on 95% libakirjadest saadetud segaselt e-posti aadressilt, kus pole Omnivat mainitud. Üldiselt on need ingliskeelsed ja võõrapärased. Samuti on paljud kirjad vigases eesti keeles ning kummalise, uduse visuaaliga. Tihti on kasutatud Omniva vana logo.
Kuldma rõhutas, et ettevaatlik tasub olla ka siis, kui päriselt Omnivalt saadetist oodatakse – õngitsuskirju on liikvel palju ja pakiautomaatide kasutamine väga populaarne, mistõttu pole tavapäratu, et libakirju saavad ka inimesed, kes ootavad pakki päriselt. Liba- ja õngitsuskirjadest tasub kindlasti rääkida pere eakamatega, kes võib-olla ei ole alati nii tähelepanelikud ja kes tihti klikivad linkidel ja sisestavad oma andmed, kuna kirjas või sõnumis on rõhutatud, et nad on mingi raha või tasu võlgu.
Inimeste kontakte saadakse ka näiteks kinnisvarakuulutuste juurest ja sotsiaalmeediast – nii et tasub mõelda, kuhu oma andmed avalikult üles panna või millises veebikeskkonnas need nähtavaks teha.
Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 17/10/2024 09:10:19