Võru instituut kuulutas hiljuti välja konkursi asutusele uue direktori leidmiseks: viimased ligi 15 aastat instituuti juhtinud Rainer Kuuba leiab, et tal on aeg anda võimalus uutele tegijatele. Ametist lahkuval Kuubal on üht-teist öelda ka kultuuriministeeriumi auditi kohta, milles muu hulgas kritiseeritakse instituudi sisekontrollisüsteemi ja pannakse kahtluse alla Võru instituudi staatus riigiasutusena.

52-aastane Rainer Kuuba on põline metsamees. 1994. aastal lõpetas ta põllumajandusülikoolis metsamajandamise eriala ning 2003. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö teemal „Metsade majandamine ja selle mõju metsaelustikule”. Ta on töötanud spetsialistina Eestimaa Looduse Fondis ja Karula rahvuspargis ning metsakorraldajana Eesti Metsakorralduskeskuses. 2010. aastal asus ta Enn Kasaku, Kaido Kama ja Külli Eichenbaumi järeltulijana kultuuriministeeriumi valitsusalas tegutseva riikliku teadus- ja arendusasutuse – Võru instituudi direktoriks. Kuuba on instituudi juhtimise kõrvalt löönud kaasa poliitikas ning võtnud sõna säästliku metsamajandamise teemal.

Järgmise nädala lõpuni saab esitada avaldust, et asuda tuleva aasta 1. jaanuarist neljaks aastaks Võru instituudi direktori ametikohale.

„Üts küländ kehvä tüükotus saa varsti priis, a tuu-iist om miiskund maailma kõgõ parõmb,” on Kuuba ise töökuulutust jagades nalja visanud. „Kiä rassõt juhitüüd ei pelgä ja taht hindäle maailma kõgõ parõmbat miiskunda, sõs toolõ om taa õkva õigõ konkurss, kohe uma paprõ saata.”

Kuubalt on kommentaariumis uuritud, miks ta ameti maha paneb ja kas tal on nüüd plaanis täiskohaga metsameheks hakata. Mees on vastanud, et tal lõpeb juba kolmas tähtajaline leping ja ta on olnud instituudi direktori kohal juba pea poole asutuse ajaloost – see pole aga hea, kui direktor liiga kaua ametis on, sest nii jääb areng seisma. Võru kultuuri saab ta enda sõnul elada ka direktoriametis olemata ja metsas peaks tõesti käima rohkem, kui selle ameti kõrvalt on õnnestunud.

Sama ütles Kuuba ka LõunaLehele. Ta tõi välja, et Võru instituudi tööleping on vastavalt seadusele tähtajaline ja kuni viis aastat. Kultuuriministeeriumi määruse järgi kuulutatakse uus konkurss välja, kui direktori töölepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui kolm kuud. See tähendab, et regulaarselt iga viie aasta tagant oktoobri alguses kuulutatakse välja konkurss Võru instituudi direktori valimiseks, ja nii oli ka tänavu 3. oktoobril. Kuuba on nendest konkurssidest osa võtnud juba 2009., 2014. ja 2019. aastal ning neil kordadel osutunud ka valituks.

„Arvestades, et Võru instituut saab järgmise aasta 14. märtsil 30-aastaseks, siis jämedalt võttes olen poole sellest ajast Võru instituuti juhtinud mina. Loomulikult on ka mul võimalus kandideerida neljandaks perioodiks. Aga see ei ole hea, kui asutuse juht jääb oma kohale liiga kauaks,” ütles Rainer Kuuba. „Organisatsioonide arengu eelduseks on, et iga mõne aja tagant tuleb uus juht uue energia ja uute ideedega. Seetõttu pean otstarbekaks, et nüüd ma neljandaks perioodiks enam ei kandideeri ja annan võimaluse teistele. Võru instituudi direktoriks sobivaid inimesi ju kindlasti on. See töö on küll stressirohke, aga selle eest on instituudis, mille hulka kuuluvad ka neli Vana-Võromaa muuseumi, maailma parim kollektiiv. Kes soovib endale maailma parimat meeskonda ja ei karda direktoritööga kaasnevat stressi, sel soovitan kindlasti kandideerida ning hiljemalt 27. oktoobriks oma dokumendid esitada.”

Audit: instituut pole evalveeritud
ERR vahendas hiljuti kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna tehtud auditit, milles hinnati Võru instituudi sisekontrollisüsteemi toimimist ja leiti, et see vajab oluliselt parandamist. Samuti leiti auditis, et instituudi tegutsemine riigiasutusena pole parim variant.

Auditis nimetati kriitiliselt asjaolu, et aastast 2011 ei ole Võru instituut evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Teadusasutuse evalveerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse teadus- ja arendusasutuse vastava valdkonna taset võrreldes selle rahvusvahelise tasemega. Hindajad märkisid, et 2010. aastal saadi evalveerimisel negatiivne tulemus ning uus evalveerimine on direktori selgituse kohaselt ressursipuuduse tõttu tegemata jäänud või edasi lükkunud. Ka 2023. aastal on olukord sama – instituut ei ole evalveerimist taotlenud, kirjutatakse auditis.

Auditi autorid märgivad, et instituudi tegevusvorm riigiasutusena ei ole riigireformi eesmärki ja tegevusvormi hindamise tulemusi arvestades ülesannete täitmiseks sobivaim. Seetõttu tuleks algatada arutelud instituudi tegevusvormi analüüsiks ning vajaduse korral ümberkujundamiseks.

„Võru instituut saab edukalt toimida, kasutades muud tegevusvormi, kaasates enam ka kogukondi. Sarnaselt teiste kultuuriruumide instituutidega, saab riik jätkata rahastust, kuid asutajatena võiksid olla eestvedajad kohalikud,” leidsid auditi autorid. Kultuuriministeerium on pakkunud ühe variandina välja, et instituudi võiks kujundada ümber tavaliseks hallatavaks riigiasutuseks või sihtasutuseks. Üks variante on ministeeriumi hinnangul jätkata vanaviisi riigiasutuse vormis niinimetatud teadusasutusena. „Kui positiivne evalveerimine ei õnnestu ja krooniline rahapuudus teadustöös suureneb, siis väheneb võimalus palgata teaduskraadiga töötajaid,” kirjutati auditis.

Kuuba: audit on ebaprofessionaalne
Võru instituut auditis väljatooduga ei nõustunud. Endiselt ei nõustu sellega ka tänane asutuse juht Rainer Kuuba. Ta peab veidraks, et ühte raadioloosse on kokku pandud instituudi direktori valimise konkurss ja mullukevadine siseaudit.

„Kusjuures see on kõige halvemini tehtud audit, mida ma olen näinud, ja ma olen auditeid näinud palju,” kritiseeris ta. „Kuna enne Võru instituudi direktoriks saamist töötasin aastaid audiitori ja vanemaudiitorina ning seetõttu olen auditi standarditega päris hästi kursis, siis olin 2023. aasta kevadel siseauditi aruande projekti lugedes ebameeldivalt üllatunud, kuidas üks audit saab olla sedavõrd ebaprofessionaalne.”

Mullu mais saatis instituudi juht ministeeriumi kantslerile ametliku kirja, kus tõi välja suuremad mittevastavused auditi standarditele – neid said 46.

„Mis evalveerimisse puutub, siis ka see on üks neist paljudest näidetest, kuidas audiitorid ei ole auditi standarditest kinni pidanud. Ei ole nii, et „ka 2023. aastal on olukord sama – instituut ei ole taotlenud evalveerimist”,” tõi Kuuba välja. „Tegelikult 2023. aastal me esitasime evalveerimise taotluse, misjärel Võru instituudi evalveerimine lisati 2024. aasta evalveerimise kavasse. Kultuuriministeerium eraldas instituudile 2024. aastaks ka sihtotstarbelist toetust 8000 eurot evalveerimise kulude osaliseks katmiseks – evalveerimise kogukulu on umbes 20 000 eurot. Tänavu kevadel sai tähtajaks esitatud evalveerimise jaoks vajalik nõuetekohane eneseanalüüsi aruanne ja muu vajalik ning 20. septembril olid Võru instituudis kohapeal olukorraga tutvumas ja intervjuusid tegemas seitse eksperti erinevate välisriikide teadusasutustest. Evalveerimise tulemused tehakse avalikuks 2025. aasta jaanuaris, nii et võtame rahulikult ja ootame.”

Instituudis on palju veel teha
Kui Rainer Kuuba käest küsida, milliste mõtetega vaatab ta tagasi 15 aastale Võru instituudi direktorina, siis leiab ta, et palju olulisi asju on ära tehtud. Ta toob rea näiteid. Käima on saanud võru keeletehnoloogia arendus (mh interaktiivne sõnaraamat koos audiolahendustega, neurokõnerobotid). Asutuste koostöös on valminud „Eesti kohanimeraamat” ja nüüd on ilmumas „Eesti perekonnanimeraamat”. Aastatepikkuse töö tulemusel on valmis kirjutatud võru keele grammatika, mis plaani kohaselt ilmub trükist järgmisel aastal. Ilmunud on võrukeelsete vanasõnade raamat, võrukeelsete kõnekäändude raamat, võro-eesti eksitussõnaraamat, võrukeelne „Kalõvipoig”, võrukeelset ilu- ja õppekirjandust, arvukalt võrukeelseid lasteraamatuid. Koostöös telekanaliga KidZone on ka mõned animasarjad saanud võrukeelseks. Vana-Võromaa muuseumides on audiogiidid eesti, võru ja inglise keeles (kahes muuseumis ka läti keeles). Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumis on ekspositsioon võru keele enam kui 2000 aasta pikkusest ajaloost, mis sellisena on maailmas ainuke. Vana-Võromaa koolides on järjepidevalt toimunud võru keele õpe ja lasteaedades tegutsevad võru keelepesad.

„Aga palju on veel ka teha,” nentis ametist lahkuv juht. „Näiteks võru keele ja võrukeelne õpe toimub ikka veel liiga väikeses mahus ja kõigil Vana-Võromaa lastel ei ole veel võimalik võru keelt õppida. Aga loodetavasti annab uus direktor uue hoo kõigele sellele, mida mina veel ei jõudnud.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/10/2024 09:08:54