Juba päris mitmed kaas-lõunamaalased on seda (Põim Kama, Kerti Visseli ja Triin Rätsepa avalikku kirja „Kagu-Eesti paraolümpia ehk 12 õhtusööki”, ilmus ka 26. septembri LõunaLehes) jaganud ja võtab üsna nõutuks. Kõik maakonnad peale Harju, Tartu ja ehk ka Rapla võiks kirjutada samasuguse kurva loo. Loodusseaduste vastu ei saa. Kõik ääremaad kõikides riikides kogevad sama. Mõnedes väga rikastes riikides ehk kõrgemal elatustasemel ja võib-olla ka proportsionaalselt vähem. Aga neid riike on väga vähe.

Ja läbikõlav lahendus tundub olevat, et eraettevõtted peaksid ääremaadele peale maksma ning riik peaks jaotama raha veel rohkem maksurikastest piirkondadest ääremaadele. Kurtmine ja erikohtlemise soovimine on viimasel kümnendil muutunud Eestis rutiiniks.

See unistus on toksiline. Võltslootus, et äkki juhtub ime. Üsna ebatõenäoline.

Ääremaal elamine on valik. Oma positiivsete tagajärgede ja ka negatiivsete paratamatustega.
Keegi ei tule ja aita. Ise tuleb hakkama saada. Omal viisil ja teistmoodi. Kui ei sobi, tuleb linna või välismaale kolida.

Tuleb ise välja mõelda, millega ja kuidas tegeleda. Mitte sellega, mis lihtsalt niisama meeldib või millega 'juba meie esiisad tegelesid', vaid sellega, mis tagab mõistliku äraolemise. Ja ikka meeldib ka. Keegi ei maksa kinni sinu isiklikke unistusi. Sa ise teostad neid. Riik või vald ei mõtle välja, millega sa peaksid tegelema ja mis on jätkusuutlik. Sina mõtled ja looduslik valik teeb ülejäänu.

Kolmest punktist:

1) 'Kapital'
Siin on mitu asja sassi läinud. On omakapital ehk investeering ettevõtte aktsiatesse ja osadesse ja on laen ehk võõrkapital.

On laenud füüsilistele isikutele ja on laenud ettevõtetele. Nende olemus on erinev.
Investeeringutega on lihtne: kui eraettevõtja leiab, et investeering on madala tootlusega või riskantne, siis ta ei investeeri. Kui hea, siis jookseb tormi. Pole kuhugi kaevata. 'Riik võiks ju investeerida'? Ma ei näe lähiajal seda miljardit tulemas ja ka riigi investeeringu puhul on oluline tasuvus. Võib-olla väiksema tasuvusega ja veidi suurema riskiga aga kindlasti mitte kahjumlik ja lõputu pealemaksmisega lõppev. What's the point (milles iva? – ingl k)?

Ettevõtte laenudega on samamoodi – kui risk on kõrgem, on intressimäär kõrgem ja kui risk on eriti kõrge, siis laenu ei anta. Kagu-Eestis on kümneid ja võib-olla ka sadu ettevõtteid, mis on vägagi edukad ja kasutavad mõistliku intressimääraga laene. 'Riik aidaku' on siin laenugarantiid ja intressisubsiidiumid. Mis eesmärgil?

Füüsiliste isikute laenumaht on otsene tuletis keskmisest sissetulekust, tööpuudusest ja selle riskist ning tööjõuturu paindlikkusest (lihtsus leida uus töö). Kus need on kehvemad, on risk ja intress kõrgem või laenu lihtsalt ei saa. Eesti Pank ei ütle, et te peate Võrumaale rohkem riskantseid laene andma, sest keegi ei maksa seda kinni. Majandusministeerium ei ütle, et makske rohkem palka või töökassa, et lõunaeestlased on erilised.

2) Elekter
Kui sinu tegevus vajab pidevat elektritoidet, siis tuleb tõepoolest investeerida generaatoritesse ja akudesse ning arvestada see oma ärimudelisse sisse. Kui koos varutoite kuluga on kehv ärimudel, siis tuleb millegi muuga tegeleda.

Kindlasti on uksi nii Eleringis, kohalikus omavalitsuses kui ministeeriumites, mida kulutada, aga kõigepealt tasuks oma šansse hinnata ja otsused teha. Keegi ei ole kohustatud sind aitama, kui sul on lihtsalt endale meeldiv idee, mis teostamiseks vajab 'kusagilt' raha, aga seda raha pole lihtsalt olemas.

3) Suhtumine ja kohtlemine
Suhtumist ja ka autoriteeti ei saa nõuda või ette kirjutada. See tuleb välja teenida. Mina näen palju maaeluromantikat ja positiivset suhtumist ääremaal elavatesse inimestesse. Rumalaid ja kõrke tuleb ignoreerida. Kurjad olid need konkreetsed inimesed, mitte võrukad. Kui Nursipalu asuks mujal, siis tunneks ennast puudutatuna kas läänlased, pärnakad või idavirulased. Ei midagi isiklikku.

Infantiilne vast mitte, aga võib-olla heas mõttes naiivne. Kapitali osas ka ehk väheinformeeritud. Võib-olla hoopis optimist. Võib-olla hoopis ettevõtlik ja osav, kes saab igal pool hakkama. Aga võib-olla hoopis heas mõttes hipi – ei huvita, mulle meeldib siin ja küll ma saan hakkama. Aga see kõik on võib-olla hoopis ääremaal elamise põhjus, mitte tagajärg. Ei maksa erikohtlemist nõudvat linnakultuuri maale tuua. Maal lõhnab ikka sita või silo järele, torm rebib puid ja mõnikord külmetab ja mõnikord uputab. Selline elu lihtsalt. Igaühele ei sobi.

Meedia ärimudel ongi reklaamiraha teenivatele klikkidele ja vastandumisele ehitatud. Loota teistmoodi on naiivne. Aga neid klikke jagub. Ignoreeri. Palka avalike suhete spetsialistid ja turundajad, kes teadlikult kujundavad mainet või tee seda ise. Või jäta lollustele teadlikult reageerimata. Koguvad klikke aga hoopis muu sõnumi peale.

Tore on tähtsaid riigiametnikke külla kutsuda. Eelmainitud PR-i ja turunduse mõttes õige samm. Kindlasti on nood ametnikud, kes on ka tihti poliitikud, huvitatud, sest kes ei tahaks end reklaamida hooliva ärakuulajana. Aga kui põhisõnum on: aidake ja andke raha, siis see jääb ainult vastastikuseks PR-stunt'iks (trikiks – ingl k), nagu meil siin linnas võõramaakeeli öeldakse.

Lüllemäesid on Eestis sadu. Kõikidele Lüllemäedele ametimehed ei jõua ja raha ei jätku. Kui 80% Eestist on Lüllemäe, siis on probleem kusagil mujal. Ja äkki nii ongi, nagu see on ja õnnelik olemiseks on mõni muu viis.

Oma mure kuulutamise asemel tasub keskenduda omal jõul lahenduste otsimisele, mitte analüüsile, et kes on süüdi. Kredex, EAS, KiK, Kulka on juba hea algus. Kõige olulisemad on ettevõtlus, ebatraditsioonilised ideed ja koha müüt – genius loci – iseloodud identiteet. Ainus väljapääs ääremaastumisest on eimillestki midagi tegemine. Ja kus on, sinna tuleb juurde.

Riigiametnikke võib kutsuda, aga pigem kutsuge neid, kellel on kogemus edukaks saamisega ja kes lahendusi pakuvad – edukaid ettevõtjaid. Ka Võru, Valga ja Põlva maakonnast. Seal on neid palju. Start-uppide asutajaid. Ideedegeneraatoreid. Miks ka mitte endisi võrukaid, välismaalasi või popstaare. Lahendus ei ole anna raha ja suhtu hästi. Lahendus on, et mul on piisavalt raha, minusse suhtutakse hästi. Nõmedikest ei tee ma välja ning ma olen rahul ja õnnelik.

Mina toetan teid. Rääkides ausalt, mida ma tean ja arvan ning oma parima teadmise juures soovitan.

* Loobu negativismist, ohvrimentaliteedist ja süüdlaseotsimisest.
* Keegi teine ei mõtle välja, mida sa pead tegema.
* Enne abi küsimist tee ise midagi ära ja tõesta, et sa suudad.
* Lase lahti lootusetutest ettevõtmistest. Ütle 'ei' rohkem, kui tundub mugav.
* Ignoreeri teiste negativismi. Sa oled hea. Maailma parim!
* Eimillestki on alati võimalik midagi teha ja see algab sinu peast.
* Ära alahinda hullumeelseid ideid ega põlga luhtunud eksperimente. Riskimata on võimatu võita.

Piirkondlikul taassünnil ja eneseabil on hämmastavalt palju ühiseid jooni.

 

Autor: ALAN REIN, hingelt võrukas; konsultant ja koolitaja
Viimati muudetud: 03/10/2024 09:02:49