Hooldekodu palat Räpina haiglas.

Räpina vald pole riigikohtu suvisest otsusest hoolimata tõstnud riigi madalaimat üldhoolduse hoolduskulude piirmäära ning peab aru, kas ehk tuleks selleks vajaminevat raha riigi käest kohtuga nõuda.

„Teie poolt LõunaLehes aprillis ilmunud põhjalik artikkel „Vanuritevaenulikuks tembeldatud omavalitsus ootab kohtu otsust” ootab järge,” pöördus toimetuse poole üks Räpina valla kodanik. „Nüüd, kus kohus on ära toimunud, saaksite Sibula [---] käest arvamust kuulda, miks ikkagi Räpina vallas ei tõsteta hooldekulude piirmäära? See on endiselt 380 eurot.”

Kodaniku viidatud Peeter Sibul on Räpina vallavolikogu esimees ja Räpina haigla juht.

Aprillis kirjutas LõunaLeht, et Räpina vald vähendas 1. jaanuarist 2024 üldhoolduse hoolduskulude piirmäära 380 eurole, tehes vallast seega Eesti madalaima piirmääraga ehk meie poole pöördunud kodaniku sõnul kõige vanuritevaenulikuma omavalitsuse. Näiteks Tartus oli vastav piirmäär üle 700 euro. 380 euroga polnud ega ole tänini võimalik üheski hooldekodus kohta saada. Ka õiguskantsler oli pöördunud märtsis omavalitsuste poole manitsusega, et nad peavad maksma täies ulatuses kliendi hoolduskulud. Räpina vald, Põlva vald ja Tartu linn pöördusid riigi vastu kohtusse.

Mullu 1. juunil jõustunud hooldereform pidi võimaldama riigi toel saada hooldekodukoha maksmisel hakkama keskmise pensioniga. Räpina viitas mullu suvel, et riigi arvutused hooldekodude elanike kohta ei klapi ja reformi tõttu jääb neil eelarves puudu 200 000 eurot.

Samal suvel selgus, et Räpina haigla tõstis üldhooldeteenuse tasu ja jättis enda kaetavate kulude osa väiksemaks. Hoolduskulude piirmääraks kehtestati Räpinas patsiendi kohta 475 eurot. Hooldekodu patsientidele tõi reform seega kaasa hoopiski märkimisväärse hinnatõusu.

Vallast öeldi tookord LõunaLehele, et Räpina saab – kui jagada riigi toetus hooldekodus olevate inimeste arvuga – ühe inimese kohta riigilt toetust ligi 380 eurot. Mõni KOV sai aga üle 1000 euro inimese kohta. Räpina leidis, et rahaliste vahendite eraldamisel ei ole omavalitsusi koheldud võrdselt.

Õiguskantsleri kevadises pöördumises öeldi, et seaduse järgi peavad vallad ja linnad katma inimese hoolduskulud täielikult, omaosalust ei tohi nende arvel kasvatada. „See tähendab, et vald või linn ei või piirata hoolduskulude katmist nii, et see ei kata inimese hoolduskulusid täielikult,” manitses õiguskantsler Ülle Madise.

Räpina vallas olid hooldekodude hoolduskulud vahemikus 625−576 eurot kuus.

Räpina volikogu esimees ja haigla juht Peeter Sibul ei soovinud kevadel olukorda kommenteerida, viidates, et riigikohtus oli KOV-ide üldhooldusteenuste rahastamise teemalise ühishagi menetlus alles käimas.

Riigikohus arutas omavalitsuste hagi aprillikuisel istungil, otsuse tegemisega läks aga aega. Kuid juulis teatati, et üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes peab seda ka rahastama. Omavalitsusüksustel on siiski võimalik nõuda üldhooldusteenuse korraldamiseks raha halduskohtule esitatud kaebusega, kui neil ei ole piisavalt vara oma ülesannete täitmiseks, märkis riigikohus.

Põlva ja Räpina valda riigikohtus esindanud advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Margo Lemetti ütles suvel LõunaLehele, et kuigi riigikohtu otsusega jäeti kohtusse pöördunud omavalitsuste taotlused rahuldamata, on otsus siiski omavalitsuste jaoks positiivne.

„Otsus tõi kaasa olulise õigusselguse, muu hulgas selles, mil viisil on omavalitsustel võimalik kohtu kaudu riigilt omavalitsuslike ülesannete täitmiseks raha juurde nõuda,” selgitas Lemetti. „Riigikohtu üldkogu rõhutas, et omavalitsusüksustel on siiski võimalus halduskohtule esitatud kaebuses nõuda riigilt omavalitsuslike ülesannete täitmiseks lisaraha, kui kehtiv omavalitsusüksuste rahastamise korraldus ei ole piisav. Selleks tuleb konkreetse kohtuasja raames ära näidata, kui palju olemasolevad kulud uue kohustusega suurenesid ning kui palju suurendas riik rahastust või vähendas teisi ülesandeid ja kohustusi. Kui selgub, et riigi eraldatud rahast ei piisa lisandunud kulude katmiseks, võibki kohalikul omavalitsusel olla õigus nõuda riigilt puuduliku rahastuse suurendamist.”

Kodaniku värske pöördumise ja riigikohtu suvise otsuse – milles osas on omavalitsusel olnud aega järeldusi teha – valguses küsis LõunaLeht Räpina vallavolikogu esimehelt ja Räpina haigla juhilt Peeter Sibulalt, milliseid muudatusi on vallal (ja Räpina haiglal) plaanis riigikohtu otsuse järel hoolduskulude valdkonnas teha. Ehk – kas ja millal kavatsetakse muuta tänini 380-eurost hoolduskulude piirmäära?

Sibula vastus oli napp, aga konkreetne.

„Vastuseks teie küsimustele teatame teile järgmist: vallavolikogus piirmäära muutmist arutatud ei ole, kuna puuduvad rahalised vahendid piirmäära tõstmiseks. Oktoobrikuu jooksul otsustame, kas lähme riigikohtu otsusele tuginedes uuesti kohtusse, et nõuda õiglast teenuse finantseerimist riigi poolt,” teatas Sibul.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/09/2024 09:24:01