Foto: maalelamisepaev.ee

Samal ajal, kui üks riigiamet paneb Põlvas kinni klienditeeninduse ja veel mitmed teenused on maal kas kokku tõmmatud või sootuks kadunud, korraldavad maaeluga erineval moel seotud asutused maal elamise päeva. LõunaLeht uuris, mida maaelust arvavad kagunurga maaelanikud.

Vahetult enne sügise algust ehk eeloleval laupäeval on järjekordne maal elamise päev, kus kampaanias osalevate valdade esindajad tutvustavad uudistajatele oma valla koole, lasteaedu, kultuuriasutusi ja mida iganes veel. Kagunurga kolmest maakonnast võtab päevast osa vaid Põlva vald.

Sotsiaalkindlustusamet paneb tuleva kuu esimesest kuupäevast kinni klienditeeninduspunkti Põlvas. „Inimesed nurisevad selle sammu pärast, sest kõik vanemaealised ei oska arvutit kasutada ja osal neist ei olegi arvutit,” rääkis Tiia Kokmann-Konsap, Zerna ökotalu vanaperenaine Võukülast Räpina vallast.

Ta teab, et ruusalasi aitab arvutiga asjaajamistel kohaliku raamatukogu juhataja, kuid suletava kontori tööd ta päästa ei suuda.

Põlva valla avalike suhete spetsialisti Annely Eesmaa sõnul läheb selle sammu tõttu Põlvamaa elanikel elu taas keerulisemaks. „Kui pealinnas asuval ametil on kuskilt tarvis kokku hoida, tehakse seda maapiirkondade arvelt, mis näitab, et pealinnas ei olda maapiirkondade eluga kursis,” kõneles Eesmaa.

Olgu lisatud, et sotsiaalkindlustusameti leheküljel on kirjas, et ainuüksi ameti kommunikatsiooniosakonnas töötab kolm nõunikku ja üks spetsialist.

Kuid maakondadest on varemgi erinevate asutuste uksi suletud. „Meie kandis pandi postkontor ja nüüd ka kool kinni. Kui ei ole kooli ja tööd, siis hakkab maaelu tasapisi ümbruses kokku kuivama,” muretses Kokmann-Konsap.

Poodi samuti Ruusal enam ei ole. Ta oletas, et Ruusale võib veel autokauplus sõita. Kokmann-Konsap ostab toiduained Võru poodidest, sest mitmest Võru poest saab sellist kaupa, mida Põlva omadest ei saa. Mõlemasse linna on Võukülast 30 kilomeetrit.

Kokmann-Konsap toonitas, et tänu Marge Trumsile on kultuurielu Ruusal veel alles.

Mõnistes on olukord veidi positiivsem kui Ruusa ümbruses, sest teenustemajas võtavad nii perearst kui ka pereõde vastu ning kohal on ka sotsiaaltöötaja.

„Meil on postiautomaat ja päästeameti komando, kusjuures viimane on ülioluline,” ütles Eve Ilisson, kes on piirkonnas elanud 47 aastat ja on praegu töötav pensionär.

Ilisson märkis, et lootust sisendab mõnede noorte perede elama asumine piirkonda, kuigi elanike seas on ülekaalus vanemaealised. „Mõnistes on õnneks kool ja lasteaed veel alles ja kogukond on siin kokkuhoidev,” sõnas ta ja lisas, et kultuurielu on piirkonnas küll tagasihoidlik.

Ilissoni sõnul on Mõniste poes korralik kaubavalik ja poe lahtioleku ajad sobilikud.

Mõnistest on lõunanaabrite väikelinna Apesse, mille toidupoed on osale piiriäärsetele elanikele sama tuttavad kui oma kodukandi kauplusedki, vaid 11 kilomeetrit. Ilisson sõidab aeg-ajalt Apesse, mille toidupoest ostab hea hinnaga ning samas kvaliteetseid juur- ja puuvilju.

Lihaveiseid kasvatav Karmen (perenimi toimetusel teada) elab Võrumaa piiri ääres Valgamaal, kuid tööle sõidab ta Rebasemõisast Antsla valda, sest seal on loomad ja laut. „Meie piirkonnas elavad ka lastega pered ning meie kandi lapsed käivad Lüllemäe koolis,” ütles ta.

Kogu elu maal elanud Karmen ei oskagi esimese hooga öelda, millised olulised teenused on lisandunud, küll aga tõi ta välja mitme teenuse kokkukuivamise: „Antslas on nii SEB kui ka Swedbanki automaat, kuid mingist ajast ei saa neisse enam raha panna, vaid ainult raha välja võtta. Viletsamaks on läinud ka kirjade liikumine. Antsla Coopi poe kõrval asuvale Omniva kirjakastile on kirjutatud, et reedest teisipäevani kirjad ei liigu.”

Toiduaineid, mida oma küla inimesed ei kasvata, ostab Karmen kas Valgast või Antslast, kuid eelistab Valka sõita, sest seal on poode enam ja kauba valik suurem.

Maal elamise päeva mõttekusest
Eeloleval laupäeval saavad huvilised taas minna elu maal uudistama, kagunurgas küll vaid Taevaskoja külla.

Maal elamise päeva eesmärgi leiab nende kodulehelt, kus on see must valgel kirjas: „... avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida sobivat elupaika maal.”

Ilissoni sõnul on maal elamise päev suhteliselt mõttetu, sest vaevalt keegi kampaaniapäeval nähtu-kuuldu põhjal otsustab minna maale elama. Ka Nopri talumeierei perenaine Vilve Niilo sõnas, et kampaaniaga inimesi maale elama ei too, sest maal saab elada see, kes on hingelt maainimene.

„Maal peavad lapsevanemad olema lastele ka taksojuhid ja logistikud. Me sõidutame lapselapsed ise lasteaeda ja suuremad trenni. Õnneks käib Misso kandis koolibuss. Tulenevalt päevast, tuleb meil lapselapsi sõidutada koolipäevadel kas 60 või 100 kilomeetrit,” rääkis Niilo. Positiivse poole pealt tõi ta välja looduse ja puhta õhu keskel elamise ning linnulaulu kuulamise võimaluse soojal ajal.

Karmeni sõnul on päev vajalik, et kohaletulnud linlased näeksid, kuidas maal tegelikult elatakse, sest nähtu-kuuldu mõjul hakkab nii mõnigi linlane elu maal paremini mõistma. „Veelgi parema ettekujutuse maaelust ja -töödest saab talgupäevadel, mida võiks linnarahvale korraldada. Teine võimalus on töövarjupäev, kus linlased saavad aimu tegelikust maaelust,” pakkus ta.

Põlva valla arendusspetsialist Tiina Suur, kes koordineerib maakonnas kõnealust kampaaniapäeva, ütles, et päevast võtab osa vaid Taevaskoja küla, mis on ka varem sellel päeval osalenud. „Nad näitavad huvilistele oma eluolu ja viivad põnevale matkarajale, kõnelevad loodusest ja muust, mis kohaletulnuid huvitab.”

Suure sõnul on igasugune ettevõtmine, mille ajal saab oma tegemisi teistele näidata, suurepärane: „Huvilised saavad sellel üritusel Põlvamaast rohkem teada.” Ta lisas, et vallale ei maksa päeva korraldamine midagi.

Kampaaniapäeval ei osale Valga- ja Võrumaa omavalitsuste kõrval ühtegi valda veel Saare- ja Hiiumaalt ning Ida-Virumaalt. Eestis on 79 omavalitsust, neist 64 valda ja 15 linna.

Maal elamise päeva korraldamise juhtrühmas on 13, korraldusmeeskonnas viis inimest, k.a kommunikatsioonijuht, ning korraldustoimkonnaga on seotud 11 rohkem või vähem põllumajandusega seotud asutust. Igast osalevast omavalitsusest on päevaga seotud üks spetsialist.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/09/2024 09:17:07