Paljude kagueestlaste jaoks on 2000-eurone palk sama haruldane kui 500-eurosed rahatähed. Foto: Pixabay

„Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes teeniks meie kandis kaks tonni kuus,” kõlas üle kaguregiooni erinevates vestlustes, kui statistikaamet teatas riigi keskmise brutokuutasu tõusust 2007 euroni. Siiski on sellised inimesed meie kandis täiesti olemas – enamasti lahtise pea ja osavate kätega spetsialistid töötlevas tööstuses.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 2007 eurot, mis on üle 7% kõrgem kui mullu samal ajal. Töötajale tähendab see 1561 euro laekumist pangakontole. Mediaanpalk (sellest teenivad pooled inimesed rohkem ja pooled vähem) oli 1641 eurot, aasta varem 1524 eurot.

Kõrgeimad palgad olid jätkuvalt Tallinnas, Harjumaal ja Tartus, riigi madalaim aga Valgamaal – 1509 eurot. Põlvamaal maksti teises kvartalis keskmiselt 1563 ja Võrumaal 1567 euro suurust brutokuupalka.

Ka mediaanpalk (millest pooled teenivad rohkem ja pooled vähem) on Valgamaal riigi madalaim – 1297 eurot. Põlvamaal oli mediaanpalk 1360 ja Võrumaal 1339 eurot.

Kui vaadata tegevusalade järgi, siis küünib mõnes vallas keskmine kuupalk ka üle 3000 euro, näiteks elektrienergia, gaasi ja õhuga varustamise valdkonnas, vee- ja õhutranspordis, sideteenustes, programmeerimises (3862), finantsteenuste ja kindlustuse valdkonnas. Rõivatootmise ja kodutehnika parandamise valdkonnas tegutsevad inimesed saavad keskmiselt 1100 euro ringis palka (bruto).

Meie kandis levinud puidutöötlemise valdkonnas paistab keskmine palk statistikaameti andmetel olevat 1900 euro ringis.

Riigikogulane: tööstust peab tegema!
Riigikogu kagueestlasest liige Igor Taro (Eesti 200) postitas hiljuti 2000-eurose keskmise palga teemal sotsiaalmeediasse omajagu furoori tekitanud käsitluse.

„Lugesin uudiseid keskmise palga kohta ja järgnevaid meediakäsitlusi sellest, kuidas Lõuna-Eestis keegi ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes teenib 2000 eurot,” kirjutas Taro. „Tegin ka kaheminutilise uurimuse antud teemal ja tulemused olid hämmastavad.”

Ta tõi välja, et kommenteerijate meelest olevat kuskil mingi müstiline „avalik sektor”, aga mitte arstid-õpetajad, vaid mingid ametnikud, kes ainsana ehk sellist palka saavad, ja need ka kõik Tallinnas.

„Ma ei tea, millises kohas selline „uurimus” läbi viidi, aga mul võttis aega umbes kaks minutit, et avada Võru- ja Põlvamaa nelja laialt tuntud tööandja maksustatava käibe ja tööjõumaksude andmed. Töötajaid neil suurusjärgus 100–270. Mullegi üllatuslikult selgus, et kõigis neis on brutopalga arvutuslik keskmine üle 2000, enamikus ka neto,” kirjutas riigikogulane.

„Tegu täitsa tavalise töötleva tööstusega, kus mehed ja naised tunkedes ja müras tööpinke opereerivad, tõstukeid juhivad, jälgivad konveierit jne,” jätkas ta. „Keskmine ei tähenda muidugi seda, et kõik sama summa kätte saavad, muidu see poleks ju keskmine. Ja samas mingi osa saab sellest ka rohkem. Ei ole mõtet ette kujutada, et tööstusettevõte hoiab kontoris bürokraatide armeed, kes on hästi tasustatud, ja kõik töömesilased rügavad miinimumi eest. Valdavalt erasektor ikkagi optimeerib oma juhtimist nii, et lisandväärtust mittetootvaid palgasaajaid poleks.”

Igor Taro tõdes, et piirkondlik keskmine palk Lõuna-Eestis jääb tõepoolest Eesti keskmisele tunduvalt alla, rääkimata Harjumaa omast. Aga selle olukorra parandamiseks oleks tema sõnutsi oluline mõista ka põhjust ehk kohalikku majandusstruktuuri.

„Siinkohal püüdsin leida ka neid ettevõtteid, kes maksavad tunduvalt vähem, ja ma ei eksinud: põllumajandus, turism ja toitlustus, jaekaubandus. Numbrid jäävad Eesti keskmisest ca kaks korda alla ja sealt tulebki Lõuna-Eesti madalam palk – liiga vähe hästi tasustatud töötlevat tööstust, oleks õige vastus, mitte liiga vähe ametnikke. Seega peaks majandusolukorra parandamiseks keskenduma töötleva tööstuse muredele, mis peituvad osalt ka hariduses, energeetikas, ressursi kättesaadavuses ja regulatiivses keskkonnas. Ja tööstusega käib kaasa ka teatav mõju ümbritsevale keskkonnale: nähtav, kuuldav, aga see ongi kõrgema keskmise palga hind. Üldine rahu ja vaikus valitseb ainult surnuaias. Vot nii on lood.”

„Ole hea, Igor, tule pilvede ja soovmõtete otsast tagasi maa peale. Musta juba valgeks ei räägi. Räägime ikka võrreldavatest asjadest,” on Taro postitust kritiseerinud põlvalasest EKRE mees Indrek Käo ning toonud välja tabeli mediaanpalkadega, mis paljude meelest kirjeldavad olukorda palgaalal täpsemalt. Nagu ülal mainitud, on see kolmes Kagu-Eesti maakonnas 1300 euro ringis ehk umbes 1100 eurot kätte.

Igor Taro postitusele on teiste seas vajutanud pöidlamärgi rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

Põllumehest poliitik, valgamaalane Kaupo Kutsar on samuti Taro väljatoodut kritiseerinud. Valgamaa ja üldse terve meie kandi suurimaid tööandjaid uurinud mees leidis, et asi pole sugugi nii ilus, kui Taro on kirjeldanud. Üldjuhul on tema sõnul paremad palgad vaid puidutööstustes ning samas on puidufirmades ka miinimumilähedasi palkasid.

Igor Taro vastas seepeale, et tema postituse mõttest on veidi valesti aru saadud. „Vaatasingi selle tagamõttega teatud ettevõtteid, et näha, kus need üle keskmise teenijad on ja kas neid meie kandis üldse olemas. Ja tõingi välja, et nad on olemas töötlevas tööstuses, aga miks piirkonnas ikkagi asi keskmisest nii palju halvem – sest valdavalt makstakse vähem. Ja siis tuleb teha valikuid – kas lubada ka tööstusi või leppida kehvema palgaga,” kirjutas ta.

Kes maksavad töötajale 2000 eurot kuus?
LõunaLeht hindas Igor Taro postitust lugedes, et tema poolt luubi alla võetud neljast tuntud meie kandi ettevõttest kaks võivad olla Barrus ja Toftan. Nagu selgus, oli see hinnang täpne. Lisaks neile kahele Võrumaa puidutööstuse lipulaevale olid riigikogulase miniuuringu all veel Acino (Põlva ravimifirma) ja Peetri Puit (samuti Põlvast).

Vaatasime samuti nende nelja palganumbreid.

Viimati 269 töötajaga ASi Barrus arvutuslik keskmine brutopalk oli tänavu teises kvartalis Inforegistri andmetel 2595 eurot (Taro kasutatud andmestiku põhjal lausa 2804€, vt ka juuresolevat väljavõtet – VV), mullu kolmandas kvartalis sadakonna euro võrra suuremgi.

ASil Toftan oli viimati 95 töötajat ja arvutuslik keskmine brutopalk 2920 eurot – mullu viimases kvartalis aga ligi 3200.

Acino Estonia OÜ töötajate arv oli 103 ja keskmine teise kvartali brutopalk 3500 eurot, esimeses kvartalis üle tuhande euro väiksem ehk 2465.

OÜ-l Peetri Puit (Arcwood) oli viimati palgal 98 inimest, kelle keskmine kuupalk 1920 eurot.

Kutsekooli juht: maksab tark töö tööstuses
LõunaLeht uuris Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse (EWERS) direktorilt Eveli Kuklaselt, milliste seal koolis õpetatavate erialade puhul on inimesel hea lootus teenida tulevikus Eesti keskmist või isegi kõrgemat palka ehk siis, milline eriala ja töö võiks meie kandis tuua kenasti leiva lauale?

Kuklane ütles esiteks, et EWERSi erialade hulgas on kõige nõutum ja tõenäoliselt ka kõige kõrgema palga perspektiiviga mehhatroonika õppekava. Omamoodi indikaator on tema sõnul seegi, et kui kooli on otsitud selle valdkonna kutseõpetajat, siis kogenud mehhatroonikut tööturul õpetajapalk ei köida. Sealjuures on tema sõnul EWERSi täiskohaga õpetaja töötasu üldjuhul Eesti keskmise palga tasemel. Mehhatroonikaga käsikäes on Kuklase sõnul kõrgem potentsiaal ka metallitöötlemise erialadel, mis ühiselt masinaehitusvaldkonda panustavad.

„Hea perspektiiv keskmiseks või üle keskmiseks palgaks on tegelikult töötleval tööstusel, aga eks ettevõtted on erinevad. Kelle automatiseerituse tase on kõrgem ja töö keerukam – eeldades laiemat spektrit kompetentse –, selle palgapakkumine on tavaliselt ka kõrgem,” sõnas Eveli Kuklane.

Et kõrgem ja mitmekesisem erialane kompetentsus saab palgaga tasutud, näitab tema sõnul ka hiljutine uuring, kus võrreldi koolilõpetajate tööle rakendumist. Kui gümnaasiumi lõpetanud noormees ning kutsekeskhariduse omandanud noormees õpinguid ei jätka ja suunduvad mõlemad tööturule, on kutsekeskharidusega noormehe palk keskmiselt 18% kõrgem kui gümnaasiumilõpetanul. Õpingute jätkamine kutsehariduse 5. tasemel või kõrgkoolis tõstab palka veelgi. Seega on statistiliselt elukestvas õppes osalemisel ja palgal tugev korrelatsioon, märkis Kuklane.

„Kokkuvõttes: meie piirkonnas maksab korralikult tark töö tööstuses,” sõnas EWERSi juht.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/09/2024 18:40:05