Kärbseseen. Foto: Wikimedia Commons

Tänavu on seenemürgistuse või selle kahtlusega helistanud mürgistusinfoliinile 16662 üle 60 inimese. Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Mürgistusinfoliinile pöördujaid on enim Harjumaalt.

Mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et järjestikused head seeneaastad toovadki kaasa varasemast rohkem seenemürgistusi. „Eelmisel aastal helistati mürgistusinfoliinile sel teemal hooaja lõpuks rekordiliselt 123 korda ning oleme tänavu juhtumite arvuga täpselt samas graafikus. Rohke kõnede arv teeb murelikuks, sest kõik seenemürgistused on ennetatavad,“ sõnas Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. 

Mürgistuste vältimiseks tuleb korjata ja süüa ainult neid seeni, mida kindlalt tuntakse. Eesti metsades on mitmeid söögiseeni, mis on äravahetamiseni sarnased mürgiseentega. 

„Panen kõigile seenelistele südamele, et seeneäppides või sotsiaalmeedia seenegruppides olevad pildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Fotol võivad valgus või muud tegurid nii seent kui ka pilti niivõrd mõjutada, et seene õige tuvastamine selle järgi pole võimalik. Samuti võidakse gruppides seenemääratlusi pakkuda umbropsu ja asjatundmatult. Kahtluse korral jäägu seen parem metsa. Seeni oskavad tuvastada vaid seeneteadlased ning hea võimalus seeneteadlastega kohtumiseks on näiteks Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusel,“ lisas Oder.

Seeneroogadest põhjustatud mürgistuskõnede suur osakaal sunnib üle kordama, et seened tuleb puhastada ja süüa samal päeval, sest seened riknevad kergesti ning ülessoojendatud seenetoit ärritab seedetrakti. Seenehoidiseid kohe tarbima ei pea. „Ka külas olles tuleks uurida, milliseid seeni on pakutavas roas kasutatud, et hiljem võimaliku mure korral asjakohast abi saada,“ soovitas Oder. 

Mürgistuse või selle kahtluse korral tuleb helistada mürgistusteabekeskuse infoliinil 16662 ja järgida antud juhiseid. Infoliin on anonüümne, avatud ööpäevaringselt ning sealt saab abi eesti, inglise ja vene keeles.

Seenemürgistuste kahtluse korral tuleb võimalusel teha kindlaks, mis seeni on söödud. Oluline on seejuures seente söömise ja sümptomite tekke aeg. 

Mitmete seenemürgistuste korral on abi aktiivsöest. Igas kodus võiks olemas olla täiskasvanu kohta 50 grammi ehk 200 tabletti aktiivsütt. Enne aktiivsöe manustamist tuleb kindlasti nõu pidada mürgistusinfo spetsialistiga ja manustada aktiivsütt vaid spetsialisti nõuannete järgi.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/09/2024 08:48:03