Sullerite „äriideed”: jätaks renditõstuki endale või müüks nähtamatut kütust

Võru ja Põlva kohtunikel tuli sel suvel mõista õigust ühe mehe üle, kes nii-öelda tuima näoga jättis igaveseks rendifirmale tagastamata sealt laenatud korvtõstuki, ja mehe üle, kes pettis heausksetelt ohvritelt välja kena summa odava kütuse eest, mida tal polnud plaaniski ostjale üle anda.

40-aastane Urmas oli sel suvel Võrus kohtu ette jõudes veel varasema tingimisi määratud kriminaalkaristuse katseajal. Mullu kevadel määrati talle pea kümme kuud vangistust tingimisi (enam kui kaheaastase katseajaga) korduva kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilise ilma juhiloata sõitmise eest. Sedakorda aga süüdistati Urmast omastamises. Karistuseadustik ütleb selle kohta nii: valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt rentis Urmas mullu aprillis ühelt ettevõttelt korvtõstuki Dino, mis maksab 19 500 eurot. Tõstuk oli mõeldud „mõne päeva pikkuseks tasuliseks kasutamiseks”. Urmas toimetas korvtõstuki ettevõttele teadmata kohta ega viinud seda enam kunagi tagasi.

Kannatanu esindaja on korvtõstukit korduvalt tagasi nõudnud, kuid see on jäänud saamata. Kohtueelse menetluse käigus ei õnnestunud välja selgitada, kus see asub, kas Urmas on selle maha sahkerdanud või kasutab seda kuskil salaja ise. Mõistagi ei andnud rendifirma mehele luba enda korvtõstukit näiteks maha müüa või pantida.

Urmase üle mõisteti kohtu kokkuleppemenetluse korras. Omastamise eest määrati talle seitsmekuuline vangistus. Varasema karistusega koos kujunes liitkaristuseks aasta ja kaks kuud vangimaja, ka sedakorda aga tingimisi – kahe aasta ja kolme kuu pikkuse katseajaga. Tal tuleb kinni maksta üle 400 euro kohtukulusid ja mõistagi hüvitada korvtõstuki seaduslikule omanikule 19 500 eurot.

34-aastane JR jõudis sel suvel Põlvasse kohtu ette kelmuse eest.

JR keeras mullu veebruaris kahe soodsa tehinguga kenasti ümber sõrme RK-nimelise inimese. Nimelt müüs ta tollele kahel korral turuhinnast märksa odavamalt – üks euro liiter – kütust. Nii tekitas JR RK-s enda suhtes usaldust ja veenis teda, et ka edaspidi võib hea hinnaga kütust saada.

Päev pärast viimast kütusetehingut helistas JR RK-le ning teatas, et suur kogus odavat naftatoodet on taas saadaval, aga esmalt tuleks tasuda tuhandeeurone ettemaks. RK-l polnud sellist raha kohe kusagilt võtta ja ta lubas selle hankida 1. märtsiks. 1. märtsil saadi RK elukohas kokku ning arutati asja. JR lubas RK-le 1200 liitrit kütust ja võttis selle eest ettemaksuna vastu 1200 eurot.

Sellest rahast oli 800 RK sõbra MM-i oma – too oli heast tehingust kuulnud ja soovis selles kaasa lüüa.

Kütus pidi RK koju toodama 1. märtsi õhtul. Paraku ei näinud mehed ei kütust ega ka enam oma raha. Süüdistuse kohaselt polnudki JR-il mingit kavatsust kütust üle anda.

Kelmus läks kütuseärikale aga kalliks maksma. Kohus määras JR-ile kelmuse eest viis kuud vangistust. Sellest arvestati maha kriminaalmenetluse lõpetamisel täidetud kohustus teha 45 ühiskondlikult kasuliku töö tundi. Alles jäi kolm kuud ja 15 päeva vangistust – see aga jäi kanda tingimisi pooleteiseaastase katseajaga.

JR peab maksma oma ohvritele tagasi vastavalt 400 ja 800 eurot ning tal tuleb hüvitada ka üle 1400 euro kohtukulusid.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 05/09/2024 08:36:34