Puhastamata lõõridesse jäetud tahm on tuleohtlik Foto: erakogu

Eelmise aasta septembris hukkus Põlvamaal hooldamata ning katkisest ahjust ja valedest kütmisvõtetest süttinud tulekahjus meesterahvas. Üle kogu Eesti oli sarnastel põhjustel puhkenud tulekahjudes hukkunuid veelgi.

2023. aastal toimus Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakondades kokku 129 eluhoone tulekahju, millest 18 said alguse kütteseadmetest. Lisaks said päästjad veel kümme kütteseadmest lähtuva ohuga seotud väljakutset, kus tulekahju puhkemist ennetati. Samuti käidi 50 tahmapõlengul, mis maja süttimise ennetamiseks päästjate sekkumist nõudsid.

Eelmainitud keerulisi ja ohtlikke olukordi saab vältida kütteseadmete regulaarse puhastamise ja seadme seisukorra hindamisega, mis tuleks korstnapühkijale usaldada. „Praegusel suvelõpu ja sügise alguse perioodil jõuab korstnapühkija veel kutsuda, et ta seadmeid puhastaks ja võimalikud vead üles leiaks,“ ütles Lõuna päästekeskuse annetusbüroo ennetuspartner Riivo Mölter. „Sel juhul jõuate enne külmade saabumist tulekahju ennetamiseks olulised parandustööd ära lasta teha.“

Asjatundjate sõnul on kõige ohtlikumad vead sageli lihtsalt ja vähese kuluga kõrvaldatavad. Nendeks muredeks on praod vuukides ning ahju või pliidi ebatihedad uksed. Kogenud korstnapühkija on ekspert, kes oskab hooldustööde kõrval anda soovitusi teie kütteseadme õigeks kasutamiseks. Seega – võtke ametimeestega julgesti ühendust! Õigesti küttes säästate küttematerjali ja hoiate ahju, pliiti, kaminat või muud kütteseadet lagunemast.

Kutsetunnistuseta spetsialistide töö kvaliteedile ei ole garantiid
Korstnapühkija ja pottsepp on küttesüsteemide spetsialistid, kes kinnitavad hooldus- või parandustöö järel teie küttesüsteemi ohutust päästeameti küttesüsteemide portaalis. Kutsetunnistuseta korstnapühkijad ja pottsepad seda ei tee ja nende tööle ega oskustele garantiid ei ole. Kutsetunnistuseta pottsepa või korstnapühkija tehtud tööga ei arvesta ka kindlustus. Kutsudes endale koju korstnapühkija, saate tema kutsetunnistuse olemasolu kontrollida aadressil www.kutseregister.ee. Eramaja küttesüsteeme võib hooldada iga tasemega korstnapühkija, kuid kortermajas spetsialist, kellel on korstnapühkija tase 4 või korstnapühkija-meister tase 5 kutsetunnistus. Pottsepatöid võib kortermajas teha üksnes kutsetunnistusega meister, eramajas võib seda teha ka omanik ise. Kutsetunnistusega korstnapühkijate ja pottseppade kontaktandmed on leitavad päästeameti ohutusportaalist ohutusportaal.paasteamet.ee/kuttesusteem/login.

Eramaja korstna peab iga viie aasta tagant üle kontrollima kutseline korstnapühkija
Kui eramaja omaniku oskused lubavad ja vahendid on olemas, siis võib oma maja korstnat ka ise pühkida, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda puhastama ja kontrollima ka kutseline korstnapühkija. Korter-, rida- ja paarismajades peavad kutselised korstnapühkijad käima igal aastal. Ise puhastades tuleb hoolitseda selle eest, et tahm saaks eemaldatud kõikidest küttesüsteemi osadest. Selle eesmärgi saavutamiseks jääb koduomanikul tihtipeale vajaka nii tööriistadest kui oskustest.

Puudused tuleb kiiremas korras likvideerida
Kui korstnapühkija avastab puhastustööde käigus, et küttesüsteemil on puudusi, teavitab korstnapühkija valdajat avastatud tuleohutusnõuete rikkumistest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduste kohta päästeinfosüsteemi. Väljatoodud vead tuleb koduomanikul kõrvaldada, vastasel juhul asub olukorra vastu huvi tundma tuleohutusjärelevalve inspektor, kes esitab puuduse kõrvaldamise nõude juba ettekirjutusena.

Korstnapühkija nõuanded ohutuks kütteperioodiks:

* Külmade ilmade korral vältige ülekütmist. Kui ühest ahjutäiest ei piisa, ärge koheselt uut ahjutäit puid koldesse pange, vaid kütke ahju harvemini kaks korda – üks kord hommikul ja teine kord õhtul.
* Mida kuivemaid puid kütmiseks kasutate, seda vähem tekib tahma ja rohkem saate sooja.
* Kui tõmme läheb halvaks ja ahi hakkab suitsu sisse ajama, on see märk sellest, et küttesüsteem vajab puhastamist.
* Enne siibri kinni panemist segage põlemisjäägid korralikult läbi ja sulgege siiber alles siis kui söed on kustunud.
* Kui kütate soojamüüriga pliiti, millel on kaks siibrit, siis tuleks avada umbes pooleks tunniks mõlemad siibrid. Nii on „pika ringi“ suitsul lihtsam korstnasse minna, sest korstnalõõr on juba üles soojendatud.
* Siiber peab olema alati täielikult avatud, et ei takistaks tõmmet. Kui tundub, et tõmme on liiga tugev, saad seda reguleerida pliidi alumise uksega, kuid mitte siibriga.
* Kütmise ajal peab tuba tuulutama, sest toas olev värske õhk soojeneb alati paremini, kui vana õhk. Kõige õigem on hoida aken kütmise ajal tuulutusasendis.
* Kütmiseks ahjudes ja pliitides on parim must või valge lepp. Mustal lepal on kütteväärtus suurem.
* Keskküttekateldes on sobiv kasutada ka kaske ja saart.
* Puidubrikett annab kõva kuumust, lõhkudes samas šamottkivist pliite, ahjusid ning kaminaid. Vajadusel võib puitbriketti kasutada keskküttekateldes või valmis metallpliitide kütmiseks.
* Lõõre ja seadmeid rikuvad ja lõhuvad kõiksuguste kilekottide, piimapakkide ja muu prügi põletamine.

 

Autor: MAREK KIIK, päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Viimati muudetud: 22/08/2024 08:55:25