„Pärast pole seal enam kalal käinud, ei taha jälle uusi rehve osta”

Teisipäeva hommikul polnud Järvere sadamas ega veidi eemal asuvas parklas kalameeste autodest ega treileritest jälgegi. Ühe vandaalide ohvri arvates ei julgegi paljud kaugema kandi kalamehed enam Järverest Vagulale minna. Foto: Vidrik Võsoberg

Maalilise Vagula järve ääres, Võru lähedase Järvere mõisa pargis on salapärasel kombel purunenud mitme kalamehe auto või paadihaagise rehvid, ühel ka esiklaas. Vähemalt üks ohvritest kahtlustab, et kohalikest külaelanikest peab keegi kalameeste peale vimma ega taha, et nad oma masinaid järve ääres pargiks. Külaseltsi esindaja kinnitab aga, käsi südamel, et Järveres niivõrd pahatahtlikku inimest ei ela ning kalameeste vastu pole kohalikel samuti midagi.

„7. augustil torgati Vagula järve ääres, Järvere mõisa pargis läbi kalastaja autol kõik neli rehvi. Kuritegu toimus ajavahemikul 14.30–16.30. Sellel suvel on samas kohas korduvalt ka teistel autodel torgatud läbi kõik rehvid, kaasa arvatud paaditreileri rehvid. Samuti on lõhutud esiklaas. Ehk et Järvere mõisa pargis liigub ringi pätt ja autosid sinna parkida on väga riskantne. Palun teavitage sellest inimesi, sest kulud lõhutud autode näol on suured ja midagi peab selles osas ette võtma,” teatati LõunaLehele.

Selle ebameeldiva vandaalitsemise, nagu ka lõhutud klaasi juhtumi ohver oli kalamees S. Mees läks kalale, jättis auto kaldale ja kui ta paari ahvenaga tagasi jõudis, ootas teda halb uudis. USA päritolu kastiga maasturil oli neli rehvi peene terariistaga läbi torgatud ja kummid täiesti tühjad. S. kutsus kodust naise koos kompressoriga ja sai rehvid niivõrd ära täidetud, et mõnekilomeetrine kodutee õnnestus katkiste rehvide kiuste läbida. Ja mõni nädal varem oli samas Järvere sadamas purunenud sama auto esiklaas. Paaditreileri rehvid olid terved.

„Mul vedas, et sain rehvid ära remontida, kuigi need pole enam need, mis nad enne olid. Neli suurt džiibi rehvi maksavad 1500 eurot vähemalt. Ja kui võtta veel see klaas, mis sisse löödi – Võru klaasiparanduse pakkumine oli 1850 eurot. Korralikku hävingut on nad korraldanud,” nentis S.

„Nad” on S-i hinnangul kalameeste peale pahurad kohalikud inimesed. Mehe andmetel olid samas kohas varem ka ühe auto rehvid noaga katki lõigatud – see ohver ei pääsenud tema sõnul enne treileri saabumist kuhugi ja rehvidki tuli välja vahetada.

„Sinna võõras päris kindlasti ei tule,” oli S. veendunud.

Enda sõnul katsetas ta hiljem kodus, kui pikk aeg läbitorgatud rehvidel täielikuks tühjenemiseks kulub – umbes poolteist tundi.

„Rehvid pididki peale minu tulekut kohe olema läbi torgatud. Ei saa teist varianti olla, kui et kohalik nägi, tuli kohe naaskliga ligi,” hindas ta. „Teisi autosid seal ei olnud ja võõraid lihtsalt niisama seal ei käi. Kõva terror käib seal.”

S. meenutas endale teadaolevaid ohvreid: tema auto esiklaas ja hiljem neli rehvi, ühe varasema loo puhul auto neli rehvi ja paaditreileri rehv, lisaks kuuldavasti veel ühe Mercedese rehvid.

Ebameeldivalt üllatavaks osutus S-ile ka järgmine päev. Ta otsustas Järvere külast randa viivat teed mööda (sadamateest järgmine) sõita ja natuke asju uurida. Külaelanikud olla tee millegipärast koonustega tõkestanud.

„Niikui viis meetrit sõita sain, oli kahelt poolt rahvas mul ümber, kõik röökisid. Üks tuli ja sõimas, et torkab mul kõik rehvid läbi. Naaskliga, täpselt nii, nagu eelmine päev tehtud oli. On seal ühe maja juures üks vanamees, kes lubas rehvid läbi torgata. Ütlesin talle, et sa lükkasid mul need rehvid eile ka läbi järelikult? „Jah, lükkasingi, lükkasingi!” Et tunnistas nagu üles. Aga lõpuks muidugi ütles: ah, ma tegin nalja. Tunnistajad kõrval kuulsid seda juttu. Politseile pärast ka ikka ütles, et tema ei teinud ja kõik,” kirjeldas mees.

S. hindab, et külaelanikele ei meeldi Vagula kaldal liikuvad ja parkivad võõrad kalamehed. Võru vallavalitsusest aga öeldud, et sadam on mõeldud kõigi jaoks. S. uuris vallast ka, et ehk oleks võimalik sadamasse kaitseks valvekaamerad paigaldada. Vallavalitsus vastas aga, et kaamerad paigaldatakse ainult vallavara kaitseks – ühesõnaga, sadamat turvama ei hakata.

„Oleks vaja, et nad vähemalt hakkaksid mõtlema, et nii need asjad ei käi, nagu maffia on seal,” lootis S. „Olukord selline, et ei julge sinna minna enam. Vald midagi ette ei võta, politsei midagi teha ei saa ja ongi kõik.”

Kahju 600 eurot
„Täpset kuupäeva peast ei ütle, oli umbes kuu aega tagasi,” alustas oma meenutust samuti Järvere sadamas vandaali ohvriks langenud D. „Läksin kalale, tulin tagasi ja neli rehvi olid noaga läbi torgatud. Neid ei lapi, olid külje pealt lõhki torgatud, uued rehvid ainult. Ja mitte ainult rehvid: lisaks tasakaalustamine, sõidud rehvitöökodade vahet jne. Mingi 600 eurot läks see kõik maksma.”

D. õnneks oli tema autol täielik kaskokindlustus ja nii tuli liikumisvõimetule autole treiler järele kindlustusfirma kulul. Vastasel juhul tulnuks kuludele veel umbes 200 eurot juurde kirjutada.

Miks ja kes auto rehvid võis läbi torgata, ei oska D. enda sõnul öelda. Kui pakkuda välja kohalike viha võõraste kalameeste vastu või üksiku nupust nikastanud vandaali tegutsemine, kaldub ta enda sõnul pigem uskuma esimest varianti. Politseist öeldud, et eks nad uurivad ja vaatavad.

„Pärast pole rohkem Vagulal kalal käinud. Ei taha enam uusi rehve osta,” sõnas D. lõpetuseks.

Külaseltsi esindaja: asi on tegelikust suuremaks puhutud
Järvere külaseltsi juhatuse liige Valli Lukin oli LõunaLehe kõne ajal mehega Vagulal kalavõrke nõudmas. Hilistes seitsmekümnendates ja kadestamisväärt vormis proua sai silmapilk aru, millest ajakirjanik Järverega seoses rääkida tahab.

„Mina olen kuulnud ainult sellest, et oli esiklaas ja peale esiklaasi lõhkumist tulid ka neli rehvi. Olen kursis, olin selle juures, tean täpselt. Aga see, mis seal enne oli, seda ma ei usu, sellist asja pole olnud. On tehtud see asi nagu suuremaks, suure kella külge pandud, et on enne ka lõhutud – enne lõhutud ei ole,” oli Lukin veendunud.

Purunenud auto esiklaasi loo kohta on külaseltsi esindajal küllalt lihtne ja vägivallavaba selgitus.

„Selle klaasiga oli selline lugu, et meie samal päeval, oli vist 15. juuli, saime oma parki, sinna puhkeplatsile varjualuse. Istusime seal, imetlesime varjualust ja sõitis mööda džiip ilusa uhke paadiga, pidas kinni. Tuli küsis, kas te olete kohalikud, et temal on autoaken kiviga katki löödud. Samal päeval oli seal maastikuhoolduse firma niitmas. Tema auto seisis seal ääres ilusasti ja me jõudsime niikaugele, et see niitja sõitis temast mitmed korrad mööda. Meil on endal ka juhtunud, et niidumasina alt lendab kivi ja kivi lendas talle aknasse, lõi katki. Nii et seda kivi keegi sinna klaasi ei löönud. See lendas sealt masina alt, seda pahatahtlikult keegi ei teinud,” rääkis Valli Lukin.

Lukini teada ei saanud S. ei hooldusfirmast ega vallavalitsusest rahuldavat tagasisidet ja sõitis järgmisel päeval pärast rehvide purunemist pahases tujus läbi küla.

„Meil seal küla keskel on üks endine kalamees, kes on praegu 85-aastane,” kirjeldas Lukin S-i kokkupuudet tolle väidetava rehvilõhkujaga. „Ta napilt kõnnib kepiga. Ja järve ääres ta enam ei käi. Eks ta targutis selline ole, ma tean. Pidevalt istub seal trepi peal. Ta ütles kalamehele niimoodi, et „oh, mina lõin, mul on noadki siin”. Kuulsin ka, kui ta karjus, et no mis kurat need suured laevad lähevad siin, mingu Peipsi peale. Ja tegigi siis sihukest kisa ja kära, et siis tuli uurija tema juurde ja kõik.”

„Tegelikult ei ole seal mitte mingisugust seost selliste asjadega, see vanamees natuke on targutanud ainult. Just nimelt nii vana mees, kes ei jõua järveni minnagi. Siin tõepõhja ei ole küll mingisugust,” märkis külaseltsi esindaja. Eakas taat tõmbas tema hinnangul endale S-i kahtlusi lihtsalt ärplemisega.

Lukin kinnitas, et Järvere külas inimest, kes „sellist asja teeks”, ei ole ja tema on veendunud, et vandaalitsemisi on olnud vaid üks. Selle põhjuseks hindab ta mõne S-i vastu isiklikku viha pidava inimese tegutsemist.

„See saab olla ainult niimoodi, et isiklik viha kuskiltki, keegi seepärast teinud seda talle, aga mitte meie küla inimene. Ja see, et mitu korda – ei ole. See üksainukene kord, sellesama mehega, kel aknasse kivi tuli ja kahe nädala pärast torgiti rehvid läbi. Rohkem siin külas selliseid asju olnud ei ole. Seda ei ole teinud meie küla elanik,” oli Lukin kindel.

Ühesõnaga, ütlete, et Järvere küla rahval ei ole kalameestega mingit viha ega vaenu?

„Absoluutselt! Meie küla hoiab korras sadama, meie külas vaadatakse, et oleks kõik korras, meil on oma promenaad ja rand – oleme saanud kõigi nende skuutrimeestega ka kokkuleppele, et need ranna poole ei sõida ja kõik. Meil ei ole mitte mingisugust sellist asja, et külarahval oleks kellegagi midagi. Seda julgen ma täpselt öelda, sest ma tunnen siin kõiki inimesi läbi ja lõhki,” kinnitas Järvere külaseltsi juhatuse liige.

Vald: see on kahetsusväärne
„Võru vallavalitsusse on jõudnud üks pöördumine, milles muu hulgas teavitati vallavalitsust sõiduauto lõhutud rehvidest,” kommenteeris Võru vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Katariina Ummelk. „On kahetsusväärne, kui taoline vara kahjustamine valla territooriumil aset leidis. Seadusvastaste tegude uurimisega tegeleb aga politsei. Pöörduja märkis ka oma kirjas, et on esitanud avalduse politseile.”

Ummelki sõnul võttis vallavalitsus ühendust Järvere külaseltsi esindaja Valli Lukiniga, kes selgitas, et Järvere küla rahval ei ole midagi kalastajate ja paadiomanike vastu.

„Pigem on olukord vastupidine ja Järveresse on oodatud nii kalamehed kui paadiomanikud. Vallavalitsus ja Järvere külaseltsi liikmed hoolitsevad paadislipi ümbruse eest, et tagada võimalused järvele pääsemiseks,” sõnas vallavalitsuse kõneisik.

PPA pressiesindaja Ragne Keisk ütles, et politseile on juulist alates teada kaks juhtumit. Mõlema osas on alustatud menetlused, mille käigu kogutakse praegu infot ning selgitatakse välja teo toimepanijat.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/08/2024 19:36:48