Rasmus Meema ja Aneth Traumann. Fotod: 1+X

Kaks noort Otepäält, arhitekt Aneth Traumann ja insener Rasmus Meema, on uusi ehitusviise otsides pööranud pilgud kodumaisele põhule.

Kui enamikule inimestele võib põhk seostuda põllutööde jäägiga, siis Traumann ja Meema soovivad tõestada, et põhust ehitamine ehitamine võib olla ühtaegu keskkonnasõbralik, kulutõhus ja esteetiline.

Maailmas otsitakse uusi ja loodussõbralikke lahendus ehitussektori keskkonnajalajälje vähendamiseks. Sellise väljakutse on vastu võtnud ka Aneth Traumann ja Rasmus Meema.

Mõlemad kuuluvad arhitektide uurimisrühma 1+X, mille eesmärk on arendada ehitussüsteemi, kus põhust valmistatud tehasepaneelid muutuvad tavapäraseks ehitusmaterjaliks. Noored ei mõtle lihtsalt ökoloogilisest arhitektuurist, vaid töötavad aktiivselt selle nimel, et majad oleksid ökonoomsed ja inimestele kättesaadavad.

„Soovime tuua ökoloogilise arhitektuuri igapäevaehitusse ja näidata, et põhk pole mitte ainult keskkonnasõbralik, vaid ka tõhus ja paindlik,” ütleb Aneth Traumann, kes lõpetas sel kevadel Eesti kunstiakadeemia magistriõppe arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal.

Rasmus Meema, kes lõpetas TalTechis ehituse projekteerimist ja juhtimist, lisab: „Põhu kasutamine näiteks elamuehituses on ka majanduslikult mõistlik. Lõuna-Eestis on palju põllumaad ja põhk on kättesaadav ressurss. Kui räägime inimestele, millega me 1+X tegeleme, on näha, et neil tekib huvi põhu kui ehitusmaterjali vastu. Meie töö ongi tutvustada võimalusi uuteks materjali kasutamiseks ja ühtlasi ise ennast arendada selles valdkonnas, mis on seotud uudsusega ehituses. Ehitus vajab uusi tuuli, mitte ainult digitaalsete lahenduste vallas, vaid ka uudsete materjalide ja mõtteviisi suunal.”

Siiani on põhu kasutus piirdunud põllumajanduse ja loomakasvatusega, kuid 1+X näeb selles suurt potentsiaali kaasaegseks ehitusmaterjalina. Uuringud näitavad, et põhk on suurepärane soojustusmaterjal, mis tagab mõnusa sisekliima ja pakub lisaväärtusena head heliisolatsiooni. Põhk sobib ka olemasolevate elamute energiatõhususe parendamiseks, lisaks on see taastuv ressurss, mida tekib iga-aastaselt juurde.

Kodukandist Otepääst rääkides sõnab Aneth, et see on talle alati olnud inspiratsiooniallikas: „Siinne loodus ja maastik pakuvad unikaalseid vaateid. Arhitektina tahaksin rajada hooneid, mis oma vormiga loodusesse diskreetselt sulanduvad, kuid samal ajal on arhitektuurselt põnevad, tehnoloogiliselt nutikad ja keskkonnasõbralikud. Mul on hea meel, et mul on selline koht kuhu minna ja kuhu kuuluda. Tegin ka oma EKA magistritööks Otepää Kogukonnamaja projekti.”

Rasmus, kes töötab igapäevaselt ehitusobjektil tööjuhina, nõustub: „Otepää metsad ja loodus on need, kuhu ma alati naasen patareisid laadima. Lõuna-Eesti võiks kahtlemata olla piirkond, kus võiks olla rohkem põhust maju. Põhuga on samuti võimalik teha erinevaid vorme, mis annab kasvõi arhitektuurilise lisaväärtuse kujundada hooneid piirkonnast lähtuvalt. Näiteks Otepää looklev maastik kujundaks hoone arhitektuurilisi looklevaid vorme.”

1+X
... on uurimisrühm, mis mõtestab ökoloogilist ehitusviisi kui võimalikku tuleviku arhitektuuri.

Arendusprojekti käigus on uuritud biogeenseid ehk ökoloogilisi materjale, mustersüsteemis ehitusviisi ning isemajandava hoone süsteeme. 1+X on loonud põhule musterehituse süsteemi, kus hoone südames on tark moodul, kuhu on koondatud tehnosüsteemid. Selle ümber saab paindlikult kombineerida põhupaneelidest loodud ruume, luues erinevaid konfiguratsioone. Selline modulaarne lähenemine võimaldab kiiresti kohaneda muutuvate vajadustega ning sobib nii uute hoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate korterelamute renoveerimiseks.

 

Autor: MAREK SIMULMAN
Viimati muudetud: 15/08/2024 09:36:14