Sel aastal tähistab kuus hüdromeetriajaama oma 100 aasta juubelit, teiste seas alustati 1924. aastal hüdroloogilisi mõõtmisi ka Räpina paberivabriku külje all Võhandu jõel.

1924. aastal alustati hüdroloogilisi mõõtmisi Tänassilma jaamas Tänassilma jõel, Kasari jaamas Kasari jõel, Riisa jaamas Halliste jõel, Tõrve jaamas Pedja jõel, Räpina jaamas Võhandu jõel ja Aesoo jaamas Navesti jõel.

1924. aastal avati täiendavalt varasemetele vaatlusjaamadele veel 15 uut vaatluspunkti, kuid enamus neist sajandi jooksul suleti. Neist osade sajandipikkuse ajalooga seni töötavate jaamade asukohti on jõe lõikes aegade jooksul veidi muudetud. Sellel on olnud praktilised kaalutlused, kuid hüdroloogiliselt on see siiani mittesoovitatav tegevus, sest usaldusväärsete kliimaandmete saamiseks on kõige paremad seirejaamad need, mille asukoht on jäänud muutumatuks.

Uute hüdromeetriajaamade avamise põhjustest võib tuua välja mitmeid, kuid suurima tõuke selleks andsid riiklikud muudatused majanduses: tekkis vajadus vesiehitiste ja veevarustuse projekteerimisel alusandmete järele. Lisaks näitasid uute jaamade vajadust ka suured üleujutused mitmeis Eesti paigus nii 1923. aasta lõpus kui ka 1924. aasta kevadel. Näiteks pika ajalooga Tartu hüdromeetriajaama andmetel oli 1923. aasta sügisel suurim uputus pärast 1867. aasta kevadet.

Seega oli aeg jaamade avamiseks küps. 1924. aastal loodi riiklikult Sisevete Uurimise Büroo, mida asus juhtima Venemaa jõgede uurimise kogemusega August Velner, kes naasis Venemaalt Eestisse samal aastal.

Võhandu jõel (siis Voojõgi) avati hüdromeetriajaamad kahes teineteisele lähedal olevas asukohas ülevalpool ja allpool Räpina paisjärve paisu. Viimases asukohas asub alates 5. juulist 1924 tänapäevane automatiseeritud hüdromeetriajaam. Esimeseks vaatlejaks oli Räpina paberivabriku tööline Joosep Kade.

Esimesed vooluhulgad Räpina jaamas mõõdeti 7. augustil mitusada meetrit allpool praegusest mõõtmiskohast. Ka Võhandu jõel tehti hüdromeetriajaamast allavoolu jõe mõõdistusi võimaliku laevatee uurimiseks. Jaama kõrgusreeperiks (püsiva kõrgusega geodeetiline punkt) sai paberivabriku seinal asuv E.W. 1924 punkt, mis on endiselt säilinud, kuid nüüdseks ehitustööde käigus kinni kaetud.

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 15/08/2024 09:15:16