Foto: Raul Mee

Mil moel kutsuda Z-põlvkonna tudengeid ettevõtlusse? Sellest rääkis Pärnu juhtimiskonverentsil TalTechi turunduse ja kommunikatsiooni osakonna vastuvõtuturunduse peaspetsialist ja majandusteaduskonna juhtimise ja turunduse magistrant Margit Täht.

TalTechi turunduse ja kommunikatsiooni osakonnas vastuvõtuturunduse peaspetsialistina töötav Täht esitas publikule viis soovitust, „kuidas noortest talentidest lahti saada“. Sellisest sõnastusest pole raske järeldada, et soovitused esitatud iroonilises toonis ning seda tooni vürtsitas Margit Tähe hoogne, enesekindel, pisut teatraalnegi esitus. Millised need viis soovitust siis täpsemalt välja nägid? Toome need järjepanu allpool esile.

Esimene soovitus kõlas nii: „Naeluta ta kaheksast viieni kontoritooli!“ Muidugi sõltub töötamisele kuluv aeg töö kontekstist, on ettevõtteid ja töökohti, kus kellaajad moodustavad töö sisus kaaluka osa. Ent sageli ei tähenda efektiivsus mitte niivõrd korrektselt täidetud töötunde, kuivõrd hästi teostatud tulemusi. Kui lähtuda töö efektiivsuse määramisel töötundidest, võivad kannatada just tublimad, kes oma töö kiiresti ja samas sisukalt ära teevad. Samuti ei mängi sageli sugugi suurt rolli see, millises kohas tulemuseni jõutakse – kas eesmärk täidetakse kodus või kontoris.

Täht tunnustas TalTechi, mille turundusosakonnast öeldi talle kohe, et kodukontor pole vajadusel mingi probleem. „Hakkasin vaatama, et peaksin lihtsalt tulema nendele koosolekutele, kus ma pean osalema, kus mul on midagi öelda, sest mulle meeldib inimestele silma vaadata.“ Samuti peab Täht oluliseks kollektiivi liikmete vahelist usaldust. Usaldust aga saab rajada headele tulemustele, mitte niivõrd või ainult sellele, mil viisil keegi tulemusteni täpselt jõuab – kuigi eks seegi ole oluline. Tähe resümee kõlas lihtsalt ja otsekoheselt: „Noortele on oluline paindlikkus“. Mis tähendab, et kellaaeg võiks olla lihtsalt vahend, mitte eraldi eesmärk.

Teine Tähe soovitus oli järgmine: „Märgi ära, et pakud konkurentsivõimelist palka!“. Ettekandja lisas sellele torke: „või jäta palgasumma üldse lisamata“. „Mis on üldse motiveeriv töötasu?“ küsis Täht ning osutas määratluse volatiilsusele – mõiste sisu võib osutuda üsnagi liikuvaks. Võib juhtuda, et ettevõte nimetab konkurentsivõimeliseks palka, mida noor konkurentsivõimelisena ei taju. „Rahast rääkimine on ikka veel tabu,“ leidis Täht, „kuigi me käime tööl raha pärast, midagi pole parata.“ Omaenda kogemuse põhjal osutas ta, et 2021. aasta palgaga enam paar aastat hiljem ära ei ela. Küsimuste-vastuste voorus lisas Täht, et Z-põlvkonna noorte jaoks pole palgast rääkimine enam mingi probleem, nad teavad väga hästi, kuidas oma väärtust või potentsiaali konverteerida. Samas on tudengid nõus tegema ka tasuta tööd, kui nad tajuvad selgelt sellise töö väärtust – Täht rõhutas omaenda isiklikku ja palgata panust mitme MTÜ juhatuses.

Kolmas soovitus: „Ära anna talle arenguvõimalusi“ – seda punkti pidas Täht isiklikult kõige mõjuvamaks motivatsiooni mõjutavaks nüansiks, mida ta ettekande raames ka korduvalt rõhutas. „Lõppude lõpuks on ju selge, et kui ettevõte arendab oma töötajaid, arendab ettevõte iseennast, nii et ta suudab luua kliendile rohkem väärtust ja tuua talle rohkem kasumit.“ Töötaja mistahes arendamine on kahepoolselt kasulik, töötaja isiklikust arengust võib tõusta tööandja laiem tulu. Margit rõhutab töise arengu laia diapasooni, see ei pea tähendama ainult kursusi ja koolitusi, vaid ka ebaharilikke tööülesandeid või ebatavalist töökeskkonda.

Neljas soovitus oli „Ära paku tervishoiukulusid!“, mida saatis väikses kirjas lisatud lause: „Aga kahjusta tervist…“. Selles punktis pidas Täht ennekõike silmas mitte niivõrd klassikalisi tööandja ja töötaja vahelisse kokkuleppesse kuuluvaid enesestmõistetavusi, kuivõrd kõikvõimalikke erisoodustusi – näiteks haiguslehe kulusid esimesest päevast või prillide soetamise toetust. „Käisin eelmisel nädalal hambaarstil ja kui ma ennast arstitooli pikali heitsin, mõtlesin pidevalt, et mitusada eurot iga liigutus nüüd maksma läheb. Ma ei taha hambaarsti juures käia, sest ma tean, kui kallis see on. Ent kui ettevõte mind selles osas toetab, on mul ka põhjust ikkagi minna.“

Viiendat soovitust – „Kirjuta töökuulutusse: „Me oleme siin kui perekond!“ – peab Margit Täht oma isiklikuks lemmikuks. Perekonna mõiste on tema meelest töökuulutuste kontekstis eksitav, sest üldjoontes ei otsi inimesed teist perekonda, vaid elatisvõimalust. Lisaks on perekonna paralleel mentaalselt eksitav. Täht tõi selle kinnituseks näite ema telefonikõnest. „Kui mu ema mulle pärast viit helistab, siis ma olen kohustatud vastu võtma, sest vastasel juhul tuleb mulle varsti kuri sõnum: „Milleks sulle telefon, kui sa sellele ei vasta?““ Tööpäeva järgse kõnega tööandjalt või kolleegilt aga sarnast vastamiskohustust ei kaasne, kuigi me kipume olema kohusetundlikud ja ikkagi kõnet vastu võtma. Nooremad inimesed üldiselt telefoniga rääkimist ei eelista, eriti kui kõne tuleb tundmatult numbrilt.

Kokkuvõtteks rääkis Margit Täht Instari mullusest uuringust, mis kogus andmeid tudengite tööootuste ja tööandjate atraktiivsuse kohta. Uuringus osales 2647 tudengit (neist 60 % omandasid küsitluse ajal bakalaureusekraadi) 16-st õppeasutusest ja 16-lt erialalt, samuti hinnati ühtekokku 267 ettevõtet. Eelistatud töövormi osas pälvis kõige suurema osakaalu (45 %) osalise ajaga kindla töösuhtega tööd; ainult kümme protsenti ei sooviks õpingute ajal üldse töötada. Palgaootuses osutus kõige populaarsemaks vahemik 2000 – 2499 eurot. Sellist palganumbrit eelistas 27 protsenti vastanutest, kelle hulka kuulub ka ettekandja, sest „mina täna tean, mida ma tööandjale lauale toon, mida ma talle anda suudan“. Soodustustest eelistatakse kõrgema palga kõrval paindlikku tööaega ja tervishoiukulude katmist, samuti on olulised puhkusevõimalused ja võimalus kodus tööd teha. Kodukontori võimalus kogus töökeskkonna eelistustest kõige suurema poolehoiu, seda eelistas teistele variantidele suisa 48 protsenti vastanutest.

Lõpetuseks rõhutas Täht, et on äärmiselt tähtis teada, mida inimene parasjagu kõige paremini oskab ja mida ta suudab sedakaudu oma ettevõttele või organisatsioonile pakkuda. „Leidke oma sisemine jackpotike!“ hüüdis ta kuulajatele. Ja ega polegi muud, kui õppida oma sisemisi jackpotte jagatud eduks muutma.

Lugu avaldati portaalis Trialoog www.trialoog.ee 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/08/2024 11:24:29