Sügisel tegutsemise 30. aastapäeva tähistav Põlva päritolu šokirokkansambel Winny Puhh teatas hiljutisel kontserdil, et tahab teha nii Eesti rahvale kui kitsamalt põlvakatele „kingituse” ning püstitada sealse ärkamisaja suurkuju Jakob Hurda monumendi kõrvale mälestusmärgi ka endale.

Ansambel Winny Puhh avaldas Tartu 2024 suvepeol suure saladuse ning teatas, milline saab olema nende kingitus Eesti rahvale bändi 30. sünnipäeva puhul.

„Kui tänapäeval tahavad kõik inimesed midagi valitsuselt ja vallalt saada, siis meie tahame oma kodukohale midagi tagasi anda,” teatas Winny Puhhi laulja Indrek Vaheoja enne kontserti. „Selleks on meil üks suur kingitus, mis ühendab kogu Põlvat ja Eesti rahvast.”

Delfi käis ka Põlvas kohalike käest arvamust küsimas, kuidas nad kingitusse suhtuvad. Vastukaja oli polariseeriv. „Kas see on mingi nali või?” küsis üks põlvakas. „Soliidne,” arvas teine. „Mis raha eest see tuleb ...?”, „Selleks vist luba ei anta, ma arvan ...”

Vald aga võttis väidetavalt juba kingituse soovi vastu ning üleandmine toimub Euroopa kultuuripealinnas Põlvas 12. oktoobril, kui Winny Puhh annab ümmarguse juubeli puhul võimsa kontserdi. „Kui Winny Puhh tahab midagi vahvat teha, siis vald seda ei takista,” sõnas bändi tegutsemise alguse ajal alles esimesi aastaid koolipinki nühkinud praegune Põlva vallavanem Martti Rõigas.

Winny Puhhi solist Indrek Vaheoja rääkis saates „Suvi Tartus”, et otsustasid bändiga püstitada endale ise ausamba ning nende fännid saavad valida kolme kavandi vahel.

Põlva keskkoolist alguse saanud Winny Puhh tähistab sel sügisel 30. sünnipäeva.

„Ega neid ansambleid, kes 30 aastat muusikat on teinud ja edasi tegutsevad, nüüd nii palju ei ole," ütles solist Indrek Vaheoja. „On Kukerpillid ja Fix kaugel ees, aga eks me ka siin omamoodi pingutame ja seetõttu oleme tõesti festivali plaaninud, mis 12. oktoobril Põlva kultuurimajas aset leiab. Seal me tegelikult alustasime. Seal olid meie prooviruumid ja seal käis kogu meie elu.”

„Meil on plaanis ise endale monument püstitada. Korralik sammas püsti panna. Tihtilugu on ju see, et kultuuriinimesi tunnustatakse alles siis, kui nad on läinud meie seast. Siis lähevad maalid hinda ja hakatakse raamatuid välja andma. See on inimesele ju suur kannatus, kui ta mõnes mõttes ootab seda, et ta ära sureks, et ta saaks inimestele korda minna. Meie teeme selle asja teistmoodi. Meil on kolm kavandit ja rahvas peaks siis lõpuks otsustama," selgitas Vaheoja.

Monument oma 30. tegutsemisaastat tähistavale bändile tuleb praeguse soovi järgi keset linna asuva tiigi kaldale. Ideeliselt vaataks kujule teiselt poolt tiiki vastu Jakob Hurdale loodud monument, mis on bändiliikmete sõnul igati sobilik koht. Nii saavad nende hinnangul kokku Põlva suurkujud. Asukoht võib siiski valla sõnul veel muutuda.

Põlva lähistelt pärit Jakob Hurt (1839−1907) oli Eesti rahvusliku liikumise konservatiivse suuna juht, kirikuõpetaja, rahvaluulekoguja ja keeleteadlane ning tema nägu mäletavad kindlasti vähemalt need, kes omal ajal hoidsid käes Eesti kümnekrooniseid. Võib arvata, et konservatiivsematele põlvakatele ja ehk ka Hurda-nimelise rahvahariduse seltsi rahvale pole ansambli plaan just eriti mokkamööda. Atleedi lihaste ja käbikujulise peenisega mees-kukk, alasti zombisid meenutavad muusikud või viis kiilakat tihedalt üksteise selja taga seisvat nukrutsejat – ühe sellistest kujudest tahaks ansambel väidetavalt ärkamisaja suurkuju juurde püsti panna.

Et bändi „kingitus” võib olla puhas provokatsioon ja tahtlikult rahva šokeerimiseks mõeldud, näitab muu hulgas näiteks skulptuurikavandite materjalivalik. Ühe kavandi puhul valmistataks skulptuur kohalikust rauamaagist ja teine loodaks kõigi Eesti trummarite katkistest taldrikutest.

Põlva vallavanem Martti Rõigas ei kasutanud LõunaLehe pakutud võimalust kommenteerida, kui tõsiselt ta vallajuhina Winny Puhhi monumendi rajamise plaani võtab ja mida arvata konservatiivseid kodanikke kindlasti pahandavast mõttest panna see püsti Jakob Hurda kuju kõrval.

Winny Puhhi monumendi kavandid

„Meie isade pojad”
Üleelusuurune, vabalt seisev ja igast küljest vaadeldav teos on kui tõerännakule suunav teeviit ning sisekaemuste suunanäitaja, mis näitab puhast tõde ainult sinu enese sees.

Teose mõõtmed ei ole samuti juhuslikud. Keskmine inimene jõuab tõeni 57-tunnise enesesse vaatamise tulemusena. Sellest ka kõrgus 5,7 m. Osadel läheb selleks 38 minutit ning sellest tuleneb laius.

Kasutatav materjal on kohalik rauamaak, mida töödeldakse spetsiaalse roostevastase möglaga.

Kõrgus 5,7 m, laius 3,8 m.

„Parem neli trummarit kui kaks”
Üldse mitte trummarite poolt väljamõeldud ideekavandis kohtub mängulisus skulpturaalsusega. Trummide primitiivset olemust kummardav teos nõuab lihtsat, kuid ülimõjusat instrumenti maailma rohkem. Lihtsalt. Rohkem.

Teoses sisalduvad koerad sümboliseerivad bassimehi – trummari parimaid sõpru. Ühtlasi on see ka kummardus Winny Puhhi bassimängijale Koeraonule. Skulptuur valmib sulamist, mida kasutatakse trummitaldrikute valmistamisel.

Teose suurte mõõtmete tõttu on vaja üles sulatada kõikide Eesti trummarite katkised taldrikud, võib-olla ka mõned terved.

Kõrgus 3 m, laius 3,2 m.

„Põlvamaa aasta Kukemees”
Visioonikonkursi lahendus ühendab eri eagrupid innovaatilise, omanäolise ja kunstiliselt huvitava teosega. Lennukas ja inspireeriv visioon on jõu, tarkuse ning viljakuse sümbol Kukemees, mis on sobiv nii lastele kui ka teistele linnaelanikele. Terves ja tugevas kehas on tugev vaim ning see inspireerib noort olema tubli ja õpihimuline. Lisaks ei tohiks viljakust häbeneda, sest muidu poleks noori, kes koolis käiks. Kunstnikud loodavad, et Kukemehest võiks saada Põlva oma Taavet.

Teos valmib klassikalistest skulptuurimaterjalidest.

Kõrgus 3,6 m, laius 2,2 m.

Allikad: Winny Puhh, Delfi

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 08/08/2024 09:22:38