Juuli lõpu üleujutus Suure- ja Väike-Veerksu vahelisel teel.

Juuli oli normist soojem, päikesepaistet jagus normist vähem, kuid sademete poolest oli üks sajusemaid. Kuu algas Lõuna-Eestis intensiivsete sadudega ja lõppes samamoodi. Hoogsast vihmast jäid mitmel pool aia- ja põllumaad vee alla, samuti jäid vee alla mõned maanteelõigud. Tugevad sajud põhjustasid lühiajalisi üleujutusi ka linnades.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli enamasti normist kõrgem. Normist veidi madalam oli see esimesel dekaadil ja kuu lõpul. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 18,9 °C, mis on 1,1 °C normist kõrgem (norm 17,8 °C). Alates 1922. aastast on see soojematest aastatest 19.–21. koha vääriline tulemus. Sama soe on juuli olnud 1999. ja 2006. aastal.

Vihma sadas paikkonniti väga erinevalt, sest suvised hoogvihmad on sageli väga lokaalsed ja igale poole ei jõua. Nii tuli juulis mõnel pool vihmavett enam kui kaks kuu sajunormi, siin-seal aga napilt normi jagu. Eriliselt sajune oli juuli Tiirikoja järvejaamas, kus mõõdeti sademeid 152 mm ehk 224% kuu sajunormist. Tiirikoja vaatlusreas on juuli veel sajusem olnud vaid ühel aastal – 1990 (162 mm). Eesti keskmine sajuhulk oli 109 mm ehk 163% kuu sajunormist. Alates 1922. aastast on juuli veel sajusem olnud kahel aastal (1990, 1942) ja sama sajune 1965. aastal.

Juuli paistis silma ka väga intensiivsete sadudega. Võrreldes eelnevate aastatega oli tänavu juulis enam juhuseid, mil 10 minutiga tuleb vihmavett enam kui 10 mm. Juhuseid, mil 10 minutiga sajab 15 mm ja enam, ei esine sugugi igal aastal. Tänavu on selliseid juhuseid olnud juba viiel korral.

Tugevam vihmavaling tabas Tõraveret kohe kuu alguses 1. juulil, kui ca 50 minutiga sadas 27 mm (s.o 40% kuu sajunormist) ja sellest 22,11 mm tuli alla 10 minutiga. Sadusid, mil sajusumma 10 minuti kohta on 20 mm või enam, ei esine sageli. Juulis on selliseid juhuseid viimasel 14 aastal olnud vaid viie korral ja vaid kolmel korral on olnud sajusumma suurem kui Tõrvares tänavu 1. juulil.

Tiirikoja järvejaamani jõudis esimene tugevam sadu samuti 1. juuli pärastlõunasel ajal, kui ca 50 minutiga tuli vihmavett 33 mm (s.o 49% kuu sajunormist). Sellest 16,33 sadas 10 minutiga ning järgneva 10 minuti jooksul tuli veel lisaks 11,79 mm. Tõraveret tabas taas tugevam sadu 7. juulil, mil ca 50 minutiga tulivihmavett 20 mm (s.o 30% kuu sajunormist), sellest 15,38 mm sadas 10 minutiga. 25. juuli pärastlõunasel ajal kastis hoogvihm nii Vihterpalu kui ka Pakri jaama. Vihterpalus sadas ühe tunni jooksul 21 mm (s.o 31% kuu sajunormist), sellest 15,19 mm tuli 10 minutiga. Veidi hiljem jõudis sadu Pakri jaama ja seal mõõdeti samuti ühe tunni jooksul sajusummaks 21 mm (s.o 35% kuu sajunormist), sellest 18,78 mm tuli 10 minutiga.

Juuli lõpul, 28. juuli pärastlõunal jõudis Eestisse taas üks intensiivne vihmasadu. Eriti rohkelt sadas 29.–30. juulil, mil ööpäevased sajuhulgad ulatusid 60–100 mm. Mõnel pool esines aeg-ajalt ka lühiajalisi pause, see kõik ikka selleks, et siis mõne hetke pärast taas korralik vihmavaling valla päästa.

Välgudetektori järgi oli juulis Eesti aladel äikest 22 päeval. Kõige enam oli pilv-maatüüpi välkusid 1. juulil – 2 128.

Päikest ei paistnud siin-seal vaid üksikutel päevadel, kuid ikkagi oli päikesepaistelisi tunde normist vähem. Eesti keskmisena paistis päikest 247 tundi, mis on 85% normist.

Juulikuu maksimaalseim UV-indeksi väärtus 7,9 mõõdeti Tartu-Tõraveres 14. juulil (siiani kõrgeim juuli maksimum väärtus 8,6, mõõdetud Tartu-Tõraveres 2008. aastal). Teistes jaamades (Pärnu, Tallinn-Harku ja Haapsalu) mõõdeti juulikuu UV-indeksi maksimumväärtused samuti üle 7.
UV-indeksi juuli 2024 maksimaalseimad väärtused jaamades: Haapsalu, 7,0 (14. juuli); Tallinn-Harku, 7,2 (4. juuli); Pärnu, 7,5 (14. juuli); Roomassaare 7,4 (14. juuli); Tartu-Tõravere 7,9 (14. juuli).

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 08/08/2024 08:33:05