Palu-karukell. Foto: MTÜ Meie Nursipalu

Teadupärast rajab riigi üks käsi ehk kaitseinvesteeringute keskus Nursipallu harjutusväljaku laiendust. Nursipalu kaitsjad aga nõuavad, et riigi teine käsi ehk keskkonnaamet tagaks kaitse seal äsja tuvastatud 2052 haruldasele ja kaitsealusele taimele.

MTÜ Meie Nursipalu vabatahtlikud leidsid Nursipallu planeeritavalt harjutusvälja alalt enda sõnul enneolematul hulgal Euroopa direktiivide kohaselt rangelt kaitstava palu-karukella ja looduskaitse all olevate käpaliste uusi kasvukohti.

Maarika Niidumaa selgitas MTÜ Meie Nursipalu nimel, et palu-karukell kuulub Euroopa loodusdirektiivi teise ja neljandasse lisasse ja lisaks teise kaitsekategooriasse. Kliimaministeeriumil tuleb tema sõnul teises lisas toodud liikide kaitseks piiritleda kaitsealad-loodusalad, neljas lisa loetleb aga rangelt kaitstavaid liike, mille kasvukohtade hävitamine on rangelt keelatud. Looduskaitseseaduse kohaselt on teise kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud.

MTÜ teatel on praegu palu-karukella uusi kasvukohti Nursipalus leitud 166, neis loendati kokku 397 palu-karukella taime. Eesti mõistes on Niidumaa sõnutsi tegemist enneolematu leiuga, sest palu-karukella on elurikkuse ametliku andmebaasi põhjal üldse läbi kogu ajaloo Eestis kokku 836.

Lisaks palu-karukelladele leiti ka suurel hulgal looduskaitse all olevaid käpalisi: näiteks laialehist neiuvaipa leiti 1048 ja roomavat öövilget 433 taime. Kuni Nursipalu nüüdsete leidudeni oli laialehist neiuvaipa elurikkuse andmebaasis kogu Eesti kohta kokku 3780 kirjet. Seega lisab Nursipalu tervelt ligi kolmandiku selle kaitsealuse taime uusi kasvukohti.

„Kokku esitas MTÜ Meie Nursipalu keskkonnaametile arvelevõtmiseks 2052 kaitsealust isendit 18 erinevast liigist,” teatas Niidumaa. „Ka varasemalt, käesoleva aasta kevadel, on Meie Nursipalu MTÜ leidnud plaanitavalt harjutusalalt Euroopas rangelt kaitstava palu-karukella kasvukohti. Tookord leiti neid neli. MTÜ teavitas kevadel uutest kasvukohtadest keskkonnaametit, kes võttis need arvele. Keskkonnaameti kohus on tagada kaitsealuse taime kaitse. MTÜ Meie Nursipalu rõhutab, et militaaralade rajamisel ei ole antud eriõigusi looduse hävitamiseks. Loodus on meie ühine rikkus, Eesti kultuuri osa, mille kaitsmise kohustus on nii meie oma sõjaväel kui ka liitlastel.”

Niisiis − kuidas saab riik keskkonnaameti näol kaitsta haruldasi taimi alal, mida riik kaitseinvesteeringute keskuse näol sõjaväepolügooniks ehitab?

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialisti Märt Holtsmanni teatel edastati andmed Nursipalu kaitstavate liikide kasvukohtade ja elupaikade arvele võtmiseks sel esmaspäeval. Valdavalt on tegemist kolmanda kaitsekategooria liikidega, aga esindatud on ka teine kaitsekategooria.

„Kontrollime need üle ja otsustame, millised neist vajavad kandmist Eesti looduse infosüsteemi. Uute andmetega arvestame Nursipalu harjutusvälja tööde puhul jooksvalt, sõltumata sellest, kas need on kantud looduse infosüsteemi või mitte. Ehitustöid hetkel keskkonnaametile teadaolevalt ei toimu, mistõttu neid peatama ka ei pea,” sõnas Holtsmann.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/08/2024 11:25:38