Liitlaste vastuvõtuala ehitus. Foto: RKIK

„USA kaitseministeerium uurib, kuidas eestlasi meedia vahendusel mõjutada, sest Nursipalu, Võrumaa ja Eesti on määratletud USA strateegilise väärtusega regioonina,” väidab MTÜ Meie Nursipalu, pöördudes USA ministeeriumi tehtava meediauuringuga seoses parlamendi ja avalikkuse poole. Veel tahavad Nursipalu kaitsjad teada, kas tõesti soovib tulevane militaarlinnak hakata joogi- ja pesuvett ammutama kolmveerandi Võru linna jagu.

MTÜ Meie Nursipalu teatas hiljuti, et USA kaitseministeerium viib Nursipalus, Võrumaal ja ilmselt ka mujal Eestis läbi uuringut, mille üks eesmärke on mõista, miks eestlased umbusaldavad meediat. „Eesmärk on parandada (USA) kaitseministeeriumi baasarusaamist sotsiaalsetest, kultuurilistest, käitumuslikest ja poliitilistest (mõju)võimudest, mis kujundavad USA-le strateegilise väärtusega maailmaregioone,” saab lugeda uuringu läbiviija teabelehelt.

„Seega, Nursipalu, Võrumaa ja Eesti on USA-le üks strateegilise väärtusega maailmaregioon,” osutasid Nursipalu kaitsjad. „MTÜ-le teadaolevalt käib uuringu läbiviija Nursipalu kandis ringi, koputab majaustele ja soovib intervjueerida. Iga inimene peaks teadma, et vastamine ei ole kohustuslik ja vabalt võib keelduda. Seda enam, et uuringu teabelehelt saab lugeda muu hulgas ka järgmist: „Uuringu täpset hüpoteesi ei saa avaldada ei intervjuude kogujatele ega intervjueeritavatele, kuna see võiks projekti õõnestada (näiteks kõigutada kogutavat infot).””

„Minu isiklik seisukoht on, et väikesel riigil peabki olema palju sõpru, aga valvsaks teeb asjaolu, et USA kaitseministeerium rahastab seda instituuti, kes uurib võrumaalaste meediatarbimise harjumusi. Eesti ülikoole sellesse projekti kaasatud pole ja uurimishüpoteesi ei avaldata. Mis on ikkagi USA strateegiline huvi Eestis?” lisas MTÜ esindaja Maarika Niidumaa.

„Püütakse välja selgitada, millised klaashelmed võiks aborigeene kõige enam oma maid loovutama ahvatleda,” ironiseeris MTÜ veebipostituse kommentaariumis sõnakas ajakirjanik Inga Raitar.

Hiljem on MTÜ võtnud uuringu kokku järgneva seisukohaga: „USA kaitseministeerium uurib, kuidas eestlasi meedia vahendusel mõjutada, sest Nursipalu, Võrumaa ja Eesti on määratletud USA strateegilise väärtusega regioonina.”

Veevajadus kolmveerandi Võru jagu?
Lisaks meediauuringule teevad nursikaid ärevaks ka Nursipalu harjutusväljaku Tsiatsungõlmaa (Reedo) linnaku tulevane suurus ja võimsus, mida muu hulgas võimaldavad prognoosida arvatava veevajaduse andmed. Muu hulgas peljatakse ohtu kohalikule põhjaveele.

Niidumaa teatas, et 13. augustil toimub Võru vallamajas koosolek, kus arutatakse riigi kaitseinvesteeringute keskuse taotletavat keskkonnaluba Tsiatsungõlmaal. Muu hulgas soovib RKIK rajada sinna puurkaevu.

MTÜ esindaja märkis sissejuhatuseks, et RKIK ise on kinnitanud: toitlustuskompleks uues linnakus on mõeldud 3000 inimesele. „Palju neid siia siis tuleb?” küsis ta. Varasemalt on RKIK öelnud, et rajatavad kaheksa majutushalli mahutavad ligi 1000 inimest.

„Kui vaadata Nursipalu, siis siin soovitakse ju teha kinnist tsooni ja hakata harjutama kõigi liitlaste kasutuses olevate relvadega, sh laskma üle inimeste kodude sihtmärgialadele. Meie põhjavesi on ohus. MTÜ poolt nõuame põhjaveeuuringut võimalike ohtudega seoses,” teatas Maarika Niidumaa.

Planeeritav veevõtt tekitab omajagu küsimusi. Nimelt tahab RKIK MTÜ teatel rajada Tsiatsungõlmaale 235 meetrit sügava puurkaevu. Puurkaevu asukoha taotluses oli RKIK veevõtuks märkinud 300 m³ ööpäevas, puurkaevu passis on MTÜ teatel aga soovitud veekoguseks koguni 463 m³ ööpäevas. Loataotluses on märgitud veevõtu kohta ainult käesoleva aasta soovitud tarbimine, milleks on 70 m³ ööpäevas, edasiste aastate eeldatava tarbimise kohta RKIK andmeid loa taotlemisel ei ole esitanud.

„Lisaks oma puurkaevule on RKIKil liitumisleping ka OÜ-ga Võru Vesi, mis võimaldab võtta veetrassist täiendavalt 5 liitrit sekundis ehk 432 m³ ööpäevas. Võrdluseks: kogu Võru linna veevõtt näiteks 2022. aastal oli veekasutuse aastaaruande andmetel keskmiselt 1372 m³ ööpäevas,” edastas MTÜ Meie Nursipalu. „Tekib küsimus, kui suurt veevõttu tegelikult RKIK planeerib ning kuidas reo- ja sademevesi käideldaks. Kas tõesti kokku planeeritakse veevõttu kuni 895 m³ ööpäevas?”

Veebikommentaariumis märkis Maarika Niidumaa, et RKIKi esindaja kinnitas veel mullu jaanuaris Võrumaa rahvale: Tsiatsungõlmaale rajatakse tagasihoidlik ja ajutine vastuvõtuala. 2024. aasta märtsikuus on kaitseministeeriumi esindajad aga juba öelnud, et projekteeritakse linnaku laiendust.

„Miks sellises mahus veevõtt ajutisele alale? Kas tänapäevaste tehnoloogiate juures ei saaks masinate pesemiseks kasutada sademevett, vaid peab selleks tarvitama puhast põhjavett?” märkis Niidumaa.

RKIK: vesi peab olema tagatud ka õppuste ajal
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse pressiesindaja Krismar Rosin selgitas LõunaLehele, et oma 232-meetrine puurkaev on Tsiatsungõlmaal juba olemas ja tõepoolest on RKIKil ka liitumisleping Võru Veega ekstra viie liitri vee jaoks sekundis.

„Konkreetseid veevõtmisi me ei avalda. Meil on kaitseväe eripärast tingitud kahte sorti tarbimist, üks on tavarežiim ja teine maksimaalne. Maksimaalse all peame silmas näiteks õppuseid, mis hõlmavad suurt inimhulka. Me prognoosime oma veetarbimise piike (kõrgtase – VV) õppuste järgi ehk veevajadus peab olema ka sellel ajal tagatud. Samas, õppused ei toimu iga päev ja ei saa väita, et me igapäevaselt planeerime veevõttu kuni 895 m³ ööpäevas,” teatas ta.

Rosin sõnas, et kuna tänavu käib ehitus ja inimesi objektil pole, siis on veetarbimine väike. Tuleval aastal hakkavad linnakus alal inimesed töötama, aga kindlasti saab ka siis olema veetarbimine kardinaalselt väiksem kui viidatud 895 kuupmeetrit päevas. Kui palju reaalselt vett kulub, see selgub tuleval aastal.

„Veeühendus ASiga Võru Vesi on meil tagavaraühendus, kust me reaalselt võtame trassist minimaalse koguse vett, et trassis vett puhtana hoida. Ülejäänud vesi tuleb oma puurkaevust,” täpsustas RKIKi esindaja. „Samuti on meil Võru Veega liitumisleping meie reovee käitlemiseks ja puhastamiseks. Sademevee käitlemine toimub õiguspäraselt, näiteks parklate alalt kogutud sademevesi läbib liiva- ja õlipüüdurid. Käitleme sademevett vastavalt kehtivatele seadustele. Samuti toimub meil regulaarne liiva- ja õlipüüdurite seire.”

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/08/2024 08:53:22