Eesti on majanduslanguses juba 3,5 aastat. Läinud aastal kukkus majandus 3 protsenti. Selle aasta esimese kvartali andmed näitasid, et majandus kukkus võrreldes eelmise kvartaliga 0,5 protsenti ja aastases arvestuses 2,1 protsenti. Tõsiselt langev sektor on eksport, ehitusmahud on vähenenud. Tarbijate ja ettevõtjate kindlustunne on habras. Meie rahvusvaheline konkurentsivõime on kukkunud.

Selles olukorras kavatseb valitsus keskse signaalina ühiskonnale ja ettevõtlusele tõsta massiivset makse.

See on unikaalne lähenemine: majanduslangusest väljumise tee on pidev maksude tõstmine. See on vale poliitika. See poliitika lükkab majanduse taastumist edasi ja tekitab ebakindlust.

Juba selle aasta alguse maksutõusud andsid täiendava valitsuse poolse inflatsiooni, kõrgeima Euroopa liidus. Nüüd planeeritakse uut riigipoolset inflatsiooni järgmiseks aastaks.

Koalitsioon on oma maksuotsused teinud sarnaselt eelmisele kevadele väikeses inimeste ringis, teavitades ühiskonda tagantjärele. Veel aasta alul lubati inimestele, et uusi maksutõuse ei tule, majandus ja inimesed ei kannata seda välja. See oli järjekordne vale sama seltskonna poolt, kes taotleb uut mandaati.

Maksukoormus Eestis tõuseb 2025. aastal üle 36 protsendi võrreldes 2023. aasta 34 protsendiga.

Kõige valusamalt tabab see väiksema sissetulekuga inimesi, lastega peresid, eakaid ja laiemalt keskklassi.

Keskmist palka teeniva inimese jaoks tähendab Kallase poliitika ja Michali valitsuse algus 2000-eurost sissetuleku vähenemist 2025. aastal läbi maksutõusude ja inflatsiooni.

Tulumaksu tõus neli protsenti, käibemaksu tõus neli protsenti, automaks, maamaksu tõus kuni 100 protsenti, alates teisest lapsest tulumaksuvabastuse kaotamine, ettevõtete tulumaks, ressursitasud, aktsiiside tõus.

Ehk teisisõnu, selle poliitikaga võtab Reformierakonna valitsus keskmist palka teenivalt inimeselt kuupalga.

Maksutõuse põhjendatakse püsivalt vajadusega korrastada riigi rahandust. Kuid tulemus on ju ikka planeeritud 3 protsendiline defitsiit.

Valitsus kõneleb julgeolekumaksust. See on turunduslik eufemism tulumaksu, käibemaksu ja ettevõtete maksusüsteemi ümberehitamisele. Enamik planeeritud maksutõusude rahast läheb 2026. aastasse edasi lükatud Reformierakonna maksuküüru kulude katmiseks.

Kõneletakse, et see maks on ajutine. See on uus ja teadlik vale: kui maksuga kaetakse püsikulusid, siis eeldatakse selle püsivat iseloomu.

Osutus on, et siis saab rahvas anda mandaadi selle maksu kohta. Nüüd on meenunud rahva käest küsimine.

Ühekski tehtud ja plaanitud maksutõusuks ei ole Eesti ühiskond mandaati teile andnud. See loogika järgi oleks tõepoolest aus teha suvel erakorralised valimised, mitte küsida mandaati tagantjärele.

1,6 miljardise moonaprogrammi ellu viimine – seda on mõistlik teha ühekordse kulutusena riigikaitselaenuga. Ministrid teadsid vajakajäämisest juba aasta tagasi. Sellel otsustamatusel on olnud hind kaotatud aja ja kallinenud maksumuse näol.

Valitsemiskulude vähendamisega on aega raiatud juba aasta. Viimati juunis, kui Isamaa ettepanek sisuliselt kulusid vähendada maha hääletati. 2,2 miljardit jäi eelmisel aastal riigil kasutamata. Kui soovite tegelikult valitsemiskulusid vähendada, tuleb seda teha reaalajas. Tehke kohe suvel negatiivne uus lisaeelarve.

Isamaa pani seda ette juba eelmisel aastal. Siiski näib, et nagu varem, siis ka nüüd asetab Reformierakond koormuse ühiskonnas valitsemiskulude vähendamise asemel inimestele ja ettevõtlusele.

Valitsusliidu leppes pole sõnagi demograafilisest katastroofist. Sisaldub vaid ähvardus toetuste selektiivsemaks muutmise kohta.

Meie ettevõtjad ootavad stabiilsust ja prognoositavust. Selle asemel saavad uued maksud, segaduse energeetikas ja käsumajandusliku kiimaseaduse.

Kuid retoorika on muutunud. Samad mehed ja naised valitsuses alustavad nüüd ühiskonnas turunduskampaaniat, et jätkata sama poliitikat, musta valgeks rääkimisega, kõneledes tööstusest ja konkurentsivõimest. Tegelikkus on olnud vastupidine, nagu ka nüüdsed mõõdetavad poliitikavalikud tulevikuks.

Eelmise aasta kevade valed oli esimene kord, nüüd püütakse minna uuele katsele. Ameeriklastel on vanasõna: peta mind üks kord, häbi sulle, peta teine kord, häbi mulle.

 

Autor: URMAS REINSALU, Isamaa esimees
Viimati muudetud: 01/08/2024 08:30:20