Haridus- ja teadusministeeriumi nägemuse kohaselt võiks Põlvamaal Räpina vallas ühena esimestest omavalitsustest viia kooli gümnaasiumiosa kohaliku kutsehariduskeskuse – siinkohal Räpina aianduskooli – alla. Ministeeriumi kinnitusel ei tähenda see samas tingimata, et kodukohas gümnaasiumihariust omandada tahtvale noorele ühtlasi aedniku või floristi kutsetunnistus peale surutakse.

Aasta esimeses pooles kohtusid haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) esindajad nende Eesti 18 omavalitsuse esindajatega, kus peetakse alla 40 õpilasega gümnaasiume. Teemaks olid koolivõrgu korrastamise kitsaskohad ja riigi tugi. HTMi asekantsler Henry Kattago märkis ERRile kohtumiste tulemusi tutvustades, et väikegümnaasiumide probleemid on pikaajalised ja tulenevad eelkõige madalast sündimusest teatud regioonides.

Muu hulgas kõlas ühe probleemina nii-öelda tüdrukute erialade nappus mõnes piirkonnas, näiteks Võru vallas, kus omavalitsuse inimesed tõstsid esile, et kohaliku kutsehariduskeskuse erialad pole tüdrukutele atraktiivsed. Näiteks jõuti selleni, et Kagu-Eestis on seoses elanikkonna vananemisega suur puudus hooldustöötajatest.

Riik ei saa kohalikele omavalitsustele kuuluvaid gümnaasiume sulgeda, otsuse peavad tegema omavalitsused ise. Küll aga kavatseb riik valmistada ette hariduskeskuste katseprojekti. Kattago rääkis, et see projekt võiks teiste seas esmajärjekorras rakendamisele minna Räpinas – ideega, et gümnaasiumiharidus ja kutseõpe oleksid ühe mütsi all ja ligipääsetavad piirkonna põhikoolinoortele.

Väikegümnaasiumid peavad tegema otsuseid juba 2027. ja 2028. aastaks, sest kui jätkub õpetajaskonna vananemine ja sündimuse langus, tuleb peatselt paika panna, kas jätkata seal gümnaasiumiastme pidamist.

Esmalt vajaks reformimist aianduskool
LõunaLeht palus ministeeriumil Räpina plaani lähemalt selgitada. Muu hulgas küsisisime sedagi, kas Räpinas gümnaasiumiharidust omandada sooviv noor saab tulevikus lisaks keskhariduse diplomile kaasa ka näiteks kutsehariduse diplomi aianduse või maastikuehituse vallas. Ning millised mõtted Räpina vallajuhtidega kohtumisel kõlasid?

HTMi riigivarade valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar ütles alustuseks, et Räpina on juba koolivõrku õpilastele vastavaks kohandanud ja selge on, et gümnaasiumiaste peab seal säilima – vaja on leida õppijatele kõige mitmekülgsem ja parem lahendus.

„Räpinas on meie visioon, et tulevikus kutsehariduskeskus pakuks nii üldkeskharidust kui kutsekeskharidust,” kirjeldas Riisaar. „Õpilased ei pea tingimata koos keskharidusega saama kutset aianduse või maastikuehituse vallas, kuid neil on võimalik sealt valida valikaineid, teiste valikute hulgas. Kohapeal kõlas mure, et esmalt tuleb reformida kutseharidust ning luua juurde uusi, sealhulgas põhikoolijärgseid erialasid. Põhikoolijärgseid, sh tüdrukutele huvi pakkuvaid erialasid on soov laiendada, arvestades noorte huvisid ning kohalikke olusid ja vajadusi. Õpetajatele pakuks uutmoodi nn hariduskeskuse lahendus täiskoormusega tööd ja õppijatele mitmekülgseid valikuid õppes.”

Riisaar rääkis, et õpe toimuks ühises, juba rekonstrueeritud õppehoones. Ministeeriumi vaates võiks Räpina olla üks esimesi kohti, kus sellise hariduskeskuse katseprojekt viia ellu.

„Rakendamiseks on vaja vallavolikogu otsust, kas nad on nõus Räpina ühisgümnaasiumi ümber korraldama, ning aianduskoolipoolseid ettevalmistusi üldkeskhariduse õpilaste vastuvõtmiseks. Teame, et valla soov on olemasolev õppehoone ümber ehitada või asendada oluliselt kompaktsema hoonega,” sõnas HTMi esindaja. „Ministeeriumi ülesanne oleks järgmise sammuna töötada välja konkreetne hariduskeskuse pilootprojekt.”

Gümnasiste Räpinas siiski jätkub
Räpina haridusvaldkonna abivallavanem Piret Rammo viitas alustuseks mullu tehtud Räpina valla haridusasutuste võrgu analüüsile, kus toodi muu hulgas välja, et Räpina vallas pakub gümnaasiumiharidust vaid Räpina ühisgümnaasium. Perioodil 2016‒2024 ei ole gümnaasiumihariduses märgatavaid muutusi õpilaste arvus toimunud, see püsib vahemikus 60‒70 õpilast. Prognoosi kohaselt aastaks 2035 gümnaasiumiealiste noorte arv kahaneb, kuid see on Rammo sõnutsi endiselt piisav gümnaasiumiastme õppekohtade täitmiseks praeguses mahus.

„Analüüsis on selgelt välja toodud, et kuna sarnane gümnaasiumiealiste noorte arvu oluline vähenemine alates 2030. aastast on omane ka teistele Eesti piirkondadele ning noortel on võimalik õppima asuda nii teiste omavalitsuste riigigümnaasiumitesse kui ka liikuda edasi kutseharidusse, siis on oluline Räpina ühisgümnaasiumi taseme, maine ja populaarsuse hoidmine ning tõstmine, et õppekohad oleksid täidetud,” kirjeldas abivallavanem.

Ta rõhutas samas asjaolu, et analüüsi koostamiseks tehtud elektroonilisest lapsevanemate küsitlustest saadud tagasiside põhjal saab öelda, et tuleviku vaates pidasid vastajad kõige olulisemaks seda, et Räpina vallas oleks tagatud võimalus omandada gümnaasiumiharidus.

19. juunil toimunud Räpina vallavolikogu istungil andsid nii Räpina vallavolikogu esimees Peeter Sibul kui vallavanem Enel Liin ülevaate 16. mail toimunud kohtumisest Räpina aianduskoolis, kus osalesid haridus- ja teadusministeeriumi, linnade ja valdade liidu, Räpina aianduskooli ja Räpina valla esindajad.

Valla esindajad rõhutasid kohtumisel Rammo sõnul, et gümnaasiumiaste Räpinas peab säilima, kuid ei välistata koostööd Räpina aianduskooli ja Setomaa vallaga. Valla esindajad sõnasid, et hetkel seisab iga piirkond enda eest ning kui riigil on hariduse valdkonnas pikk plaan olemas, siis peab sellest ka kinni pidama, mitte seda kogu aeg muutma.

Mõtetena esitati abivallavanema sõnul, et esmalt tuleb reformida kutseharidust ning luua juurde uusi, eeskätt põhikoolijärgseid erialasid. Eriti vähe on põhikoolijärgseid tüdrukute erialasid, mis omakorda toob kaasa tütarlaste liikumise üldkeskharidusse. Aianduskooli poolt nähakse perspektiivi, et koolitust võiks pakkuda ka sotsiaaltöötajatele, hooldajatele või keskkonnaerialadel.

„Kohtumisel esitati HTMi poolt ettepanek moodustada Räpinasse hariduskeskus, kus oleks võimalik omandada nii kutseharidust kui ka üldkeskharidust,” sõnas Piret Rammo. „Räpina on valmis kaaluma hariduskeskuse loomist, kuid soovib taristuinvesteeringuid, et oma haridustaristu korda saada.”

Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom on Rammo sõnul astunud ka omapoolse sammu, kutsudes vallavalitsuse ja valla allasutuste töötajaid tutvuma 100. tegevusaastat tähistava aianduskooliga.

„Kohtumine toimub augusti teises pooles ning plaanis on teha põhjalik ringkäik kooli õppehoonetes, õppeaias ja õpilaskodudes; luua uusi tutvusi ja uuendada varasemaid kontakte; arutada, milline on aianduskool tänapäeval, milliseid võimalusi pakub see õppijale, töötajale, Räpina valla elanikule ja koostööpartnerile,” ütles abivallavanem lõpetuseks.

Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Ulla Preeden ütles, et kõne all oleval kohtumisel tema ei osalenud ja komisjon pole gümnaasiumiosa ja kutsekooli võimalikku ühendamist ka põhjalikult arutanud – see aga seisab eeloleval sügisel kindlasti ees.

„Kindlasti on vaja kaardistada enne, kus tegelikkuses oleks gümnaasiumiastme akadeemilise hariduse andmine atraktiivsem, kas aianduskooli ruumides või ikkagi pigem senises Räpina ühisgümnaasiumi kompleksis,” märkis ta. „Selle reformiga ei saa ega tohi kahjustada keskhariduse omandamise atraktiivsust ja olulisust kogukonnale.”

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/07/2024 09:17:49