Foto: transpordiamet

Transpordiamet paigaldas läinud nädalal Rõngu-Otepää maanteele suunamuutetakistused, mille eesmärk on, et juhid alandaksid kiirust ning annaksid üksteisele teed. Põhjuseks tõik, et Otepää linna sissesõidul kippus suurem osa sõidukijuhtidest suurimat lubatud sõidukiirust ületama. Uudne lahendus on aga juba pälvinud liiklejatelt kriitikat.

Rõngu-Otepää maanteelt linna sissesõidul on lubatud suurimaks kiiruseks 50 km/h, kuid 85% sõidukitest sõidab sel teelõigul 65 km/h, teatas transpordiamet. Tulemuseks on olukord, kus sõidukite liiklemiskiirus ei taga asulasse sisenemisel piisaval tasemel ohutust.

„Kaalusime ka künniseid või tõstetud ristmikku, kuid nende kasutamine elamute piirkonnas, kus liigub palju raskeveokeid, ei ole hea mõte, sest see tekitab müra, kui raskeveokid künnist ületavad,“ ütles transpordiameti teehoiuteenistuse Lõuna osakonna juhataja Janar Taal.

Suunamuutetakistusi on ameti teatel hea kasutada kohtades, kus kiirus on probleemiks, kuid künnise ja teiste sarnaste liiklusrahustusvõtetega kaasnev müra pole vastuvõetav. Need paiknevad vaheldumisi ühel ja teisel pool tänavat, moodustades S-kurvi, mis sunnib sõidukijuhti soovitud moel sõidusuunda muutma, piirates tema kiirust. Väiksem sõidukiirus omakorda vähendab raskete tagajärgedega õnnetuste riski.

Nende eelis teiste liiklust rahustavate meetmete (näiteks ohutussaar või saarega ülekäigurada) ees on transpordiameti kinnitusel see, et takistused ei soodusta suurt kiirust ja neid on lihtne läbida ka suurtel veokitel, välja arvatud raskete liiklustingimuste korral.

Rõngu-Otepää maantee on esimene teelõik Eestis, kuhu kõnealused suunamuutetakistused paigaldati. Need on planeeritud liiklust rahustama alalise lahendusena. Samale lõigule pandi üles ka sõidukiirust mõõtev radar, mille tulemused selguvad nädala pärast. Suunamuutetakistuste paigaldus läks maksma ligikaudu 3556 eurot pluss käibemaks.

Õige mitmed uudsest liikluslahendusest kuulnud pidasid seda jaburaks.

„Ausalt ka või? Tegelete tõeliste idiootsustega. Odavam ja asulate elanike tervisele kasulikum oleks paigaldada asula märgi juurde kiiruskaamera,” leidis sotsiaalmeedias Andres.

„Kõige koomilisem on selle juures, et täiskasvanud inimesed istusid laua taha ja pärast arutlemist leidsid, et see on hea mõte,” ironiseeris Vallo.

Kohalik elanik Margit aga tõi välja, et probleemne oli konkreetne koht kindlasti: varsti pärast teetõkkeid tuleb langus ja nähtavus on piiratud. Naine märkis, et tema peab sellelt teelt kõrvaltänavale keerama ja korduvalt on juhtunud, et mõni suur ja raske veoauto saab vaevu pidama, et mitte talle otsa sõita. Viimane juhtum oli tema sõnul ca 70 kilomeetrit tunnis sõitva seguautoga, mille juht otsasõidu vältimiseks kõnniteel peatuma sai.

„Samas oleks ehk abi ka „lamavast politseist” ja hoiatusmärkidest, praegune lahendus tundub ebapraktiline mitmes mõttes: tõkete vahe on väga väike, võiks olla ka „eesõiguse” suunised, ja ma ei kujuta ette, mis talvel saab,” oli ta lahenduse suhtes siiski kriitiline.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 04/07/2024 09:13:09