Intsikurmu festival 2022. aastal – see koroonajärgne metsapidu võeti korraldajate sõnul tagantjärele tarkusena liiga suurelt ette ning võlad kasvasid. Foto: LLi arhiiv

Täpselt kuu aja pärast pidanuks Põlva Intsikurmu parkmetsas teadaolevalt üheteistkümnendat korda valitsema festivalimelu ning tuhanded üle Eesti ja kaugemaltki kokku tulnud nautima head muusikat kõige selle juurde klappivaga – sealhulgas spetsiaalne lasteala, metsa alla paigaldatud võrkkiiged, kinoplats, hipsteritele mokkamööda toit ja kibe käsitööõlu. Paljuski koroonaaja jäetud valusate jälgede tõttu seda aga vähemasti tänavu ei juhtu.

„Kõrgema kunstikooli Pallas kujundused, 30 väga mitmekülgset esinejat, Intsikurmu õhustik ja sõna otseses mõttes õhk, sõbralik, meeldiv ja pigem heast tujust kui alkoholist purjus publik, keda polnud ei liiga palju ega liiga vähe – kõik see lõi Intsikurmu festivalist atmosfäärifestivali, mida LõunaLeht tõepoolest soovitab tulevikus kogeda,” õhkas 2022. aasta augustis üritust väisanud ajakirjanik vaimustunult.

Martin Ruusi ja Lehari Järgi korraldatud Uue Ajastu festivalist välja kasvanud Intsikurmu muusikafestival toimus Ruusi eestvedamisel esmakordselt 2013. aastal. Esimesel aastal 1500 inimest Intsikurmu kokku toonud moodne festival kasvas kiiresti ja 2016. aastal oli publikut 6500. Juba algaastatel ristiti üritus lätlaste populaarse festivali järgi Eesti Positivuseks.

2020. aastal korraldati üritus – Ruusile lisaks olid vahepeal korraldustiimiga liitunud Mihkel Kübar ja Silver Roostik – koroonapandeemia tõttu videofestivalina. Martin Ruus andis korraldamise ohjad Mihkel Kübarale üle, aga 2021. aastal otsustati rangete koroonapiirangute tõttu festival vahele jätta. 2022. aastal toimus Intsikurmu festival siiski oma tuntud headuses. 2023. aastal võeti hoogu maha.

„Korraldajaga suheldes sain esimese hoiatava signaali. Lause „sel aastal plaanime teha pisut väiksemalt” peaks ajudega inimesel piduri peale panema, aga mul oli vaja omal nahal kontrollida. Näpud pistikusse torgata, nagu öeldakse,” kirjutas sügisel Äripäeva kolumnis vegantoitlustaja Üllar Priks. „Kirjas seisis, et oodatakse umbes 1500 külastajat, reaalsuses oli kohal vast 300‒400 inimest. Kuna viibisime kauniste mändide all, oli see nagu tavaline päev seenemetsas, lihtsalt korvide asemel olid inimestel käes panditopsid, milles loksus kibe käsitööõlu.”

„Ükski Intsikurmu festival ei näe päevavalgust ilma meie särava meeskonnata, kes annavad endast igal aastal kõik, et festivalil oleks oma eriline hingus. See möödunud aasta on olnud erakordselt ilus ning keeruline, aga tänu teile sai Intsikurmu 2023. aastal taaskord sündida!” teatas korraldusmeeskond pärast 2023. aasta augustis toimunud üritust. „Oleme äärmiselt tänulikud kõigile, kelle usk festivali püsimisse on olnud kõikumatu.”

2023. aasta detsembris laekus LõunaLehele Intsikurmu festari fänni Jane palve uurida, kas üritus 2024. aastal ikka toimub – naise sõnul ei saanud ta korraldajatelt tagasisidet. Toimetuse jaoks paistis augustikuise ürituse toimumise kohta uurida varavõitu.

ERRile öeldi korraldusmeeskonnast aasta algul, et ürituse tulevik on lahtine ja festivali toimumine veel kahtluse all.

Veebruaris teatas korraldusmeeskond uutest toimumiskuupäevadest – tänavu pidi üritus toimuma 5. ja 6. juulil – ja kuulutati välja piletimüük. Kevadel loositi välja ürituse passe ning kutsuti toitlustajaid end festivalile üles andma. Märtsis lubati avaldada esimesed artistid. 30. mail aga laekus korraldusmeeskonnalt paljude jaoks kurb uudis.

„Kallid kurmutajad, raske südamega anname teada, et Intsikurmu Festival, mis pidi aset leidma 5.‒6. juulil meie armsas Intsikurmu metsapargis, jääb sellel aastal kahjuks ära ja läheb pausile,” teatas korraldusmeeskond. „Paari kolme aasta jooksul drastiliselt muutunud maailm on pannud festivali olukorda, kus vanaviisi ei saa ning uus aeg nõuab kohandumist. Muutunud majanduskeskkond on meid vastamisi viinud reaalsusega, et tänavu festivali korraldada ei ole võimalik. Kõigile piletiostjatele tagastatakse piletiraha Piletikeskuse poolt automaatselt.

Intsikurmu festivali on korraldatud alates 2013. aastast. See on festivali lugu, kuhu kümne aasta jooksul on südame ja hinge pannud mitmedsajad inimesed ning osa saanud tuhanded külalised. Oleme sügavalt tänulikud igale artistile, partnerile ja teile, meie kallid kurmutajad, kes olete nende aastate jooksul olnud meie festivali lahutamatu osa. Teie entusiasm ja toetus on teinud Intsikurmust selle, mis see täna on ‒ kultuurisõprade armastatud kohtumispaik.

Täname südamest kõiki artiste, toetajaid ja teid, meie truud kurmutajad, mõistva suhtumise ja toetuse eest. Loodame, et tulevik toob paremad ajad ja saame taas kunagi kohtuda Intsikurmu maagilises maailmas, et üheskoos nautida muusikat ja kunsti.”

Üritus mattus võlgadesse
Päev pärast seda teadet kirjutas Delfi, et Intsikurmu festival lõpetas kõrvuni võlgades. Mitmed mullu Intsikurmul esinenud muusikud ja lavatehnikud pole siiani saanud kätte oma töötasusid. Inkasso kaudu nõutakse kuni 12 000-euroste võlgade tasumist, teiste seas nõuab raha välikäimlate rentija Kemmerling. Samas ei olnud töötasu ootajad – teiste seas Rein Rannap – kurjad ning uskusid võlgade tasumisse.

„Me ei kao kusagile ära, maksame kõik võlad ära omast taskust,“ kinnitas üks Intsikurmu festivali korraldajatest Silver Roostik. Tema sõnul on võlasumma kokku alla 100 000 euro ja festivalil pole ei MTÜ ega OÜ all vara.

Mis juhtus?
2019. aastal oli Intsikurmu festival publikumenu poolest kõigi aegade edukaim. Külaliste arvuks hinnatakse 8500, toonane korraldaja Martin Ruus aga ütles LõunaLehele, et publikut oli kahe päeva peale kokku 10 000.

2020. aasta videolava oli tehniliselt keerukas ja kallis. 2021. aastal jäi üritus sootuks ära, aga kulutusi oli juba tehtud. 2022. aastal algasid Ukraina sõda ja majanduslangus, inimesed kaalusid oma kulutusi senisest suurema hoolega ning ka oli kasvanud konkurents – pärast koroonaajastu lõppu tuli üritusi korraga nagu seeni pärast vihma. Ka on Intsikurmu festival olnud reklaamivaba. Roostik tõi Delfile lisaks välja, et korraldusmeeskond kahanes ja allesjäänud tegijad tegelesid korraldamisega põhitöö kõrvalt vabast ajast ja öötundide arvelt.

Festivali korraldav MTÜ Munalinn (registreeritud Põlva valla Vardja külas) kirjutas 2021. majandusaasta aruandes, et Covidi viirus jättis Intsikurmu festivali korraldamisse tuntava jälje.

„Pandeemiast tingituna ei toimunud juba 2020. aastal korralikku festivali. Toona toimus esimest korda Eestis hübriidfestival Intsikurmu Telefestival 2020, mis oli jälgitav nii piiratud arvul inimestel kohapeal Põlvas kui ka Telia Inspira kanalis otsepildi vahendusel. Sellest tingitud majanduslikud täiesti ebarahuldavad näitajad kandusid edasi 2021. aastasse. Seetõttu oli 2021. aasta festivali korraldamine juba etteantusest tingituna keerulisemas olukorras, kui mõnel varasemal aastal,” kirjutati aruandes.

„Hirm, teadmatus ja ettevaatlikkus olid saavutanud 2021. aasta suve teises pooles inimeste käitumises järjekordse kõrghetke,” põhjendati aruandes ürituse edasilükkamist.

2022. aasta majandusaruanne on MTÜ-l juba aastapäevad esitamata (MTÜ sai kohtult talvel ka trahvihoiatuse) ja ka 2023. aasta oma äriregistris sel nädalal veel puudus. MTÜ-l oli selle nädala seisuga 2700 euro jagu maksuvõlga.

Festivali korraldaja – ja Tallinna linnateatri juht – Mihkel Kübar ütles ERR-ile antud intervjuus, et kõige suuremad riskid, mis neid siiamaani kummitavad, on 2022. aastal toimunud festivalist. 2023. aastal oli üritus väiksem ja rahaline seis parem. Festival pole tema sõnul aga kosunud mõne aasta tagusest pandeemiast ja majanduslik risk tundus tänavu liiga suur. Ka Kübar tõi välja tõiga, et meeskond oli väike ning korraldas üritust õhinapõhiselt.

„Kulutusi on tõepoolest juba tehtud ja on ka vanad võlad, mis siin salata. Tuleb mõelda, kuidas edasi minna ja mida teha, kuid alla me ei anna ja käega ei löö. Piletiostjad saavad automaatselt oma raha tagasi, siin ei ole mingit küsimustki, aga need kokkulepped, mis partnerite ja esinejatega tehtud on, selles osas me jooksevalt tegeleme. Tõsi ta on, mingi kulu tuleb ka selles aastas korstnasse kirjutada,” ütles tema ERRile võlgade tasumise kohta.

Festivali looja: Intsikurmu legend sai tänapäevase sisu ja mõõtme
2013. aastal Intsikurmu muusikafestivali alustanud Martin Ruus ütles LõunaLehele ürituse tähendust iseloomustades, et Intsikurmu on teada ja tuntud väga mitmetele põlvkondadele ja festivali kaudu sai täiesti uus põlvkond sellest kaunist metsapargist teada. Muusikaüritus tutvustas Põlva Intsikurmut järjekordsel uuel ajastul, uuel kümnendil.

„See vana legend sai nüüdisaegse sisupoole ja väga suure mõõtme nii Eestis üldiselt kui ka rahvusvaheliselt. Intsikurmus on ju käinud välisartiste küll Lõuna-Koreast, küll Ameerikast, Ühendkuningriigist, kust iganes – ja ka väga suuri artiste,” rõõmustas ürituse algataja. „Teiseks oli Intsikurmu Eesti uue põlvkonna muusikutele väga hea platvorm esinemiseks. Nende aastate jooksul Eesti muusika ka arenes palju ja kui palju kihvte artiste meil oli ... Intsikurmut saab mõõta nii mitme erineva kihiga.”

Ruusi sõnul jõudis festival nii formaadi kui külastajate hulga poolest tippu 2019. aastal ehk aasta enne koroonat. 2020. aastal tundis ta pärast ürituse telefestivalina korraldamist, et tal on aeg taanduda, ning festivali juhtimise ohjad sai enda kätte Mihkel Kübar.

Mida Martin Ruus kui üks Intsikurmu festivali ellukutsujaid sellest arvab, et uhke traditsioon katkeb ja vähemalt mõneks ajaks läheb üritus pausile?

„Kui ma Mihklile selle festivali üle andsin, siis heas siiras usus, et see festival on heades kätes ja et festivali toimumise nimel pingutatakse maksimaalselt. Festival ei saa toimuda iseenesestmõistetava toimemehhanismiga. See on ainult töö, vaev ja energia ja see tähendab seda, et kui aastas on 365 päeva ja festival toimub kahel suvekuu päeval, siis see suur töö tehakse aastaringselt,” pajatas Ruus.

Festivalikorraldaja tööd tehakse tema sõnul mitmeid aastaid ette: uuritakse artiste, käiakse erinevatel muusikafestivalidel, peetakse läbirääkimisi agentidega. Korraldaja ülesanne on mõelda pika perspektiiviga, tunnetada ja aru saada, milline on ajastu vaim, milline muusika inimesi kõnetab ja kuidas seda kombineerida nii, et muusika kõnetaks erinevas eas inimesi. Ruusi sõnul oli ta ise 2020. aastaks oma loomingulised ambitsioonid ja eneseteostuse saavutanud ning andis festivali korraldamise usalduslikult ning valutult üle.

Tööpanus jäi napiks?

Ruus tõdes, et kindlasti oli asjakohane festival 2021. aastal ära jätta – masstestimine ja muud piirangud oleksid kindlasti kultuuriürituse normaalse energeetika rikkunud. Hilisema osas on ta aga kriitiline.

„Ma leian, et tegelikult ei tehtud tööd ja ei pingutatud selle [festivali] nimel,” sõnas ta. „See jutt, et olukord on muutunud, Covid, sõda Ukrainas ja majanduskeskkonnas muutused, aga kes tahab päriselt teha, on hinge ja südamega asja sees, siis kõike saab. Minu sõnum pigem ongi see, et lihtsalt ei tehtud tööd.”

Martin Ruus nentis, et on omamoodi irooniline, et Intsikurmu festival kui kaguregiooni tippsündmus ei jäänud püsti Tartu 2024 kultuuripealinna aastal, mille sisupealkiri on „Ellujäämise kunstid”.

„Selle festivali puhul oli tohutu usaldus ja panus, muusikud, koostööpartnerid, vabatahtlikud, meeskond, kogu see aeg ja energia, mis sinna pandi, seal oli hästi palju siirast panustamist, tehti asja ilu nimel. See oli suur ime, et üldse on võimalik midagi sellist teha, kui vaadata rahvusvahelist turgu ja meie mõõdet ja teha kõike seda veel hoopis Lõuna-Eestis, mitte Talinnas,” iseloomustas ta enda tundeid seoses festivalitraditsiooni katkestamisega. „Lugesin, et see läheb pausile ja ma loodan, et võib-olla ikkagi see jälle sünnib läbi uue energia.”

„Mul ei ole mingit kibedust jne, aga ma ütlen, et see formaat ja bränd olid nii tuntud, et seda oleks ... olen kurb selle pärast, et sinna ei panustatud tööd, aega ja energiat ja see [festival] lasti lihtsalt nagu ära vajuda,” lisas ta. „Samas saan aru, et läks see aeg ja energia [korraldajatel] mujale, ei taha kedagi süüdistada ja kiruda. Eks see aeg sai ümber ja elu korraldas need asjad niimoodi. Minu siiras soov on, et neil kõigil, kes on käinud Intsikurmus, jäävad need ilusad mälestused ja siia tulevad uued asjad.”

Mihkel Kübarat ei õnnestunud LõunaLehel sel nädalal nende hinnangute kommenteerimiseks tabada.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/06/2024 08:58:18