Foto: Pixabay

Ligi kaks kolmandikku Eesti inimestest peab ennast üle keskmise oskustega autojuhiks, samal ajal kui kaasliiklejate osas ollakse väga kriitilised, selgus kindlustusseltsi Balcia ja uuringufirma Norstat läbi viidud Eesti inimeste liikluskäitumise uuringust. Kui ennast hinnatakse valdavalt vilunud juhiks, siis teisi juhte hindab samaväärselt alla veerandi inimestest.

Tänavu kevadtalvel läbi viidud liikluskäitumise uuringuga soovis kindlustusselts Balcia teada saada, mismoodi tajuvad autojuhid teiste liikluses osalevate inimeste oskusi. Selgus, et väga heaks autojuhiks peab end 18% vastanutest, samal ajal kui teisi juhte peab väga heaks vaid 3% küsitlusele vastanud inimestest.

Üle keskmise autojuhiks hindas end 41% sohvreid, samal ajal kui teisi peab üle keskmise juhiks vaid 20% vastanutest.

„Tulemused on ausalt öeldes üsna jahmatavad ning näitavad, et tõenäoliselt kiputakse liikluses ennast üle hindama, samal ajal kui teisi juhte hinnatakse pigem alla nende tegelikest võimetest. Sellisesse suhtumisse liikluses on juba eos õnnetused ja konfliktid sisse kirjutatud," kommenteeris kindlustusseltsi sõidukite kindlustuste tootejuht Timo Semjonov.

Uuringust selgub, et oluliselt enesekindlamad on meessoost autojuhid, kellest 68% peab end heaks või üle keskmise autojuhiks. Naistest julgeb sama enda kohta väita 51%. Samuti on mehed need, kes on kaasliiklejate osas kriitilisemad – kui meeste arvates on iga kümnes teedel liiklev autojuht alla keskmiste sõiduoskustega, siis naistest arvab sama 4%. Kahel protsendil juhtudest ei tohiks vastanud meeste ja naiste arvates kaasliiklejaid üldse rooli lubada.

„Eesti liiklus on täis maskuliinsust ja testosterooni. Sama küsitlusega uurisime, kui paljud on elus pidanud kokku puutuma liiklusraevuga ning vaid 6% ei olnud kunagi liiklusest negatiivset emotsiooni saanud,” ütles Semjonov. „Meie jaoks on uuringutulemused märk, et üldisel liikluskultuuril on Eestis tublisti arenemisruumi.”

Selleks, et teada saada, milline on liikluskultuur iga inimese kodukohas, soovitab Semjonov endale telefoni tõmmata ülalnimetatud ettevõtte mobiiliäpi ning sealt jälgida Liiklusohu Aruanne nimelist funktsiooni, mis võtab arvesse eelmiste aastate liiklusõnnetuste statistikat ning hulganisti muid andmeid, mille põhjal genereerib piirkonna ohutusskoori. Sama äpi kaudu on võimalik endale liiklus- ja kaskokindlustust tellida, samuti kindlustada end õnnetuste vastu jalakäija või kergliiklusvahendi juhina.

„Liikluses saavad kõik end turvaliselt tunda ainult siis, kui tead hästi piirkonda, kus igapäevaselt liigud, hoiad liikluses silmad lahti, ei tegele roolis kõrvaliste tegevustega ning oled kaasliiklejatega arvestav,” soovitas Semjonov. „Õnneks täheldame, et noored autojuhid on enda oskuste osas tublisti kriitilisemad ning teiste juhtidega arvestavamad, mis annab lootust, et Eesti liikluskultuur võiks tulevikus paraneda."

50% 18-29 aasta vanustest juhtidest peab end väga heaks või keskmisest paremaks sohvriks, samal ajal kui 40-50-aastaste juhtide seas on sama näitaja 65%. Enda oskusi hindavad kõige kõrgemalt need juhid, kes osalevad autoga liikluses iga päev.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 23/05/2024 09:25:46