Valitsus kinnitas läinud nädalal liiklusseaduse muudatused, millega reguleeritakse mootorsõidukite kõnniteel peatumist, kergliikurite kiirusepiirangut ja parkimisnõudeid ning juhi joobe ja ohutu külgvahega seonduvat. Ühtlasi on lõpusirgel väärteo rahatrahvide kahekordistamine.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on liiklusseaduse muudatuste eesmärk tõsta vähemkaitstud liiklejate turvalisust ja luua selgemad reeglid kergliikurite kasutusele. „Edaspidi on autode peatumine kõnniteel lubatud vaid vastava liikluskorraldusvahendi olemasolul ehk kõnniteed jäävad jalakäijatele. Paika saavad ka tõukside parkimisreeglid ja alkoholi piirmäär juhile. Vähemkaitstud liiklejate ohutuse tõstmiseks tuleb edaspidi mootorsõidukil ratturist ja mopeedijuhist mööduda vähemalt 1,5 meetrist vahet hoides,” tutvustas minister olulisemaid muudatusi.

Mootorsõidukitega kõnniteel peatumine pole tulevikus enam lubatud, välja arvatud juhul, kui parkimis- või peatumiskohad on liikluskorraldusvahendiga sellekohaselt tähistatud. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda sõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Täpsemaks muudetakse kergliikurite parkimisreegleid. Edaspidi tuleb tõukeratas parkida paralleelselt kõnnitee äärega ning kergliiklustee äärest takistuse puudumisel mitte kaugemal kui 20 sentimeetrit. Samuti tuleb kergliikurit tee ääres parkides jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata elektritõukerataste liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Täiendavalt soovitakse muuta liiklust ohutumaks jalgratturile, pisimopeedijuhile ning tasakaaluliikuri juhile, milleks sätestatakse möödasõidul minimaalselt 1,5-meetrise külgvahe hoidmise nõue.

Siseministeeriumi ja politsei ettepanekul kehtestatakse liiklusohutuse tagamiseks kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal hinnata oma seisundit.

Riigikogus läbis läinud nädalal esimese lugemise eelnõu, mille järgi suureneb füüsiliste isikute väärtegude rahatrahvide arvestamise aluseks olev trahviühik seniselt neljalt eurolt kaheksale eurole.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on väärtegude rahatrahvi trahviühik püsinud üle kahekümne aasta sisuliselt muutumatuna. „Olukorras, kus inimeste toimetulek ja palgad on kahekümne aasta jooksul üksjagu kasvanud, pole väärtegude rahatrahvide aluseks olev trahviühik sellega kaasas käinud. Kuna väärtegude toimepanijad tekitavad kulutusi ka riigile, on aus, kui kogume menetluskuludeks senisest rohkem raha neilt, kes tegelikult seadust rikuvad,“ ütles justiitsminister.

Rahatrahvi suuruse arvestamine muutub senisest paindlikumaks. Eelnõu järgi kaob ära senine piir, mille järgi on minimaalne võimalik rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk praegu kaksteist eurot. Muudatuse järel saab väärteo toimepanemise eest edaspidi määrata rahatrahviks ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot.

Muudatus suurendab väärteo maksimaalse rahatrahvi summa seniselt 1200 eurolt 2400 euroni. Alaealiste õigusrikkujate suhtes luuakse aga erand, nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks, kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot, siis alaealiste puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu tõuseb ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahvi määr väärteomenetluse seadustikus ligi 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole.

Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahvi määr tõuseb 160 eurole. Seaduses sätestatakse võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist osade kaupa, samuti pikeneb tasumise tähtaeg.

Ühistranspordis piletita sõidu eest saab edaspidi kohaldada mõjutustrahvi 40 eurot senise 20 euro asemel.

Justiitsminister juhib tähelepanu, et ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi praeguste õigusrikkujate käitumist oluliselt parandada. „Rikkujate rahakoti mõjutamise kõrval tuleks teatud väärtegude puhul senisest enam kasutada ka n-ö mitte-karistuslikke vahendeid ehk karistuste nutikaid alternatiive, mis aitavad inimeste käitumist õiguskuulekamaks muuta,“ ütles Madis Timpson. Ta tõdes, et trahvimäärade muutmisel on ka ennetuslik mõju, mis peaks aitama edaspidi osa väärtegusid ära hoida.

Trahvide kahekordistamimine on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2025.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/05/2024 08:56:28