Loviisa tuumajaam Soomes.

Suurem osa LõunaLehe küsitletud Võru-, Põlva- ja Valgamaa riigikogu saadikutest toetab Eestisse tuumaelektrijaama ehitamist, mõnevõrra selle vajaduses kõhklevad olid vaid sotside esindajad. Geograafiliste eripärade tõttu ei maksa kagueestlastel karta, et tuumajaam siia rajataks.

Riigikogus arutati läinud nädalal olulise tähtsusega riikliku küsimusena tuumaenergia kasutuselevõttu. Küsimuse tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadusest ja võimalustest Eestis algatas keskkonnakomisjon, mille esimees on Kagu-Eestist valitud Igor Taro (Eesti 200).

Taro tõi ettekande alguses esile, et tegemist riigikogu tuumaenergia kasutuselevõtu teemalise debati avanguga ning see küsimus peaks lähinädalatel sõnastuma vastavas riigikogu liikmete eelnõus. „Tuumaenergia kasutuselevõtu arutelu pole lihtsalt küsimus Eesti energeetikatööstuse või majanduse pikast plaanist. See on suuresti keskkonna- ja kliimamõjude alane arutelu, kuidas me täidame endale võetud kohustused üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, soovides samal ajal kasvatada Eesti inimeste heaolu. Nagu ühel varasemal energeetikaarutelul riigikogus tõdesime, ilma energia tootmise kasvuta pole ühiskonna heaolu suurenemine selles universumis võimalik,“ rääkis ta.

Taro tõstis muu hulgas esile, et tuumaenergia olelusringi analüüs näitab, et isegi võttes arvesse kogu protsessi keskkonnamõju, jääb selle süsinikujalajälg samasse vahemikku, milles on ka vähese heitmega päikese- ja tuuleenergia. Muude fossiilsete või biokütustel põhinevate alternatiivide heitmemõju on kümneid kordi suurem. „Tõepoolest, tuumaenergiaga kaasneb samuti mitmeid väljakutseid, millest tõsisemad on tuumajäätmete lõppladestus ning julgeolekuriskid [---]. Mitmed neist väljakutsetest on lahendatavad tuumaenergiaalase raamistiku väljatöötamisel.“

Ajalooliselt on tuumaenergia kasutamine hoidnud ära üle 1,8 miljoni enneaegse surma, mille põhjustanuks täiendav õhusaaste ja kasvuhoonegaaside heitmed, märkis Taro. „Sajandi keskpaiga perspektiivis võib see heitmevaba energiatootmise viis säästa veel 0,5 miljonit kuni 7 miljonit elu tänu fossiilkütustest loobumisele,“ lisas ta ja rõhutas, et debati tuum võiks seega olla keskendumine pikale plaanile keskkonna- ja kliimaeesmärkide valguses.

LõunaLehe küsimusele tuumajaama sobivusest Kagu-Eestisse vastas Taro, et kui sobiv väikereaktorite tehnoloogia sertifitseeritakse 2028.–2030. aasta paiku Kanadas või mõnes muus meiega sarnases demokraatlikus riigis, siis võib ju sellise paigaldada peaaegu igale poole.

„Küsimus on otstarbekuses,” tõdes ta. „Kagu-Eestis konkreetselt poleks ilmselt mõistlikus koguses jahutusvett ja soojusenergia tarbijaid, kuna puuduvad suuremad linnad, aga ratsionaalne oleks soojus maksimaalselt ära kasutada näiteks keskküttesüsteemis. Soojuse tarbimisest tulenevalt oleksid Eestis sobilikud paigad Tallinna ümbrus, Ida-Virumaa, Pärnu kant ja meile lähimatest Tartu. Jahutusvee ja geoloogiaga seotud põhjustel on tuumaenergia töörühma raportis kaalutud ainult mereäärseid asukohti. Samas ei pruugi me praegu ette kujutada kõiki võimalusi, mida see tootmisviis kaasa toob, ega ka meie enda vajadusi 20+ aasta perspektiivis. Soomlased uurivad minireaktorite rakendamist ainult linnades keskkütte tagamise eesmärgil ja see on hoopis teistmoodi lähenemine.”

„Jah, toetan,” ütles tuumajaama kohta ka reformierakondlane Eerik-Niiles Kross. „Ilma põlevkivielektrita ja sõltudes kaablitest naabermaadesse on Eesti energiasüsteem liiga ebaturvaline. Minu arvates võiks tuumajaam tulla ükskõik millisesse maakonda.”

Endine keskkonnaminister ja energeetikavaldkonnas kodus Rain Epler (EKRE) kinnitas samuti tuumajaama rajamise toetamist. „Tegu on väga usaldusväärse ja tõhusa energiatootmisviisiga, mis tagab stabiilse mõistliku hinnaga elektri pikaks ajaks väikese keskkonnajalajäljega,” sõnas ta.

Epler lisas, et tänapäeva tehnoloogiaga oleks Kagu-Eestisse tuumajaama rajamine keerukas. „Aga kui tehnoloogia areng seda võimaldab ja elektrienergia järele on piirkonnas piisavalt nõudlust, siis ei oleks ma vastu tuumajaama rajamisele Kagu-Eestisse,” ütles riigikogulane.

Reformierakondlane Maido Ruusmann tõdes, et praeguse seisuga pole Kagu-Eesti tuumajaama arendajate huviorbiidis. Aga tuumaenergiajaama Eestisse rajamist toetab ta kindlasti.

„See on kõrgtehnoloogiline, väikse keskkonna-jalajälje ja, mis kõige olulisem, juhitava võimsusega energiatootmise viis,” märkis ta. „Ja toetan ka kõiki teisi energiatootmisviise – tuul, päike, biomass, biogaas jne –, mis tagavad kogumis püsivalt madala hinna Eesti elanikele ja ettevõtetele ning varustuskindluse terve aasta vältel, samuti olukorras, kus ühendused naaberriikidega peaksid katkema.”

Anti Haugas (RE) ütles, et tema on tuumajaama suhtes „pigem pooldav”.
„Pooldan kindlasti, kui investeeringuga seotud kulud ja riskid maandab arendaja. Olen äraootav, kui riik peab selleks puhuks kuni 100 miljonit investeerima. Pole kindlustunnet, kas perspektiivselt tuumaenergia praeguse mudeli järgi turule mahub.”

Haugas ütles otsesõnu, et Kagu-Eestisse ei ole võimalik seda jaama rajada: meil siin puuduvad vajalikud ühendused ning veevaru.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Priit Lomp kinnitas riigikogus, et sotsiaaldemokraadid on endiselt seisukohal, et Eestis ei ole tuumaenergia kasutuselevõtt hädavajalik. „Nagu varasemad debatid, nii ei suutnud ka riiklikult tähtsa küsimuse formaadis peetud arutelu meid tuumajaama vajalikkuses veenda,” ütles ta. „Me küsime jätkuvalt ka kriitilisi küsimusi – eelkõige küsimust, kas tuumaenergia on Eesti jaoks vältimatult vajalik või saaks ka ilma.”

Nii ei pane tuumajaama mõte ka võrukesest sotsiaaldemokraati Anti Allast just hõiskama. „Reaalteadustest lugupidava inimesena pole minul tuumaenergia vastu otseselt midagi. Tarbime seda ju tänagi. Aasta tagasi liitusin riigikogus isegi tuumaenergia toetusgrupiga. Paraku on aasta selle kallal juureldes ja erinevaid uuringuid lugedes mind pigem Eestisse tuumajaama rajamise majanduslikus mõttekuses ja konkurentsivõimes laiemalt kahtlema pannud,” sõnas ta.

Allas hindas, et paraku ei saa tuumaenergia tulevikus olema kõige odavam energia.

„Kuigi tuumaenergia arendamise kasuks räägib ka mitmeid plusse, siis ometi on ka väga palju küsimärke ning ennustamatust,” leidis sotsiaaldemokraat. „Väikese riigina, kellel on suur hulk merepiiri ja sellest tulenevalt soodsad tuuleolud, tundub minule üha rohkem, et Eesti vältimatult tuumajaama ei vaja. Seda kinnitab Stockholmi keskkonnainstituudi uuring, mis selgelt näitas, et kõige soodsam variant Eestile elektri tootmiseks oleks kombinatsioon tuulest, päikesest, salvestusest, Eestis toodetud biogaasist ja ka vanades põlevkivikateldes biomassi põletamisest saadavast energiast tuulevaiksel ajal. Kui siis ka pisut puudu tuleb, siis majanduslikult pole mõttekas 100% ise ära katta, vaid mõni puuduv protsent on igati mõistlik sisse osta.”

Andrus Seeme (RE) sõnas, et tuumajaama põhimõtteline vastane ta pole, pigem kipub seda pooldama.

„Praeguste teadmiste põhjal võiks eeldada, et see võiks energia hinda viia allapoole, vähemalt stabiilsemaks ja Eesti muutuks vähem sõltumatuks,” hindas Seeme. „Riik peaks vähemalt tuumaalase regulatsiooni välja töötama, mida täna pole. Siis on võimalik ka erasektoril investeerida, riik ei pea ise ehitama, kui peaks tulema toetav otsus.”

„Eestil on väga vaja juhitavat tootmisvõimsust. Tuumajaam ei ole lõpuni juhitav, ent on prognoositav ja stabiilne tootmisallikas. Kõige hullem on see kui me paralleelselt tegeleme päikeseparkide, maa- ja meretuuleparkide ning tuumajaama rajamisega. Siis saavutame suure tõenäosusega kõrgeima elektrienergia hinna, mis muudab konkurentsivõimetuks meie ettevõtluse ning kodumajapidamise kulud kasvavad veelgi,” ütles Priit Sibul Isamaast.

Ester Karuse sotsidest leidis, et Eesti vaid 5% suuruse energiadefitsiidi katmiseks pole mõistlik kallist energiat tootvat tuumajaama rajada.

Arhiivist: Põlvamaa väikevald oli tuumajaamaks valmis
2010. aastal kirjutas LõunaLeht, et umbes 1100 elanikuga Mikitamäe vald Põlvamaal oli valmis tuumajaama oma territooriumile lubama: valla arengukavas 2008–2015 oli vastav punkt kirjas.

LõunaLehte konsulteerinud asjatundja märkis, et Lämmijärve kasutamine tuumajaama n-ö jahutusvedelikuna tõstab paratamatult järve keskmist temperatuuri. See võib saada saatuslikuks terve Peipsi ökosüsteemile.

Üks kohalik poliitik ütles hiljem Maalehele, et tuumajaama mõte polnud väga tõsiseltvõetav, pigem oli see arengukavas tõdemusega „ega ta leiba küsi”. Idee välja käinud vallavanem Inge Hirmo tunnistas, et tegu oli mängulise ideega, mida oli lõbus arutada. Samas märkis ta, et kui tuumajaam tuleb kunagi Eestisse niikuinii, siis miks mitte kaaluda Mikitamäe varianti – vald saanuks elektrijaamaga suure arengutõuke.

2011. aastal võeti tuumajaam siiski valla arengukavast välja.

LL

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 25/04/2024 09:47:30