Kaja Kallas. Foto: Vidrik Võsoberg

Sel nädalal Kagu-Eestis visiidil käinud peaminister Kaja Kallas tunnistas intervjuus LõunaLehele muu hulgas seda, et kohtumised Võrumaa inimestega on kõige hullemad ja temagi pole teflonist.

Kuidas läks teie esmaspäevane kohtumine Võrumaa rahvaga?
Selles mõttes, Võrumaa kohtumised on alati kõige hullemad. Ma võin öelda, et kuskil mujal ei ole inimesed nii kurjad, kui nad on siin Võrus. Inimesed ei tahtnud tegelikult vastuseid kuulda, vaid nad tahtsid lihtsalt ennast välja elada. Niimoodi see kohtumine oli, aga ma teadsin, et see nii on, see on alati nii olnud.

Te pälvite palju sõimu – ükskõik, mida ka teete. Kuidas see teid nii poliitikuna kui eraisikuna mõjutab?
Mina pole kindlasti teflonist. Ma ei saa öelda, et see mind ei mõjuta. Kui tulin erasektorist poliitikasse, siis oli see hästi šokeeriv. Kui keegi erasektoris ütleks sulle, et me oleme teis täiesti pettunud – selleks advokaadina ma oleksin pidanud tegema midagi uskumatut, et mu klient ütleks mulle, et ta on minus pettunud. Aga poliitikuna sa saad seda iga päev. Iga päev sulle öeldakse, et sinus on mingi viga. Kindlasti on selliseid tefloninimesi, keda see ei mõjuta, aga ma arvan, et enamikule inimestele on see siiski keeruline. Aga noh, harjud ära.

Olete õppinud õigust ja töötanud juristina. Kui palju te oma praeguses ametis saate neid teadmisi rakendada?
See on olnud väga väärtuslik. Esiteks, poliitika on ju reeglite kokkuleppimine, mille järgi me ühiskonnas elame. Ehk siis me kogu aeg mõtleme, kuidas ühiskonnaelu korraldada. Seal on väga palju juurat. See, et ma olen tegutsenud 14 aastat advokaadiametis, annab mulle väga hea aluse, kui ma õigussüsteemi väga hästi valdan. Lisaks sellele: kuna 60% minu klientidest olid välismaalased ja tööd oli hästi palju inglise keeles, siis näiteks ülemkogudel (Euroopa Ülemkogu kohtumised – toim), kui me teeme järeldusi ja lepime asjades kokku, annab see ka suurepärase võime sõnastada kompromisse. Kui me sõnastame mingi probleemi ümber, siis võib see sobida ju kõigile. Seega on see alati väga väärtuslik oskus. Ma alati ütlen noortele, et juura on hea baasharidus, sinna peale saad ehitada igasuguseid muid asju.

Milliseid strateegiaid ja meetmeid te kavatsete rakendada, et kaasata noori poliitikasse ja suurendada nende osalust demokraatlikus protsessis?
Meil on hästi aktiivne noorteorganisatsioon. Nad teevad igasugu huvitavaid üritusi. Ma näen, et meil hästi palju inimesi liitub nendega. Kui ma oleksin ise noor, siis ma kindlasti oleks sellistest asjadest osa võtnud. Huvitavad esinejad, koolitajad, kes räägivad oma kogemustest. Öelda, et poliitika mind ei huvita, tähendab seda, et sind ei huvita reeglid meie ühiskonnas ja korraldus, kuidas me elame. Et las keegi teine teeb need reeglid ja mina lihtsalt järgin neid. Aga kui sa tahad kaasa rääkida ja olla ise otsustaja nende reeglite üle, siis poliitika on ainus koht, kus sa päriselt saad otsustada.

Meil on esindusdemokraatia ehk siis sa tegelikult valid inimest, kes sinu vaateid esindab, ja noored ikkagi tahavad noori näha, ja mul on ka hea meel tõdeda, et meil on neid riigikogus. Meil on Hanah Lahe, Kristo-Enn Vaga ja Anti Haugas siitsamast Võrumaalt, need on noored, kes on riigikokku valitud noorte poolt.

Kas teil on nõuandeid tulevastele poliitikutele?
Ma ütleks nii, et kõigepealt tuleb omandada hea haridus ja soovituslik on see, kui sa oled mingis valdkonnas juba töötanud. Kui sul on mingi amet või oskus, siis sa esiteks saad aru, kui raskelt see euro sul erasektoris tuleb või kui palju sa pead selle jaoks tööd tegema, et oma palk välja teenida. Siis sa mõistad ka inimesi paremini. Kindlasti tasub ühiskonnaelus kaasa lüüa, sellepärast et reegleid luuakse tuleviku jaoks ja tulevik on ju noorte päralt.

Millised võiksid olla Eesti kodanike ootused oma valitsusele ning milline on teie visioon nende ootuste täitmiseks?
Kõige suurem ootus, mida me püüame täita, on julgeolek, et Eestis valitseks rahu ning sõda siia ei jõuaks. Selleks oleme pidanud langetama valusaid, kuid õigeid otsuseid, mis tagavad Eesti iseseisvuse säilimise. Soovime, et vabadus oleks meie inimestele, eriti noortele, iseenesestmõistetav. See on meie praegune suurim väljakutse.

Kas Venemaa ähvardus kasutada tuumarelva on reaalne? Kas on oht, et nad seda päriselt teevad?
Netflixis on praegu üks hea dokumentaalsari nimega „Turning Point”, mis käsitleb tuumarelvade teemat ja külma sõja perioodi, sealhulgas ka Eestit, kindlasti tasub seda vaadata. Kas ma võin kindlalt öelda, et „ei, ei kasuta” – ei saa. Sest tegemist on ikkagi riiki juhtiva hulluga. Normaalne inimene ei ründaks teist riiki ega pommitaks tsiviilisikuid ja elanikke, nagu Venemaa seda on teinud. Ma ei saa kindlalt väita, et nad seda teevad, kuid nad on sellega ähvardanud. Nad ei ole seda teinud, sest kardavad vastureaktsiooni – neil on vastas samuti tuumajõud.

Praegu jääb mulje, et riigi välispoliitika seis on parem kui sisepoliitika oma. Näiteks välja kuulutatud automaksu eelnõu. Milleks välja kuulutada midagi, mille rakendamises ei olda kindlad?
Riigikogu pole seda veel vastu võtnud, arutelu käib. See on vajalik, et katta kaitsekulusid, sest meie kulud ja tulud ei ole tasakaalus ning valitsusel pole muud rahakotti kui maksumaksjatelt saadav raha. Kui kulud on suuremad kui tulud, tuleb kas kulusid vähendada või tulusid suurendada või mõlemat. Automaks eksisteerib kõigis Euroopa riikides peale ühe, seda on soovitatud meile pikka aega. Eestis on inimese kohta, peale Luksemburgi, kõige rohkem autosid. Meie autopark on keskmiselt saastavam, mis mõjub keskkonnale halvasti. Seega mõistetavalt on automaksu kehtestamine vajalik. Huvitav on see, et opositsioonierakonnad tõid selle idee 2017. aastal välja, kuid lõpuks lõid nad araks ja ei läinud sellega edasi. Nad mõistavad samu vajadusi nagu meiegi. Üks opositsioonierakonna juht ütles mulle, et „teete õiget asja, kuid loomulikult ma seda avalikult öelda ei saa”. Meie võtame selle inimeste esialgse pahameele vastu ning pärast saadakse aru, et Eestile on neid samme vaja.

Milline on teie seisukoht ajutise pangandusmaksu kehtestamise osas ja millised võiksid olla selle võimalikud mõjud majandusele ja ühiskonnale?
Just käis IMFi (rahvusvaheline valuutafond – toim) delegatsioon ja nad olid väga vastu, et peaksime kehtestama pangandusmaksu. Neil oli isegi pahameel, et küsisime pankadelt kõrgemaid dividende. Mõistan, et pankade vastu on tihti pahameelt, soovitakse nende käest raha võtta. Siin on mitu aspekti. Esiteks ei saa tagantjärele kehtestada ühtegi maksu – see kõrge tulu on neil praegu, mitte tulevikus. Pangad on juba kõrgemalt maksustatud kui teised ettevõtted ning neil on kohustuslik nn avansiline tulumaks. Pangad moodustavad majanduse vereringe ja annavad ettevõtetele kapitali investeeringuteks. Probleemiks on juba niigi kapitali ligipääs, sest meie kapitaliturg on hästi pankadekeskne. Kui pangal pole piisavalt raha, et laene anda, ja peab hoidma oma likviidsusnõudeid, siis ei saa ka ettevõtlus areneda.

Positiivne on aga see, et saavutasime pankadega kokkuleppe, et nad maksavad riigieelarvesse kolme aasta jooksul üle 500 miljoni, mis on märkimisväärne panus.

Kaitsepolitsei aastaraamatus oli kirjas, et kagueestlased on vaesed, neil pole tööd, nad on rahulolematud eluga ja juhtimisega – ja see võib kapo arvates muuta nad mõjutatavaks Venemaa agentidele. Mida teie sellest arvate?
Eile oli mul rahvakohtumine ja kuulsin seal palju Vene narratiive. Rahvas arutles selle üle, kas peaksime vähendama toetust Ukrainale ja liitlastele, et mitte ärritada Venemaad. Selliseid arutelusid mujal polnud.

Kuidas kavatsete suurendada läbipaistvust ja usaldust valitsuse tegevuse suhtes ning tagada, et kodanike ootused oleksid paremini täidetud?
No Eesti valitsemine on küll nii läbipaistev, kui üldse annab olla. Kõik kirjad, mida valitsusele saadetakse või mida valitsus kellelegi saadab, on avalikes registrites. Ma arvan, et nii läbipaistvat valitsemist, kui Eestis on, annab otsida. Meie digiriigi vastu on ka väga palju huvi teistest riikidest, kuid kui mõni avastab, et see toob kaasa ka läbipaistvuse, siis see nagu jahtub.

Mida arvate Donald Trumpi viimastest väljaütlemistest? Kas neid tasub võtta tõsiselt või on tegemist vaid ähvardustega?
Neid tasub kindlasti võtta tõsiselt, sest mida iganes ta ütleb, seda ta üldiselt ka teeb. Ja eelkõige on see ikkagi sõnum meile, ma mõtlen, Euroopale ka, et iseenda kaitseks peaks rohkem tegema. Seda sõnumit peavad kõik äärmiselt tõsiselt võtma ja seda ütleme ka meie.

Hetkel arvatakse, et Trump võidab novembris toimuvad presidendivalimised. Kui see peaks juhtuma, siis mis tagajärgi see meile võib tuua?
Meie peame töötama, ükskõik kelle valivad meie liitlased enda juhiks, peame töötama nende juhtidega. See ei ole meie otsus ega valik ja meie ei tee sellega midagi, et teiste riikide kodanikud valivad oma juhid ise. Selles suhtes me oleme saanud hakkama siis, kui oli Trumpi valitsemisaeg eelmine kord. Ja positiivse poole pealt, kui vaadata kaitsekulutusi, siis kõik Euroopa riigid investeerisid kaitsesse rohkem sellel ajal, kui Trump oli Ameerika president, aga eks me peame, jah, tegema kõik rohkem. Muud ma ei oska öelda, et me saame kindlasti hakkama, ükskõik kes on Ameerika juht.

Kas Eestis võiks rakendada kaitseväekohustuse ka naistele?
Ma isiklikult ei ole seda mõelnud selliselt, et see peaks olema samasuguses mahus, aga ma arvan, et baasoskused tulevad kõigile kasuks, ja miks? Esiteks mingid esmaabikursused ja kõik sellised asjad, neid läheb sul vaja ka igapäevaelus, ja teiseks on see, et öeldakse, et kui on ärevad ajad, siis inimestel on hirm, aga selle hirmu võtab maha see, kui sa tead, mida sa pead tegema.

Autor on Tartu Jaan Poska gümnaasiumi 11. klassi õpilane.

 

 

Autor: Küsis LIISA LEMBE VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/04/2024 08:38:44