Tulevast aastast peame kõik prügi sorteerima hakkama. Väiksem osa meist on seda juba tükk aega teinud, ülejäänud teevad kas esimesi samme või on kõnealusel teemal midagi vaid kuulnud. Prügi sortijate sõnul ei ole selles tegevuses midagi keerulist. Keeruliseks ja ka kallimaks võib osale maaelanikele kujuneda sorteeritud prügi äraandmine. Vallavalitsusedki ei tea veel kõike teemaga seonduvat.

Valve (nimi muudetud – toim) elab ühes külas Põlva vallas. Perel on õues segaolmejäätmete tarvis prügikonteiner, mida prügifirma vastavalt lepingule tühjendama sõidab. „Ma ei tea, mida uuel aastal võin konteinerisse panna ja kas seda üldse on vaja kasutada, kui pean kogu prügi eraldi kottidesse sorteerima,” on eakam naine nõutu.

Tal ei ole midagi prügi sortimise vastu, kuid talle teeb kõige rohkem muret see, kuidas sorteeritud prügist kodu juures vabaneda. „Elan sellises kohas, kus klaastaara ja plastpakendite üleandmiseks pean kaugemale sõitma ja see on pensionäridest perele lisakulu,” tõdes ta.

Valve näeb lahendusena, et saab kogu sorteeritud prügi mõned korrad aastas koduvärava juures ära anda. „Mõtlen nende all klaaspudeleid ja -purke, erinevate jookide pakendeid ja konservikarpe. Olenevalt olukorrast võin need ka loputada,” ütles ta. Valve oletab, et hind tõuseb, ükskõik kuidas sorteeritud prügi äraviimine ka ei laheneks.

Paberi, papi ja biojäätmetega vanapaaril probleemi ei teki: „Meil on mitu ahju ja pliit, kus paberi ja papi kasutame tulesoetuseks. Vähesed toidujäägid ja muu, nagu banaanikoored, viskame kompostihunnikusse.”

Keskkonnahoidlik sorteerija viib ajalehed vanapaberiks
Räpina linna piiril elav Aita Neemre töötas enne pensionipõlve aastaid keskkonnaspetsialistina. Ta ütles, et prügi liigiti kogumisest on ammu räägitud, kuid ilmselt võtab selle toiminguga harjumine osal Eesti inimestel rohkem aega.

Neemre sorteerib prügi juba aastaid. Ühte kotti paneb ta plastpakendid ehk siis toiduainete ja jookide pakendid, teise klaastaara. Ka vähesed tekkivad metalljäätmed paneb eraldi. Kusjuures enne kotti panemist loputab ta kõik pakendid-pudelid-purgid.

Loetud ajalehed ja pappkarbid-kastid viib ta vanapaberi ja papi kogumiskasti, sest ei taha neid tulealustuseks kasutada. „Trükivärv ei tee ahjule ja korstnale vast head,” leiab ta. „Tulesoetuseks on mul kasetoht.”

Patareid, akud ja vanad rehvid saab samuti jäätmejaama viia. Kuna Räpinas on jäätmejaam, ei ole Neemrel enda sõnul tülikas kotid autosse panna ja kuus-seitse korda aastas jäätmejaama sõita. Biojäätmete jaoks on aianurka laudadest ehitatud kaks kaanega kompostimiskasti.

Olmejäätmete tarvis on prügikonteiner õue peal. Sellesse lähevad ülejäänud jäätmed, mida sorteerida ei saa: määrdunud ja katkised väikepakendid, katkised jalanõud, kaltsud ja muu pudi-padi. Prügifirmaga on leping tühjendamiseks neli korda aastas, kuid konteiner ei ole senini kunagi täis saanud.

Uue-Saaluse elanikel oma konteinerid
Võrumaa Rõuge valla Uue-Saaluse külaseltsi juhatuse liige Maris Kivistik ütles, et neil on enam kui 40 majapidamise peale sorteeritud prügi tarvis kaks konteinerit juba üle aasta olemas. Ühte viivad elanikud klaastaara, teise tühjad joogipakendid, konservikarbid, kiled.

Kuna maaelanikel on sorditud prügi raske kaugele viia, pöörduti konteinerite saamiseks vallavalitsusse. „Saime konteinerid vallalt tasuta ja vald laseb need ka tühjendada,” ütles Kivistik. Tema sõnul seisavad kõnealused konteinerid ühe külaelaniku kodu juures ja on kindlalt kaitstud, mis tähendab, et ükski võõras neile ligi ei pääse.

Ajalehed ja papp lähevad elanikel küttekolletesse ja biojäätmed kompostivad nad õuenurgas. Ohtlikke jäätmeid koguneb majapidamistes väga vähe ja need saab igaüks teel Rõugesse või Võrru ära anda.

Maakodu õues võiks kaks konteinerit olla
Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp ütles, et praegu on valla territooriumil üle kümne konteineri, kuhu elanikud saavad viia sorteeritud prügi: plastpakendid ja -topsid, papi, klaastaara. Selle eest nad maksma ei pea.

Vallavalitsuse töötajad on selgitanud prügi eraldi sortimise vajalikkust ning nd teevad seda edasi.

„Oleme inimestele jaganud pakendikotte, kuhu nad saavad piima-, mahla- ja teised pakendid panna,” sõnas Müürsepp.

Kuna ka vald ei tea veel, kuidas prügimajandus hakkab uuest aastast toimuma, ei saa neilgi olla selleks head plaani.

Põlva vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti Annely Eesmaa sõnul ei ole hetkel midagi konkreetset öelda selle kohta, mida jäätmereform hajaasustuse piirkonnas nõudma hakkab.

„Informatsioon võib tulla novembri alguseks. Meie korraldatud jäätmeveo kontsessioonileping kehtib järgmise aasta juulikuuni,” ütles ta.

Eesmaa märkis, et kuna maaelanikud saavad biojäätmed kompostihunnikusse visata, papi ja enamiku paberist küttekolletesse panna, võib neil olemasoleva segaolmejäätmekonteineri kõrvale vaja minna ka teist, pakendikonteinerit, kuhu panna kõikvõimalikud tühjad plastist pakid, topsid ja karbid.

Kas ka klaastaara tarvis on maal iga elamu juurde vaja eraldi konteiner soetada, on raske öelda, sest see sõltub klaastaara sisu tarbimisest, suure konteineri kaugusest jm.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 18/04/2024 09:01:45