Möödunud aastal viidi Harjumaal läbi kriisireguleerimise õppus Crevex, kus samuti harjutati inimeste evakueerimist. Tänavune Tartut ja Kagu-Eestit hõlmav evakuatsiooniõppus on mastaabilt suurem. Foto: Elisa Jakson

Tuhatkond inimest valdavalt Kagu-Eesti omavalitsustest talub oktoobris ülla eesmärgi nimel päevakese ebamugavust, lastes end evakuatsiooniõppuse käigus Viljandimaale vedada ja koolivõimlasse majutada. Geograafilise ulatuse poolest on „Lõuna sild 2024” riigi suurim õppus.

Päästeameti lõunaregiooni kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles LõunaLehele, et oktoobris toimuval õppusel „Lõuna sild 2024” korraldab ulatuslikku evakuatsiooni päästeamet, kuid praktiliselt viiakse see läbi paljude osaliste koostöös, mille jaoks rakendatakse tööle ühendstaap. Päästeameti ja kaitseliidu kõrval osalevad õppusel asutustest häirekeskus, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning väiksemas ulatuses mitmed teised riigiasutused ja organisatsioonid.

„Õppusel harjutatakse ulatuslikku evakuatsiooni Kagu-Eestist ja Tartust Viljandimaale. Plaanitud on reaalselt evakueerida umbes 1000 inimest Tartu ja Võru linnast ning Räpina, Kanepi, Võru, Põlva, Rõuge, Elva ja Tõrva vallast. Vastuvõtvateks omavalitsusteks on Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi vald,” rääkis Kiik.

Kuna omavalitsustel on osalemise asjus veel veidi aega otsustada, siis on tema sõnul võimalik, et lisandub veel mõni. Õppusel on mitu eesmärki, peamine on treenida kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna kuut evakuatsioonirühma ning nende koostööd päästeameti ja teiste asutustega.

Kas vastab tõele, et tegu on ühe seni suurima õppusega Eestis?

„Päästeameti õppusel „Crevex 2023” mängiti samuti läbi umbes 1000 evakueeritava ümberpaigutamine, aga seda Tallinna ümbruses. Maa-ala mõttes on praegusel juhul tegu tõesti väga mastaapse õppusega, tinglikult öeldes on hetkel kaugeima alguspunkti ehk Räpina ja lõpp-punkti ehk Kõpu vahe 164 kilomeetrit. See tähendab, et praktiliste tegevuste geograafilise ulatuse mõttes pole varem tõesti nii suurt õppust korraldatud,” märkis päästeameti esindaja.

Inimeste evakuatsiooni Eestis korraldab Marek Kiige sõnul päästeamet, kes kaasab evakuatsioonikohtade käigus hoidmiseks kaitseliidu evakuatsioonirühmad – need koosnevad ligi 95% ulatuses Naiskodukaitse liikmetest.

Õppusel osalemine on elanikele vabatahtlik. Evakueeritavaid mängivad inimesed otsitakse Kiige teatel õppusel osalevate kohalike omavalitsuste kaasabil. Neile on soovitatud suurema hulga inimeste lihtsamaks kaasamiseks pöörduda töö- või loomekollektiivide poole. Teisisõnu: ilmselt kutsutakse õppusel osalema näiteks kohalikke ettevõtteid ja rahvatantsurühmi.

„Mängija jaoks näeb tegevus välja järgmine: inimesed sõidutatakse bussidega laupäeva hommikupoolikul oma omavalitsuse transpordipunktist Viljandimaa evakuatsioonikohtadesse, kus nad majutatakse, pakutakse lõuna- ja õhtusööki, ööbimist ning aja veetmiseks harivaid tegevusi päästeametilt, Naiskodukaitselt ja koostööpartneritelt. Pühapäeval on hommikusöök, õppuse lõpetamine, mille järel viivad bussid kõik osalejad alguspunkti tagasi,” kirjeldas päästeameti esindaja, kuidas õppus osalejate jaoks välja näeb.

Üks õppusel osalejaist on Võru linn. Võru abilinnapea Raul Tohv märkis, et eelmise aasta mais korraldas linn koos Võru vallaga ühisõppuse, mille jooksul saadi selguse kohaliku omavalitsuse rollist evakuatsioonis. „Lõuna sild” on sellele teatud mõttes jätkuks.

„Tulev õppus pakub praktilist kogemust ning head võimalust harjutada koostööd erinevate ametkondadega ja samuti elanikega,” märkis Tohv. „Sisuliste tegevustega ei ole me veel alustanud. Kui õppuse korraldust selgitav infoseminar on ära olnud, saame hakata põhjalikumalt tegelema ettevalmistustöödega. Eeldatavalt on Võru linnast kaasatavate elanike arv poolesaja ringis.”

Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Raul Kütt on Maalehele öelnud, et õppuse stsenaariumi järgi alustatakse ennetavat elanikkonna evakuatsiooni aladelt, mis võivad osutuda peamisteks lahingualadeks või mida vastane võib operatsiooni käigus hõivata. Evakuatsiooni käigus paigutatakse inimesed ümber ohutusse tagalaalasse, kus evakuatsioonirühmad peavad tagama seal ajutiselt viibivate inimeste peavarju, toitlustuse, esmase arstiabi, aga ka moraali üleval hoidmise.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 15/04/2024 08:06:32