Läinud nädalal teatati politseile mitmest juhtumist, kus lisaks rahale on inimestelt välja petetud ka korter ning auto. Politsei palub inimestel olla tähelepanelik ja hoiatada oma lähedasi selliste petuskeemide eest.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo peitekuritegude grupi juht Maksim Rozgonjuk kirjeldab uskumatuna kõlavat juhtumit, milles naine andis kurjategijatele kokku 21 000 eurot ning oleks peaaegu ilma jäänud ka oma elukohast. „2. aprillil sai 27-aastane naine venekeelse libakõne, milles helistaja väitis, et töötab Telias. Pettur rääkis, et juhul, kui naine lepingut ei pikenda, ei saa ta oma telefoninumbrit enam kasutada. Lepingu pikendamiseks andis naine petturile enda isikukoodi ning kinnitas lepingu Smart-ID koodidega. Pärast tehingut sai naine aga uue telefonikõne inimeselt, kes väitis, et ta töötab riigiasutuses ning näeb, et petturid on võtnud tema nimele laenu. Helistaja väitis, et pettuse takistamiseks tuleb tegutseda kohe ning suunas kõne väidetavalt panka. Naist juhendati 18 000 euro suuruse laenu võtmisel ning väideti, et see tühistab kurjategijate poolt võetud laenu. Seejärel pidi naine laenu tagastamiseks viima raha pakiautomaati ja saatis enesele teadma suure summa otse petturitele,“ kirjeldas politseinik.

Ta lisas, et naine sai hiljem veel ühe kõne, milles pakuti, et ta võiks kaasa lüüa ka salaoperatsioonis eesmärgiga tabada ebausaldusväärsed töötajad. Selleks paluti naisel oma auto müüki panna. Helistaja sõnul olevat see üksnes näiline müük ehk naine pidavat oma auto hiljem tagasi saama. „Auto müügist sai naine 3000 eurot ja selle summa pani ta samuti pakiautomaati. Küllap vaatasid kurjategijad, et naist saab lõputult petta ja saatsid tema elukohta maakleri, kes pidi aitama kodu müügiga. Sellest hetkest tundus asi naisele kahtlane ning ta otsustas politseisse pöörduda,“ kirjeldab Rozgonjuk.

Sarnase kõne väidetavalt Elisast ja hiljem Smart-ID toest sai 1. aprillil 48-aastane mees. Ta andis petturitele mobiililepingu pikendamiseks isikukoodi ja kinnitas selle Smart-ID koodidega. Hiljem viis mees petturite tabamiseks pakiautomaati 3000 eurot. Mees sai aru, et on petta saanud ning andis juhtunust politseile teada. Politseinikud pidasid samal päeval kuumadel jälgedel kinni 27-aastase naise, kelle seos kuriteos on veel selgitamisel.

2. aprillil oli õnnetu päev ka 76-aastasele naisele, kes jäi ilma nii oma korterist kui ka selle müügist saadud 94 500 eurost. Naine sai venekeelse kõne libapolitseinikelt, kes kaasasid teda salaoperatsiooni eesmärgiga tabada ebausaldusväärsed maaklerid. Paha aimamata oli naine nõus väidetavaid politseinike aitama ja pani kurjategijate juhendamisel müüki oma korteri, käis notaris tehingut allkirjastamas ja andis müügist saadud sularaha kullerile, kes samuti oli tõenäoliselt pettur.

Rozgonjuki sõnul teevad politseinikud ööpäevaringselt tööd, et need kurjategijad tabada. „Kinnitan, et ei politsei ega ükski ettevõte ei palu inimestel oma sularaha pakiautomaatidesse viia. Samuti ei toimu Eestis salaoperatsioone ebausaldusväärsete töötajate kinni pidamiseks. Kui saate sellise kõne, milles püütakse teilt kätte saada isiklikke andmeid, palutakse tehingud kinnitada PIN-koodidega või proovitakse kaasata salaoperatsiooni – katkestage see kõne kohe! Mõistagi ei tohi kaasa minna pakutud ideega, kus keegi palub teil „näiliselt“ oma vara müüa. Vastasel juhul jääte ilma nii oma rahast kui ka varast,“ ütleb Rozgonjuk.

 

Autor: PPA
Viimati muudetud: 11/04/2024 09:03:53