Tööinspektsiooni andmetel juhtus mullu Võru-, Põlva- ja Valgamaal kokku 203 ajutise töövõimetusega lõppenud tööõnnetust, õnneks aga keegi tööpostil ei hukkunud. Murekohas on ohtlikud töövahendid, eriti puidutööstustes.

Põlvamaa: tööstuses puuduvad kaitsepiirded
2023. aastal toimus Põlvamaal 56 tööõnnetust, õnneks ükski neist surmaga ei lõppenud. Kõige rohkem õnnetusi juhtus puidutööstuses (12), põllumajanduses (9) ja toiduainetööstuses (9).

Põlvamaal viidi 2023. aastal läbi 49 tööinspektsiooni menetlust – enim põllumajanduses ja ehituses ning transpordisektoris. Rikkumisi tuvastati 44-s kontrollitud ettevõttes ehk ca 90% ettevõtetes. Rikkumiste arv kokku: 288 ehk ligi seitse rikkumist ühe ettevõtte kohta.

Levinumaid avastatud rikkumisi oli järgnev: töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks on paigaldamata kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Sellist ohtlikku viga leiti kümnes ettevõttes kokku 31.

Veel rikkumisi Põlvamaalt: tööandja on töötaja juhendamise ja väljaõppe läbiviinud, kuid jätnud kirjalikult selle fikseerimata; töökohas on ohualad märgistamata ja ohuala sissepääsu juurde ei ole paigaldatud ohutusmärki.; töökohal esineb oht võõrkeha või kemikaali sattumiseks silma, kuid kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas puudub silmadušš; tööandja pole taganud töökohal ruumi isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; tööandja ei ole koostanud riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus ega edastanud seda tööinspektsioonile.

Võrumaa: töövahendid on vanad ja ohtlikud
Võrumaa tööandjad on mitmekülgsed ja ettevõtlikud, kuid tihti võib töökeskkondades kohata vananenud töövahendeid, märgib tööinspektsioon.

2023. aastal toimus Eestis kokku 3121 tööõnnetust ning neist Võrumaal 89. Enim juhtus Võrumaal õnnetusi puidutööstuses (19), toiduainetööstuses (13) ja avalikus halduses (10). Näiteks liikus töötaja ühest ruumist teise, kuid käiguteele oli koogiplaatidelt pudenenud želeetükikesi, millele astudes töötaja libastus ja kukkus. Teise juhtumi puhul jäi kukkel masina vahele kinni. Töötaja üritas toodet kätte saada, kuid ei seisanud selleks ajaks masinat, selle tagajärjel jäi töötaja vasaku käe pöial masina liikuvate osade vahele.

Võrumaa on üks väheseid maakondi, kus asuvad nii riigikaitse kui ka piirivalve sektorid. Nendes sektorites toimunud õnnetused ei olnud õnneks rasked – peamiselt oli põhjuseks maastikul liikumine, komistamine ning kukkumine.

Eesti ettevõtetes leiti mullu kokku 16 128 erinevat rikkumist, neist Võrumaal 407. 80% Võrumaal kontrollitud ettevõtetest esines mõni puudus. Keskmiselt tuvastati ühes ettevõttes kuus rikkumist. Enim puudusi leiti töötlevas tööstuses ja põllumajanduses. Näiteks võib probleemkohana Võrumaa ettevõtete seas välja tuua töötajate tervisekontrollide õigeaegselt korraldamata jätmise. Inspektorid on selgitanud, et perearst ei asenda töötervishoiuarsti ning töötervishoiuarsti juurde saatmise eesmärgiks on tööst põhjustatud tervisehädade ennetamine. Selleks aga on vaja hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust.

Lisaks olid mitmes Võrumaa ettevõttes kasutuses töövahendid vanad ega vastanud enam tänapäevastele nõuetele, näiteks puudusid kaitsekatted, tekitasid liigset müra või olid kasutamiseks ohtlikud. Puudusi oli ka hädaseiskamisseadistega. Väiksemates ettevõtetes olid puudu pesemisvõimalused. Näiteks oli ühes ettevõttes kasutusel kuivkäimla, millel puudus käte pesemise võimalus.

Võrumaal toimus 2023. aastal 51 töövaidlust, mida on paraku 14 avalduse võrra rohkem kui aasta varem. Valdkondade vaates vaidlesid enim ehituse, haldus- ja abitegevuse ning hariduse sektori töötajad. Nii nagu ka mujal Eestis on enim esitatud nõueteks töötasu ning hüvitiste nõuded. Keskmine nõudesumma ühe avalduse kohta oli Võrumaal ligikaudu 3500 eurot. Valdav enamus nõuetest ehk 31% lõppes kompromissiga (ligi 61 200 euro ulatuses).

Valgamaa: enim tööõnnetusi juhtus põllumajandussektoris
Tööinspektsiooni kontrollide käigus märkasid tööinspektorid, et Valgamaa ettevõtetes on puudusi juhendamise ja väljaõppega. Lisaks puuduvad töövahenditel kaitsekatted.

2023. aastal toimus Eestis kokku 3121 tööõnnetust, neist Valgamaal 58 – enamik neist põllumajanduses, puidu- ja toiduainetööstuses. Näiteks juhtus puidutööstuses tööõnnetus, kus detailide kokkumonteerimisel hoidis töötaja kätt kruvi väljumiskoha peal ning puidust läbitunginud kruvi terav ots puuris töötaja sõrme sisse.

Valga maakonnas viidi aasta jooksul läbi üle 80 kontrolli. Keskmiselt tuvastati ühes ettevõttes kuus rikkumist. Inspektsioon tõdes, et Valga tööandjatel on motivatsiooni end parandada – kõik tuvastatud puudused kõrvaldati viie tööpäeva jooksul ning ettekirjutusi polnud vajalik koostada.

Peamiselt oli probleeme juhendamise ja väljaõppega ning ka töövahendid polnud ohutud. Näiteks oli jäänud juhendamine ja väljaõpe registreerimata või polnud töötajale tutvustatud töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava. Mõnel juhul oli juhendamine ja väljaõpe küll registreeritud, kuid puudus sisukirjeldus, mida väljaõpe sisaldas. Tihti unustatakse ära, et näiteks uue masina kasutusele võtmisel peab töötajale selle kasutamist ka õpetama.

Tööinspektorid leidsid, et tootmisettevõtetes olid mitmetel töövahenditel kaitsekatted puudu. Põhjenduseks öeldi näiteks, et konkreetsel vanal tööpingil ei ole kunagi kaitsekatteid olnudki. Küll aga oli masina lähemal vaatlemisel selgelt näha, et kinnituskohad kaitsekatete jaoks on olemas. Sageli on vanad tööpingid soetatud kasutatuna ja ettevõtetesse tulnud ilma kaitsekatteta, kuid sellega ei saa õigustada kaitsekateteta töö tegemist.

Valgamaa ettevõtetes on tööl ka mitmeid Ukraina sõjapõgenikke. Üldiselt olid ukrainlaste töökohad korras. Näiteks oli üks Ukraina töötaja oma tööandjaga väga rahul ja jagas oma kogemust päevast, mil ta auto esituli lakkas põlemast. Seda märgates läks tööandja enne tööpäeva lõppu lähimasse linna ja tõi talle uue esitulepirni, et töötaja saaks turvaliselt koju sõita.

Valgamaalt laekus mullu töövaidluskomisjonile kokku 31 avaldust, mida on sama palju kui eelmisel aastal. Töötajate esitatud nõuete arv veidi kasvas ning tööandjate nõuete arv vähenes. Enim vaidlusi tekkis töötajate ja tööandjate vahel kaubanduses, haldus- ja abitööstuses ning metallitööstuses. Levinuimad töötajate nõuded, nagu ka mujal Eestis, olid seotud saamata jäänud töötasu ja maksmata hüvitistega. Nõuete kogusumma oli 67 900 eurot. Keskmine nõudesumma ühe avalduse kohta on ligikaudu 2260 eurot. 33% nõuetest lõppes kompromissiga.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 28/03/2024 09:05:32