Veel mõned aastat tagasi olime astunud sammu lähemale, et elu maapiirkondades elavneks. Selleks, et saaksime nautida Eestimaa ilu igas maakonnas ja pisimas külas, on vaja seal elavaid ja töötavaid inimesi.

Tallinna linna kogemuse eeskujul laiendas Keskerakonna juhitud valitsus tasuta ühistranspordi maakonnaliinidele. Sellega hoidsid pered keskmiselt kokku 700 eurot aastas. Tasuta bussisõitu kasutasid lapsed kooli ja huviringi minekuks, ka kodust kaugemale töökoha otsimine muutus võimalikuks. Valikuvõimalused soodsamate ja meelepärasemate ostude tegemiseks laienesid, tekkis positiivne trend sotsiaalseks suhtlemiseks ning empaatia säilimiseks oma ligimese vastu. Inimeste vajadus suhelda, olla nähtud ja kuuldud oli toetatud, eraldatus ja teenuste kättesaamatus paistsid jäävat minevikku.

50 Euroopa linnas tasuta ühistransport
Sõitjate arv kasvas ja oodati lootusrikkalt teenuse edasist arendamist vastavalt piirkondade vajadustele ja eripäradele. Kuid juba alguses varjutas Keskerakonna tasuta bussisõidu algatust Reformierakonna maaeluvaenulik ähvardus. Nii kindlalt, nagu juba mitmes aasta on inimeste murede suhtes valitsuses ainult kurdid kõrvad, on sama kindlalt Kaja Kallas oma ähvardustest kinni pidanud.

Keskerakonna poolt ellu viidud tasuta ühistranspordi teenus maakondades on lõppenud (Võru- ja Põlvamaal lõppemas 1. aprillist – toim). Vaatamata sellele, et võimalus tasuta kasutada ühistransporti on just maapiirkonnas inimeste elukvaliteedi ja heaolu seisukohast määrava tähtsusega. Kui algselt lubati kokkuhoitud vahenditest arendada liinivõrku, siis tänaseks on selge, et lubaduseks see ka jäi.

Täna räägitaks hoopis seda, et ka lastelt ja eakatelt võetakse tasuta sõidu õigus. Samal ajal võtab üha enam riike kasutusele tasuta ühistranspordi mudeli ja seda just meie kogemustele tuginedes. Luksemburgis saavad ühistranspordis tasuta sõita kõik soovijad, detsembrist pakub oma elanikele prii sõidu võimalust Prantsusmaa linn Montpellier. Kokku on nüüdseks tasuta ühistranspordi – igaüks omal moel – sisse seadnud enam kui 50 Euroopa linna.

Reformierakonna juhitud valitsus tegutseb maaelu-vaenulikult. Lisaks tasuta bussisõidu kaotamisele on kärbitud teedeehituse rahastust ja kõige krooniks tahetakse kehtestada automaks. Minul tekib küll küsimus, millal Reformierakonna saadikud ja Kaja Kallas maapiirkondi külastasid või kui külastasid, siis kas nad päriselt mõistavad seal elamise võlu ja valu?

Olen veendunud, et neil puuduvad arusaam ja empaatia, et numbrid paberil ja päriselu maal on väga erinevad asjad. Kas valitsusel on ettekujutus, kuidas maapiirkondade lapsed kooli ja lasteaeda saavad, kui teed on täis tuisanud või kevadel, kui porist saab läbi vaid neljaveolise autoga? Aga kooli ja tööle tuleb jõuda.

Tagurlikud eksperimendid
Toimiva süsteemi lammutamine ja tagasipööramine tuleb samuti meie inimeste arvelt, sest need, kes selle tehniliselt ellu viivad, saavad selle eest palka ning parendamise ja edasiarendamise asemel tegeletakse inimeste jaoks uute raskuste loomisega. Lastele jääb huviharidus kättesaamatuks, kogukondade omavaheline läbikäimine väheneb, soodsamad ostuvõimalused muutuvad kättesaamatuks ja elukorralduse igapäevased valikuvõimalused muutuvad olematuks.

Ei jää tasuta ühistranspordi kaotamisest puutumata ka maapiirkondade väikeettevõtjad, kes said samuti sellest tuge oma töötajate logistika korraldamisel. Iga uus kulu toob lähemale olukorra, kus kaotame oma toodete valikus veelgi rohkem meie oma ettevõtjate poolt pakutavat, kodulähedane töökoht kolib pika sammuga pealinna suunas või üle piiri.

Riigi eksperimendid kaugemas kandis inimeste elukorralduse kallal on lõpuks kurjast ka eksperimenteerijatele endile. Kuigi kaugelt vaadates pole paista maakooli soojus ja lapsesõbralikkus, vanainimesi igapäevaselt toetav kogukond või perede toimetulekut lihtsustav tihe omavaheline läbikäimine, on see siiski selline nähtamatu kaitseloor, mis tolmuks pudenedes jätab ka riigivalitsejate lossidele tornid kerkimata.

 

Autor: ANNELI OTT, Eesti Keskerakonna peasekretär
Viimati muudetud: 07/03/2024 09:16:21